lg-le 2 rahuldatakse pandiga tagatud nõue esimeses järgus (
lg 1 p 1) pandieseme müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud sama seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksed võrdeliselt pandieseme müügist saadud rahasumma suhtele pankrotivara müügist laekunud raha kogusummasse, ent mitte enam kui 15/100 ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast.
Üheks pankrotimenetluse kuluks on
lg 1 p 3 järgi halduri tasu.
lg 1 järgi on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest ning sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Arvestades pankrotivara prognoositavat suurust 76 000 eurot, oleks halduril
lg 1 järgsest tasu alammäärast lähtuvalt õigus 8 700.93 euro suurusele tasule, s.o 7 861 eurot, millele lisandub 7% pankrotivara alumist piiri ületavalt osalt (76 000€ - 64 001€). Lisaks on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist (
lg 1), mis võiksid prognoositavalt moodustada vähemalt 0,5% pankrotivara suurusest, s.o 380 eurot. Eelnevast lähtudes tuleks võlgniku pankrotimenetluses arvestada
lg-s 1 nimetatud väljamaksetega vähemalt 9 080.93 euro ulatuses (8 700.93 + 380). Kolleegium ei arvesta siinjuures ajutise pankrotihalduri tasuga (
), mis on
lg 1 p 2 järgi samuti pankrotimenetluse kuluks, sest
lg 2 võimaldab kohtul füüsilisest isikust võlgniku pankrotiavalduse alusel pankroti välja kuulutada ka ajutist haldurit nimetamata. Samuti ei arvesta kohus pankrotihinnangu andmisel muude
lg-s 1 nimetatud võimalike väljamaksetega, mis võiksid pandiga tagatud nõude esimeses järgus rahuldamise ulatust veelgi vähendada. Arvestades, et võlgnikul muud pankrotimenetluses müüdavat vara (peale kõnealuse kinnisasja ja sõiduauto) ei ole, moodustaks nende müügist saadud rahasumma eelduslikult 100% pankrotivara müügist laekunud raha kogusummast. Kuna 9 080.93 eurot on vähem kui 15/100 vaid pandieseme müügist saadavast summast (75 000 eurot), tuleks sellest maha arvata kõigepealt vähemalt 9 080.93 eurot
65 919.07 euro suuruse jäägi (75 000 – 9 080.93) arvel saaks rahuldada esimese järjekoha hüpoteegipidaja Luminor Bank AS-i nõude summas 53 480 eurot. Ülejäänud pankrotivara arvel, s.o 13 439.07 euro ulatuses (65 919.07 – 53 480 + 1 000) kuuluks
Kolleegium märgib, et põhjendatud ei ole täiendavalt maha arvata muid jooksvaid kulutusi nt viivist, sest
lg 1 p 6 kohaselt lõpetatakse pankroti väljakuulutamisega intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. Samuti ka avaldaja välja toodud kahe kuu elatist, sest avaldaja ei jää pankroti tõttu ilma elatusvahenditest (
147 lg 1), kuna võlgnik saab pidada pankrotimenetluse ajal oma ülalpeetavaid ülal eelkõige oma sissetuleku arvel, mis ei muutu pankrotivaraks. 8 Eeltoodust nähtub, et pandieseme ja sõiduauto müügist saadavast tulemist piisaks ümberkujundatavate nõuete (sh Luminor Bank AS-i krediitkaardi nõude) osaliseks rahuldamiseks cá 25% ulatuses (teise järgu võlausaldajate nõuded on kokku 52 040.82 eurot, millest 13 439.07 eurot on cá 25%). Pankrotimenetluse korral tekiks võlgnikul üldjuhul kolme kuni seitsme aasta möödumisel vastava avalduse esitamisest pankrotimenetluses võimalus võlgadest vabaneda (
Seega tuleb pankrotihinnangu andmisel lisaks eelnevale arvestada ka summadega, mida võlausaldajatel oleks võimalik võlgniku pankrotimenetluse korral saada kuni võlgniku eeldusliku võlgadest vabastamiseni.
lg 1 järgi kestab võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üldjuhul viis aastat. Seega tuleb hinnata, kui palju saaks võlausaldaja keskmiselt viie aasta pikkuse perioodi jooksul füüsilisest isikust võlgnikult lisaks, arvestades tema eelduslikku sissetulekut. Kolleegium lähtub seejuures avaldaja poolt välja toodud võlgniku igakuiste netotulude suurusest 759 eurot, millele lisandub lastetoetus 120 eurot, sest kohtule teadaolevate asjaolude põhjal pole alust ettenähtava tuleviku osas prognoosida võlgniku tulude suurenemist ega vähenemist. Võlgniku vältimatute kulude suuruse osas tuleb võimaliku võlgadest vabastamise menetluse analüüsimisel arvestada asjaoluga, et pärast pankroti väljakuulutamist puuduks võlgnikul kohustus tasuda igakuiseid eluasemelaenu makseid (275 eurot). Teisalt tuleb sellisel juhul arvestada võlgniku mõistlike kuludega eluaseme üürimisele. Pärnumaal on pakkumises üüripindasid, mis võiks olla piisavad neljaliikmelise perekonna jaoks, sellise üürihinnaga. Sellise järelduse saab teha Eesti suurimates kinnisvaraportaalides (kv.ee, city24.ee jne) avaldatud üürikuulutuste põhjal. Eluruumi kasutamisega võivad olla eelduslikult seotud ka muud kulud (lisaks üürile), nt kulud elektrienergiale, vee- ja kanalisatsiooniteenusele jms. Samas on need kulutused esitatud arvestustes eluaseme laenu maksete kõrval eraldi välja toodud ka praeguse eluaseme kasutamisel, seega ei ole vaja kõnealuseid kulusid kolleegiumi hinnangul uuesti arvesse võtta. Lisaks peab kolleegium vajalikuks märkida, et makseraskuste tekkimisel on põhjendatud arvestada ka asjaoluga, et võlgnikul ei ole võimalik, arvestades tema majanduslikke võimalusi, eelduslikult ka eluaseme osas senist standardit säilitada. Seega peab kolleegium põhjendatuks arvestada võlgadest vabastamise menetluse kestel võlgniku poolt igakuise vaba rahajäägi suuruseks sama suuruse, mida võlgnik on märkinud võlausaldajatele maksmiseks võlgade ümberkujundamise menetluses ehk 245 eurot kuus, mis võimaldaks 5-aastase perioodi jooksul täita kohustusi maksimaalselt 14 700 euro (60 x 245) ulatuses. Seega peaks ülejäänud võlausaldajate nõuded saama pankrotivara müügi tulemist (13 439.07 eurost) ja kohustustest vabastamise menetluses laekuvast rahast (14 700 eurot) rahuldatud kokku summas 28 139.07 eurot, mis on nende nõuetest üle 53% (52 040.82 eurost 28 139.07 eurot). Eelnevast tulenevalt saab järeldada, et pankrotimenetluses saaks kõik teise järgu võlausaldajate nõuded kokkuvõttes eelduslikult rahuldatud suuremas ulatuses (53%) kui võlgade ümberkujundamise kava järgi (30%). 11. Kuigi maakohus on vastanud enamusele määruskaebuses esitatud väidetele vaidlustatud määruses, vastab ringkonnakohus määruskaebuse väidetele järgmist. 12. Kolleegium nõustub, et võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärk on leevendada ühiskonna huvides suurtesse võlgadesse sattunud inimeste olukorda, kuid siiski ei ole põhjendatud võlgade ümberkujundamise otsustamisel lähtuda ainult võlgniku huvidest. 9 VÕVS-i mõte ei ole ühe võlausaldaja huvide eelistamine lähtuvalt võlgniku soovist ega võlgniku vabastamine teda väidetavalt liialt koormavate võlgade tasumisest. Ühelt poolt tuleb vaieldamatult oluliseks pidada võlgniku huvi vältida pankrotimenetlust ning pankroti väljakuulutamisega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi, sh enda vara käsutamise õiguse kaotamine (
), piirangud liikumisvabadusele (
), ärikeeld (
Teiselt poolt tuleb arvestada ka võlausaldajate huvidega oma nõuete rahuldamise vastu. Maakohus on põhjendatult lähtunud kava kinnitamata jätmisel asjaoludest, et kavaga ei ole hõlmatud kõik võlgniku võlausaldajad ning kavaga hõlmatud võlausaldajaid on sealjuures koheldud ebavõrdselt, lisaks on kavaga hõlmatud võlausaldajad sellele vastu vaielnud ning ei esine VÕVS § 24 lg-tes 2 või 3 sätestatud aluseid, mis võimaldaksid kinnitada kava, millega võlausaldajad ei ole nõustunud.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.