Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (
Kohus selgitab, et juhul, kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja jooksul sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue 1 Viru Maakohtule 17.12.2018 esitatud hagiavaldusest nähtub, et hageja S P on kostja V P isa. Kostja elab emaga, hageja elab kostjast eemal. Viru Maakohtu 01.10.2009 otsusega tsiviilasjas 2-09-32418 on hagejalt välja mõistetud elatis kostja ülalpidamiseks, summas 2 175.00 Eesti krooni kuus, alates 01.03.2009 kuni kostja täisealiseks saamiseni, s.o XXX. Väljamõistetud elatis on igal aastal suurenenud koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga, hagi esitamise ajal tasus hageja kostjale elatist summas 250.00 eurot kuus. 10.12.2009 sündis hagejal veel üks laps D P , kellele tuleb samuti ülalpidamist anda. Hageja leiab, et kostjale elatise miinimummääras tasumisel, on tema teine laps varaliselt vähem kindlustatud kui kostja. Hageja on ka alates 16.01.2015 osaliselt töövõimetu, töövõime kaotus 40%. Hageja saab pensioni summas 189.31 eurot kuus. Alates aastast 2016 on hageja Eesti Töötukassas arvel, hageja osaleb massööri koolitustel kuni 2019 aasta alguseni. Hageja sissetulekuks on pension ning Eesti Töötukassa poolt makstav stipendium. Stipendiumi väljamaksmine lõpeb 2018 aasta detsembris. Hagejale kuulub korteriomand asukohaga XXX ning sõiduauto Toyota Corolla. Korteriga seotud ning sõiduauto kulusid kannab hageja abikaasa. Hageja palub vähendada seega väljamõistetud elatist 125.00 euroni kuus. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja leidis täiendavalt, et kostja seaduslik esindaja oma varalist seisundit V b. Kostja seadusliku esindaja majanduslik olukord on parem kui kostjal. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Hageja V b enda majanduslikku olukorda. Hageja elab oma abikaasa korteris, hageja enda korter oli varasemalt välja üüritud. Hagejal on suvila N , hageja perel on ka kinnistud XXX. Hageja on töötu alates 2009 aastast, samas ei üritagi hageja tööd leida, hagejal soov töötada puudub. Hageja tasub kostjale igakuiselt elatist, mistõttu tuleb eeldada, et mistahes raskused elatise tasumisel hagejal puuduvad. Elatise suuruse vähendamine piiraks aga oluliselt kostja võimet rahuldada kõiki tema põhivajadusi (nt tervisega seotud kulud - laps vajab breketravi) ning vastupidi oleks kostja sel juhul varasemalt vähem kindlustatud kui hageja teine laps. 28.08.2019 teatas kostja, et hageja töötab meditsiinikeskuses C massöör-terapeudina. 26.02.2019 kohtuistung 26.02.2019 kohtuistungil teatas hageja, et ta ei ole enam töötu. Hageja registreeris end XX-na ning hakkas töötama massööri erialal. Samas aga hageja sissetulek väheneb. Kostjale korrapäraselt elatist tasuda on aidanud hageja abikaasa. Ka hageja teist last peab enamasti ülal abikaasa, hagejal selleks rahalised vahendid puuduvad. Hagejale määratud puue seoses nägemisega lõpeb 2019 aastal, hageja taotleb selle pikendamist (tlk 75 pöördel). 10.09.2019 kohtuistung 10.09.2019 kohtuistungil teatas hageja, et 01.10.2009 elatise väljamõistmise lahendi tegemise ajaks oli ta juba 5-6 kuud töölt koondatud ning töötu, tema sissetulek enne koondamist oli 7 500.00 Eesti krooni. Pärast koondamist sai hageja uue töökoha alles 3 aasta pärast. Hageja tasus kostjale elatist koondamishüvitisest, samuti aitas elatist tasuda hageja abikaasa. Hageja teine laps sündis 2009 aasta detsembris. Hageja tervislik seisund halvenes 5 aastat tagasi. Hageja üks silm ei näe alates lapsepõlvest, teise silma nägemine samuti langeb. Hagejal on 2 lisaks kehvale silmanägemisele ka hüpertoonia, s.o kõrge vererõhk. Hagejal on keelatud töötada kõrgustes ning tõsta raskusi. Praegune amet on aga hagejale tema tervislikust seisundist tulenevalt sobilik ning isegi arsti poolt näidustatud. Hageja töötab nii T kui ka N. T tööl käib hageja kaks korda nädalas autoga (tlk 174 pöördel-175). Detsembris pensioni saamine lõpeb. Kostja nõustus sõlmima hagejaga kompromissi selliselt, et hageja tasub lapsele elatist summas 250.00 eurot kuus. Hageja kompromissi sõlmimisest keeldus. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ning tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja V P on hageja S P ja kostja seadusliku esindaja N T alaealine laps (tlk 8). Pooled ei vaidle ka, et hagejal on lisaks kostjale veel üks alaealine laps D P , kes sündis XXX (tlk 7). Puudub vaidlus ka, et hagejale on määratud puue, töövõime kaotusega 40%, püsiva töövõimetuse kestusega 31.12.2014 – 31.12.2019 (tlk 4-5). Hagejal on halb silmanägemine (tlk 46). Hageja on olnud pikalt töötu (tlk 6, 57), osales massööri koolitustel (tlk 45, 47, 61). Alates 20.02.2019 on hageja XX-na registreeritud (tlk 92) ning töötab massöörina nii T kui ka N. Viru Maakohtu 01.10.2009 otsusega tsiviilasjas 2-09-32418 rahuldati kostja seadusliku esindaja hagi S P vastu elatise nõudes hagi õigeksvõtul põhineva otsusega ning mõisteti S P lapse V Pa ülalpidamiseks elatis summas 2 175.00 Eesti krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Nimetatud kohtuotsusest nähtub, et hageja nõustus tasuma lapsele elatist summas 2 175.00 Eesti krooni kuus, mis oli 01.10.2009 otsuse tegemise ajal seaduses sätestatud elatise miinimummmäär (tlk 177). Viru Maakohtu 24.03.2015 otsusega tsiviilasjas 2-14-56989 jättis kohus V P hagi S P vastu elatise suurendamise nõudes rahuldamata (tlk 178). Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 101 lg 1 järgi ei või lapse igakuine elatis olla üldjuhul väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 järgi oli alates 01.01.2018 töötasu alammäär 500.00 eurot kuus, 3 millest ½ on 250.00 eurot. Alates 01.01.2019 on töötasu alammäär 540.00 eurot, millest ½ on 270.00 eurot. PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Seega on hagejal seadusest tulenev kohustus anda ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja tasub kostjale igakuiselt elatist seaduses sätestatud miinimummääras (tlk 13, 156-158). PKS § 102 lg 1 ja 2 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Käesoleval juhul on vaidlus selles, kas hageja majanduslik seisund on halvenenud võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga sel määral, et elatis kuulub vähendamisele.
sätestatud eeldustel võib pool nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel
lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud tuleb
lg 1 alusel jätta hageja kanda.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Toimiku materjalidest nähtub, et kostjal lepingulist esindajat ei olnud. Ka muude menetluskulude olemasolu kostjal ei nähtu. Kostjale hüvitatavad menetluskulud seega puuduvad. /digitaalselt allkirjastatud/ Angelina Abol Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.