← Eesti

1-19-10040/7

Obsah (4)§ 4231§ 74§ 78§ 75

1-19-10040 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. jaanuaril 2020. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-19-10040 (kohtueelses menetluses

§ 4231

järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Paul Pikma Süüdistatav ALEKSANDR KLEPATŠ, isikukood: 38508060322, Eesti Vabariigi kodakondsus; emakeel: vene keel, valdab eesti keelt; haridus: kõrgharidus; töökoht: puudub; elukoht: xxx; kehtivaid kriminaalkaristusi: 3, kehtivaid väärteokaristusi 3; tõkend: puudub Kaitsja vandeadvokaat Maano Saareväli (lepinguline esindaja, süüdistatav ei soovinud kaitsja osalemist kohtumenetluses) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 45 lg 4 p 1, 173 lg 1 p 1, 175 lg 1 pd 3 ja 9, 179 lg 1 p 2, 180 lg-d 1 ja 3, 248 lg 1 p 5, 249, 311 ning 313 kohus otsustas: 1. Tunnistada ALEKSANDR KLEPATŠ

§ 4231

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 2.

§ 74

lg-te 1 ja 3 kohaselt jätta mõistetud karistus Aleksandr Klepatš’i suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 14.01.2020. 3. Võttes aluseks

§ 75

lg 1 on Aleksandr Klepatš kohustatud järgima katseajal järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 1-19-10040 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

  1. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3, § 175 lg 1 p-de 3 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Aleksandr Klepatš’ilt välja riigituludesse menetluskuludena: • DNA-ekspertiisi nr 18E-GE0851 teostamise kulu summas 684 eurot ja • sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 810 eurot, s.t kokku 1494 eurot.
  2. Sundraha summas 66 eurot jätta riigi kanda.
  3. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb Aleksandr Klepatš’il tasuda menetluskulud kokku summas 1494 eurot ositi igakuiselt 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.
  4. Asitõendid: • 1 CD-plaat salvestisega – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber
  5. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võttes aluseks KrMS §-d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS § 318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni kui tegemist on KrMS
  6. peatüki
  7. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsusele apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KURITEO ASJAOLUD JA KOKKULEPPE SISU Aleksandr Klepatš, olles varasemalt karistatud 05.02.2018 Harju Maakohtu poolt LS § 201 lg 2 järgi korduva mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest, juhtis tahtlikult uuesti ehk 2

(4)1-19-10040 süstemaatiliselt 16.05.2018 kella 08:03 ajal xxx juures mootorsõidukit Mercedes Benz CLK 230 reg.nr xxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 nõudeid. LS § 94 lg 1 - Mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud. Süüdistatav pani toime süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimise isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ehk

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Paul Pikma, süüdistatav Aleksandr Klepatš ja tema kaitsja Maano Saareväli sõlmisid kokkuleppe järgnevas.

§ 4231

järgi kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus karistuseks vangistust 6 (kuus) kuud.

§ 74

alusel määrata, et nimetatud karistus jätta tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 1 (üks) aasta, kui süüdistatav ei pane katseajal toime uut kuritegu ja järgib käitumiskontrolli nõudeid. Katseajal süüdistatav kohustub järgima

§ 75

lg 1 p-s 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Süüdistatavalt tuleb välja mõista menetluskulud kogusummas 1494 eurot, millest 684 eurot on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud ning 810 eurot on KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Süüdistatavale on selgitatud, et vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud absoluutsummas 1494 eurot hüvitamisele 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Aleksandr Klepatš kuulub

§ 4231

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kohus selgitab, et käesoleva kokkuleppe sõlmimise ajal (17.12.2019) oli sundraha suurus 810 eurot ja kriminaalasja kohtuliku arutamise ajal 876 eurot (vastavalt Vabariigi Valitsuse 3

(4)1-19-10040 19.12.
  1. a määrusele nr 115 on töötasu alammäär alates 01.01.
  2. a 584 eurot, seega on sundraha suurus alates käesoleva aasta algusest 876 eurot). Kuigi kriminaalmenetluses tuleb kohaldada kohtuotsuse tegemise ajal kehtivat õigust, leiab kohus, et selles olukorras on põhjendatud jätta sundraha summas 66 eurot riigi kanda, kuivõrd asja menetlemise aeg ei sõltunud süüdistatavast. Seega mõistab kohus süüdistatavalt välja kokkuleppes märgitud sundraha. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. Asitõendid: 1 CD-plaat salvestistega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Martin Tuulik kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.