← Eesti

1-18-5675/38

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg

  1. november 2019 Kriminaalasja number 1-18-5675 (kirjalik menetlus) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Juhan Sarv, Aarne Sarjas Kriminaalasi Deniss Bodnja süüdistuses KarS § 274 lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. augusti 2019 otsus Apellatsiooni esitaja, määruskaebuse esitaja süüdistatav Deniss Bodnja kaitsja Evgenii Erro apellatsioon ja kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi määruskaebus Prokurör ringkonnaprokurör Liina Pikma Süüdistatav Deniss Bodnja, isikukood: 39609153725, asukoht: Viru Vangla; kriminaalkorras karistatud Kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi, kaitsja Evgenii Erro RESOLUTSIOON:
  3. Jätta Viru Maakohtu
  4. augusti 2019 otsus muutmata ja Deniss Bodnja kaitsja Evgenii Erro apellatsioon rahuldamata.
  5. Tühistada Viru Maakohtu
  6. augusti 2019 pealdisena koostatud määrus, millega määrati Ahto Sirendi Advokaadibüroo OÜ-le makstava riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitise suuruseks 639 eurot 60 senti.
  7. Teha eelmise punktiga tühistatud osas uus otsustus, millega määrata Ahto Sirendi Advokaadibüroo OÜ-le Deniss Bodnjale esimese astme kohtu menetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu ja kuluhüvitise suuruseks 824 (kaheksasada kakskümmend neli) eurot 40 senti (sh käibemaks 137 eurot 49 senti).
  8. Jätta kogu menetluskulu ulatuses, mida ei ole Viru Maakohtu
  9. augusti
  10. a otsusega välja mõistetud Deniss Bodnjalt, riigi kanda.
  11. Ahto Sirendi määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
  12. Deniss Bodnjat süüdistatakse vastavalt KarS § 274 lg 1 järgi selles, et tema ähvardas 11.10.2017 kella 08.30 paiku Jõhvi, Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla V hoone V4 osakonna kambrite vahelises koridoris ametikohustusi täitnud esimese üksuse vanemvalvur M.V. it tervisekahjustuste tekitamisega, öeldes kannatanule: „kui sa järgmisel korral mu kambrisse tuled, siis taon su näo üles“. Ähvarduse põhjuseks oli kannatanu ametikohustuste täitmine 11.10.2017, mil M.V. katkestas D. Bodnja riigikeeleõppesse saatmise, kuna D. Bodnja rikkus Viru Vangla kodukorrast tulenevat keeldu, kui vestles saatmise ajal korduvalt kõrvaliste isikutega. Võttes arvesse D. Bodnja sõnakasutust ja väljendusviisi ning asjaolu, et D. Bodja näol on tegemist isikuga, kelle käitumine on ettearvamatu, oli kannatanul alust karta ähvarduse täideviimist. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu
  13. Viru Maakohtu 22.08.2019 otsusega karistati D. Bodnjat KarS § 274 lg 1 järgi 4 kuu vangistusega, mida KarS § 65 lg 1 alusel suurendati Viru Maakohtu 26.04.2018 otsusega mõistetud kandmata karistuse 6 aastat 5 kuud 28 päeva vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 6 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 28.03.
  14. Sama kohtuotsusega mõisteti D. Bodnjalt välja Eesti Vabariigi kasuks menetluskulud summas 715 eurot, mis tuleb tasuda 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti kaitsjatasu summas 506,52 riigi kanda.
  15. Maakohus leidis, et süüdistatava süü on tõendamist leidnud uuritud tõenditega kogumis. 3.
  16. Maakohus luges kohtuistungil kõiki uuritud kirjalikke tõendeid usaldusväärseteks. Tõendid on lubatavad, on jälgitav dokumentaalsete tõendite päritolu, ning kohtul puudub alus kahelda nende usaldusväärsuses. Kannatanu M.V. , tunnistajate R.P. , M.K. ja A.K. ütlused langevad kokku omavahel, ütlustes ei ole olulisi vastuolusid, ütlused on kinnitatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega – vanemvalvuri ametijuhendiga, asitõendite vaatluse protokolliga (valekaamerate salvestised). Maakohus luges kannatanu ja tunnistajate antud ütlusi usaldusväärseteks tõenditeks ja tugines nendele kohtuotsuse tegemisel. 3.
  17. Kannatanu M.V. i kohtuistungil antud ütlustest tuleneb, et 11.10.2017 oli ta tööl Viru Vanglas. Hommikul kella 8.30 ajal pidi viima kinnipeetavad keelekursustele. Süüdistatav D. Bodnja suhtles valjusti kambrites viibivate kinnipeetavatega, mis pole lubatud. Ta käskis suhtlemine lõpetada või paneb ta kambrisse tagasi. D. Bodnja ei allunud korraldusele mitu korda. Valveruumi juurde jõudes kordas ta käsku, ta ei allunud ning ta pidi kinnipeetava tagasi kambrisse viima. D. Bodnja hakkas kõrgendatud toonil suhtlema ja kätega vehkima. Ootetsoonis olid ka M.K. ja R.P. , A.K. liitus hiljem. Ta hoiatas D. Bodnjat, et kui ta korraldustele ei allu, kasutatakse jõudu. Ta hakkas liikuma D. Bodnja kambri poole ning D. Bodnja ähvardas teda, et kui ta peaks tema kambrisse sisenema, peksab tal näo üles. Ta pidas seda reaalseks ohuks oma elule ja tervisele seoses tema eelneva käitumisega. Ta oli ettearvamatu. Kambrist oli pärast kuulda valjuhäälseid ebatsensuurseid väljendeid. Olid veel löögid vastu ust. Samal päeval tahtis D. Bodnja temaga rääkida. Ta avas kambri toiduluugi ja D. Bodnja vabandas oma käitumise pärast. Seoses juhtunuga paigutati D. Bodnja teise hoonesse. Kannatanu ise viis D. Bodnja teise hoonesse. Ta on kohustatud tegema rikkumiste kohta ettekande. Kartis pärast ümberpaigutamist ähvarduste täideviimist. 2 Kannatanu ütlused on tõendatud asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et 11.10.2017 kell 8.29 toimus D. Bodnja liikumise ajal vestlus tema ja vanemvalvur M.V. i vahel. D. Bodnja liikus korduvalt M.V. i poolt näidatud suunamisest eemale. Kui M.V. ja D. Bodnja sisenesid V4 osakonda (kambrite vaheline koridor), keeras D. Bodnja end M.V. i suunas ja toimus suhtlus (kinnipeetav žestikuleeris käega). Kannatanu M.V. i ütlusi kinnitavad ka tunnistaja A.K. i ütlused, mille kohaselt 11.10.2017 oli ta tööl Viru Vanglas. Ta vaatas valvurite ruumis monitore ja nägi, et M.V. I üksusest tegi korduvalt mingeid liigutusi ja talle ning kolleegile anti korraldus sinna minna. Valvur andis süüdistatavale D. Bodnjale korralduse lõpetada, kuid seda ei täidetud. Algul D. Bodnja ei allunud, kuid kui märkas neid, rahunes ja hakkas kambri poole liikuma. M.V. saatis D. Bodnja tagasi kambrisse. Ohutuse mõttes liikus ta kambri ukseni kaasa. Oli kuulda ebatsensuurseid sõnu. Kambrist oli kuulda lõhkumist ja et ta ei tuleks tema kambrisse. Ei mäleta, millega süüdistatav ähvardas ametnikku. Samuti kinnitavad kannatanu ütlusi tunnistaja R.P. di ütlused, mille kohaselt 11.10.2017 töötas ta Viru Vanglas. Violettmaja
  18. korruse koridoris vaidles kinnipeetav D. Bodnja kolleeg M.V. iga, kes andis korraldusi. Kinnipeetav pidi minema kooli, kuid rääkis koridoris teiste kinnipeetavatega, ei allunud korraldusele lõpetada suhtlus. Kinnipeetav rääkis kõrgendatud toonil. Süüdistatav viidi kambrisse tagasi sisekorraeeskirja rikkumise tõttu. Kinnipeetav rääkis ametnikuga sel ajal kõrgendatud toonil. Tunnistaja seletas, et vene keelest ta aru ei saa. Lisaks on kannatanu M.V. i ütlused tõendatud tunnistaja M.K. i ütlustega, mille kohaselt 11.10.2017 oli ta tööl Viru Vanglas osakonnas V3 ja 4,
  19. korrus. Ta võttis D. Bodnja kambrist välja, et saata kooli kella 8.30 paiku. D. Bodnja rääkis kambrites olevate kinnipeetavatega. Ta andis käsu lõpetada, kuid D. Bodnja ei teinud seda. Siis andis käsu M.V. , kuid ka temale D. Bodnja ei allunud, hakkas kõvemini rääkima. M.V. andis käsu mitu korda, D. Bodnja muutus agressiivseks. M.V. otsustas D. Bodnja tagasi kambrisse saata. Teisest üksusest tulid valvurid. Ta oli valveruumi ees, kui M.V. hakkas D. Bodnjat tagasi kambrisse saatma. Kinnipeetav rääkis kõrgel toonil „ära puutu mind“ ja ähvardas M.V. it läbi peksta. Kambris oli D. Bodnja agressiivne, lõi vastu ust ja toiduluuki. Tunnistaja seletas kohtuistungil, et saab vene keelest aru ja ristküsitluse käigus kordas vene keeles D. Bodnja sõnad – „dam v mordu“. Seega kinnitavad tunnistajate A.K. i, M.K. i ja R.P. di ütlused, et 11.10.2017 ei allunud D. Bodnja vanemvalvur M.V. i käsule ning käitus agressiivselt, karjus ebatsensuurseid sõnu ja ähvardas. Tunnistaja M.K. i ütlused kinnitavad lisaks ka seda, et D. Bodnja ähvardas M.V. it näkku lüüa. Kõigi tunnistajate ütlused on omavahel kooskõlas ja kinnitavad kannatanu M.V. i ütlusi. 3.
  20. Kohtulikul uurimisel andis ütlusi süüdistatav D. Bodnja. Süüdistatav ei tunnistanud ennast süüdi. Uurides ja analüüsides kõiki kohtulikul uurimisel kogutud tõendeid, leidis maakohus, et süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed. Ütlused on ümber lükatud kõigepealt kannatanu M.V. i ja tunnistajate A.K. i, R.P. di ja M.K. i ütlustega, asitõendite vaatlusprotokolliga. 3.
  21. Kaitsja taotles välja nõuda Viru Vanglast ja uurida kohtuistungil videosalvestist, kust on näha, et samal päeval viis kannatanu M.V. D. Bodnja teise hoonesse, millega, kaitsja hinnangul, võib tõendada, et kannatanu ei kartnud D. Bodnja ähvarduse täideviimist. Maakohus jättis taotluse rahuldamata, sest antud fakt (et kannatanu viis D. Bodnja teise hoonesse) on kinnitatud kannatanu ütlustega, ning maakohus luges seda tõendatuks ja koguda täiendavaid tõendeid antud asjaolu kinnitamiseks ei pidanud vajalikuks. Ülaltoodu alusel luges maakohus D. Bodnja süü tõendatuks. 3 3.
  22. Kannatanu M.V. täitis võimuesindajana 11.10.2017 Viru Vanglas vanemvalvuri kohuseid, mis tulenesid tema ametijuhendist. D. Bodnja ähvardas kannatanut peksmisega, kui ta peaks tema kambrisse tulema. Kannatanul oli alus karta peksmise ähvarduste täideviimist, kuna D. Bodnja käitus agressiivselt ja oli ettearvamatu. Peale selle nähtub Viru Maakohtu 26.04.2018 otsusest ja karistusregistri väljavõttest, et D. Bodnja kannab sealhulgas karistust KarS § 214 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi, mis oli toime pandud vägivallaga ning varasemalt on teda karistatud ka röövimise eest, mis sisaldab samuti vägivalla elementi. Ähvarduse sõnakasutus ja süüdistatava isikut iseloomustavad andmed kogumis annavad aluse eeldada koosseisupärase kahju tekitamist. Ka objektiivse kõrvalseisja jaoks on esitatud ähvardus tõsiseltvõetav, sest D. Bodnjal oli reaalne võimalus ähvardus täide viia. Ähvardus pani kannatanu muretsema, sest tema ütluste kohaselt, otsustas ta enda jaoks, et järgmiste tööalaste kokkupuutumiste korral D. Bodnjaga on ta eriti tähelepanelik ja valmis rünnakuks. Asjaolu, et samal päeval, peale ähvarduse esitamist, viis M.V. D. Bodnja teise hoonesse, ei muuda asjaolu, et kannatanu pidas ähvardust reaalseks, sest kinnipeetavate saatmine ja ümberpaigutamine on valvuri üheks tööülesandeks ning valvur ei saa oma ülesannete täitmisest loobuda. Seega oli vägivallaga ähvardamine suunatud kannatanus hirmutunde tekitamisele ja kannatanu pidas ähvardust reaalseks. D. Bodnja poolt oli täidetud KarS § 274 lg 1 kuriteo objektiivne koosseis. 3.
  23. Maakohus leidis, et D. Bodnja pani kuriteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. D. Bodnja teadlikult ja sihikindlalt ähvardas kannatanut peksmisega. 3.
  24. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. 3.
  25. Süüdistatav pani toime teise astme kuriteo otsese tahtlusega. D. Bodnja poolt toimepandud kuritegu oli suunatud võimuesindaja vastu. D. Bodnja on varem kriminaalkorras ja väärteokorras karistatud, tal on 3 kehtivat kriminaalkaristust ja 1 kehtiv väärteokaristus. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud KarS § 57 ja 58 mõttes puuduvad. Maakohus arvestas, et varasem väärteokorras määratud rahatrahv on D. Bodnja poolt tasumata. Ta on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja pani uue kuriteo toime kinnipidamisasutuses. Maakohus ei leidnud võimalust D. Bodnjale rahalist karistust määrata. Maakohus pidas vajalikuks mõista süüdistatavale D. Bodnjale reaalne vangistus sanktsiooni minimaalse määra lähedases määras. D. Bodnja kannab karistust alates 28.03.
  26. Kuna D. Bodnja pani käesoleva süüteo toime enne Viru Maakohtu 26.04.2018 otsuse tegemist, siis tuleb KarS § 65 lg 1 alusel suurendada eelmist, Viru Maakohtu 26.04.2018 otsusega mõistetud karistust. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus isiku süü suurust, mis on kohtu hinnangul keskmisest väiksem, kuriteo toimepanemise tehiolusid, süüdistatava isikut, samuti KarS § 274 lg 1 sanktsiooni keskmist määra (2 aastat 6 kuud) ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest leidis kohus, et D. Bodnjat tuleb karistada reaalse vangistusega sanktsiooni minimaalsest määrast veidi suuremas määras. 3.
  27. Vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p-dele 4, 9 on antud kriminaalasjas tekkinud järgmised menetluskulud: sundraha 810 eurot, D. Bodnja kaitsja vandeadvokaadi Ahto Sirendi kaitsjatasu kohtumenetluses 556,92 eurot ja 824,40 eurot. 4 Menetluskulude väljamõistmisel arvestas maakohus süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid ning lubas süüdistataval tasuda need 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsja sõidukulud ja ajakulu riigi kanda. Määruskaebus ja apellatsioonid
  28. Viru Maakohtu 22.08.2019 otsuse peale esitas määruskaebuse süüdistatav D. Bodnja kaitsja vandeadvokaat A. Sirendi, kes palub tühistada maakohtu otsuse riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise osalise hüvitamise osas osaliselt ja mõista Ahto Sirendi Advokaadibüroo OÜ kasuks välja 27.06.2019 esitatud tasutaotluses taotletud 184,80 eurot (sh käibemaks 30,80 eurot). 4.
  29. Määruskaebuse kohaselt 27.06.2019 kell 07.20.47 (vahetult enne kohtuvaidlusteks Jõhvi sõitu) esitas kaitsja kriminaalasjas digiallkirjastatult taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks summas 884,40 eurot. 22.08.2019 kohtuotsusega rahuldas kohus eelnimetatud taotluse ilma igasuguste selgitusteta osaliselt summas 639,60 eurot (sh kohtulikus menetluses osalemise eest 335 eurot, sõidukulud 198 eurot ja käibemaks 106,60). Seega maakohus ei põhjendanud miks ja mille alusel väljamõistetavat tasu ja hüvitatavat kulu vähendas, mistõttu on maakohtu otsustus selles osas igal juhul ebaseaduslik ja kuulub tühistamisele. 4.
  30. Esitatud tasutaotluse ja kohtuistungite protokollide läbivaatamisel selgub, et tasu vähendamise otsustus on põhjendatud 27.06.2019 kohtuvaidlustes osalemise eest, kuna eelnevalt prognoositud 2 tunni asemel kestsid kohtuvaidlused ainult 1 tunni. Samas on kohus jätnud täielikult tasustamata ja kulud hüvitamata 22.08.2019 kohtuotsuse kuulutamisel osalemise eest 184,80 eurot (kulu 99,00 eurot, istungil osalemise 25,00 eurot ja tasu kulutatud aja eest 30,00 eurot=154 eurot, millele lisandub käibemaks 30,80 eurot). 4.
  31. Tõsiasi, tasutaotluse koostamisel kaitsja ei teadnud ega saanudki teada kohtuotsuse kuulutamise aega (võimalik, et sellel hetkel ei teadnud seda ka kohus, kuna reeglina ütleb kohus selle aja alles pärast kohtuvaidlusi) ja pakkus selleks 28.06.
  32. See ei tee ometi olematuks seda, et kaitsja 22.08.2019 kohtuotsuse kuulutamisel kohustuslikus korras osales ja kulud kandis. Tegemist on ikkagi teostatud töö ja reaalselt kantud kuludega, mistõttu leiab kaitsja, et maakohus on temaga äärmiselt ebaõiglaselt käitunud ja teda põhiseaduslikust õigustatud ootusest ilma jätnud. 4.
  33. Praegune tasustamiskord põhimõttelise lahendusvariandina kehtib alates 01.01.
  34. Kuni käesoleva juhtumini ei olnud kaitsjat kordagi selliselt tasust ja kulu hüvitamisest ilma jäetud. Kusjuures väga harva on teada tasutaotluse esitamise ajal kohtuotsuse kuulutamise aega. Ühtlasi ei ole kaitsja kuulnud, et mõnda teist advokaati oleks selliselt koheldud. Maakohtu suhtumist on võimatu mitte isiklikult võtta.
  35. Viru Maakohtu 22.08.2019 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav D. Bodnja kaitsja Evgenii Erro, kes taotleb D. Bodnja õigeks mõistmist ja menetluskulude riigi kanda jätmist. 5.
  36. Esitatud süüdistus on põhjendamata, kuna 11.10.2017 ei kasutanud ta mingit vägivalda turvatöötaja M.V. i suhtes ega ähvardanud teda. Apellant oli ärritunud sellest, et teda ei lubatud eesti keele tundi, see tähendab olukorra tõttu. D. Bodnja tuleb mõista õigeks, kuna tema tegudes puudub KarS § 274 lg-ga 1 ettenähtud kuriteokoosseis. 5.
  37. Kohtumenetlus viidi läbi ühekülgselt, süüdistava kallakuga. Uurimise käigus kuulati üle ainult Viru Vangla töötajad, see tähendab kolleegid, keda ühendab ühine töö. 5 Esimese astme kohus ei arvestanud sellega, et 11.10.2017 konflikt valvuri ja kinnipeetava D. Bodnja vahel toimus teiste kinnipeetavate juuresolekul. Kuid mitte ühtegi konflikti tunnistajateks olnud kinnipeetavat, sealhulgas ka kambrikaaslast, üle ei kuulatud. Maakohus ei võtnud arvesse, et kannatanu M.V. viis pärast konflikti D. Bodnja teise hoonesse. Esimese astme kohus ei selgitanud välja põhjust, miks süüdistatav teise hoonesse üle viidi. Tundub, et D. Bodnjat karistati distsiplinaarkorras. Põhiseaduse § 23 kohaselt ei tohi kedagi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud süüdi või õigeks. Maakohtul puudus võimalus isiklikult kontrollida algdokumente, s.o distsiplinaarüleastumiste materjale. Seega on ümberlükkamata seisukoht, et D. Bodnja suhtes on rikutud PS §-s 23 sätestatud topeltkaristamise keeldu. Kohtud on seega oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 8 tähenduses. 5.
  38. Kannatanu M.V. i ütlused selle kohta, et tal polnud käeraudu, gaasiballooni kaasas, ei vasta tegelikkusele, kuna on üldteada, et vangivalvur peab enne ametikohustuste täitmisele asumist saama erivahendid, seejuures allkirja vastu. Kannatanu M.V. i ja tunnistaja M.K. i ütlused on omavahel vastuolus, nimelt: kannatanu andis ütlusi, et D. Bodnja ähvardas teda, kui viimane hakkas süüdistatava kambri poole liikuma. Tunnistaja M.K. andis ütlusi, et D. Bodnja ähvardas kannatanut kogu aeg, mil kambri poole liiguti. Kohtus üle kuulatud tunnistaja A.K. andis ütlusi, et D. Bodnja rahunes nende juuresolekul maha ja hakkas kambri poole liikuma. M.V. saatis D. Bodnja tagasi kambrisse. Turvalisuse eesmärgil saatis ta teda kambri ukseni. Kambris oli kuulda ebatsensuurseid sõnu. Ei mäleta, millega süüdistatav ametnikku ähvardas. Tunnistaja R.P. andis ütlusi, et M.V. saatis D. Bodnja tagasi kambrisse sisekorra rikkumise tõttu. Kinnipeetu rääkis kõrgendatud toonil. Ja tunnistaja ei mäleta, et kambrist oleks mingeid helisid kuuldunud. Kannatanu M.V. i ja tunnistaja M.K. i ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuna need pole kooskõlas videosalvestustega ning A.K. i, kes saatis süüdistatavat kambrini, ütlustega selle kohta, et D. Bodnja ähvardas kogu kambri poole liikumise ajal M.V. it. Toimus vaidlus ja kõrgendatud toonidel jutuajamine, mis rahunes A.K. i ja R.P. di juuresolekul. D. Bodnja oli ärritunud sellest, et ta jäeti ilma õigusest minna eesti keele tundi. See asjaolu, et D. Bodnja pööras kambritevahelises koridoris olles ennast M.V. i poole ja toimus suhtlemine (kätega žestikuleerimine), kinnitab ainult suhtluse fakti, mitte aga ähvardusi. 5.
  39. Maakohus ei võtnud arvesse kannatanu M.V. i ütlusi selle kohta, et pärast süüdistatava teise hoonesse üleviimist kartis ta ähvarduste täideviimist. Samal ajal, nagu nähtub kannatanu ütlustest, D. Bodnja vabandas tema ees ja mingit reaalset ohtu M.V. i elule ega tervisele D. Bodnja poolt 11.10.2017 ei olnud. 5.
  40. Kohtuliku uurimise käigus ei selgitatud kannatanu käest, mis oli „ähvarduste elluviimise” kartuse põhjuseks. Eluliselt pole usutav, et süüdistatav oleks üritanud vangla töötajat ähvardada, kuna iga kinnipeetav on vanglas karistust kandes huvitatud ennetähtaegsest tingimisi vabanemisest, mitte vangistuses viibimise aja pikenemisest. 5.
  41. D. Bodnja ei kasutanud kannatanu M.V. i suhtes vägivalda. See asjaolu, et D. Bodnja tagus kambris viibides vastu ust oli seotud sellega, et talle kutsutaks arst tema närvilist olukorda fikseerima ja ta saaks arstiabi. Ning arst kutsuti lõpuks välja ja D. Bodnja sai arsti käest rahusteid. 6 5.
  42. Maakohtule esitatud tõenditest pole näha, millist sisekorra punkti D. Bodnja rikkus. Kohtuliku uurimise käigus jäi välja selgitamata küsimus: kas valvuril on õigus üksinda kambrisse siseneda? On üldteada, et seda õigust pole. Sellepärast on arusaamatu, miks kannatanu kartis „ähvarduste täideviimist”. Ja kas oli reaalselt alust karta ähvarduste täideviimist, isegi kui need oleksid olnud? 5.
  43. Viru Maakohtu 26.04.2018 otsus kriminaalasjas nr 1-17-1160, aga ka väljavõte karistusregistrist kinnipeetava distsiplinaarkaristuste kohta ei oma tõenduslikku tähendust. 5.
  44. Ebatsensuurne sõim, arsti väljakutsumise viis (tagus vastu ust), kõrgendatud toonidel rääkimine ei moodusta KarS § 274 lg 1 järgi ette nähtud kuriteo koosseisu. 5.
  45. On ebaselge ka see, mis alusel jõudis riiklik süüdistaja järeldusele, et “Deniss Bodnja näol on jutt ettearvamatu käitumisega isikust”. Võttes arvesse seda, et ähvarduste täideviimise oht tekkis pärast seda, kui ta saatis D. Bodnja teise hoonesse distsiplinaarkaristust kandma, see tähendab, siis kui kannatanu ja süüdistatava vahel polnud konflikti, siis reaalset ohtu süüdistatava poolt väidetavalt öeldud ähvarduste hetkel polnud. 5.
  46. Apellant ei ole maakohtu järeldustega nõus ja leiab, et maakohus asus põhjendamatult süüdistuse poolele. Tulenevalt KrMS §-dest 7 ja 14 ei või kohus võtta endale süüdistaja rolli ja asuda täitma süüdistust kinnitavate tõendite vähesusest tulenevat tühimikku enda siseveendumusega ehk tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.03.2015 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-10-15, p 15). Vastavalt Riigikohtu selgitustele lähtutakse isiku süü küsimuse lahendamisel mitte ainult kahtlusest, et isikul võib olla kokkupuude kuriteoga, see side tuleb ümberlükkamatult tõestada. Olukorras, kus ühel määral on võimalikud kaks vastuolulist versiooni, on see kohtu jaoks kahtlus KrMS § 7 lg 3 mõttes, mida tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks juhul, kui kõrvaldamiseks ei võeta ette täiendavaid samme“. Kogutud tõenditest ei piisa selleks, et tunnistada D. Bodnja süüdi, vastavalt KrMS § 7 lg 3 tuleb kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüs tõlgendada viimase kasuks ning D. Bodnja tuleb KarS § 274 lg 1 järgi õigeks mõista.
  47. Tartu Ringkonnakohtu 16.08.2019 määrusega võeti apellatsioon ja määruskaebus menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ning taotlusi kuni
  48. oktoober
  49. Nimetatud ajaks esitas apellatsiooni pealkirja all oma seisukoha süüdistatav D. Bodnja, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja menetluskulud jätta riigi kanda. Seisukohtades selgitab D. Bodnja, et süüdistuses märgitud kuupäeval põdes tema kambrikaaslane Jevgeni epilepsiat, kellele ta püüdis korduvalt arstiabi kutsuda, kuid olukorda ei võetud tõsiselt. Valvur M.V. tuli kambri uksele ja seejärel arenes neil omavaheline sõnavahetus. D. Bodnja leiab, et pärast juhtunut viidi ta teise sektsiooni ning ta oli ärritunud olekus. D. Bodnja arvab, et teda on nimetatud juhtumi ebaõiglaselt karistatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 7 I
  50. Ringkonnakohus, olles uurinud maakohtu istungi protokolli, asjas kogutud tõendeid, maakohtu otsust, apellatsiooni, leiab, et Viru Maakohtu 22.08.2019 otsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Kuna kohtukolleegium nõustub maakohtu motiivide ja järeldustega, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel neid üle korrata.
  51. Kaitsja apellatsiooni põhisisuks on väide, et maakohus on süüdistatava suhtes kohtumenetluse läbi viinud ühekülgselt ja süüdistava kallakuga. Liigselt on tähelepanu omistatud Viru Vangla töötajate ütlustele. Need tunnistajad on aga kannatanu kolleegid. Apellatsiooni kohaselt pole süüdistatav kannatanut ähvardanud ja M.V. il polnud süüdimõistetu D. Bodnja sõnade pärast vaja hirmu tunda. Kolleegium eelkirjeldatud kaitseväidetega ei soostu. Kannatanu M.V. on maakohtu istungil kirjeldanud, miks tal oli alust karta võimalikku ähvarduse realiseerumist tulevikus.
  52. Asja materjalide kohaselt on kannatanu töötanud Viru Vanglas alates 2010 aastast. Seega pole tegemist vähese kogemusega vanglatöötajaga, kes hindaks vanglas tekkivaid käitumissituatsioone valesti. Kannatanu on maakohtus kirjeldanud, et oli 11.10.2017 hommikul vanglahoone vastutav valvur ja pidi saatma süüdimõistetuid keelekursustele. Esmalt võeti süüdistatav V4 osakonna kambrist välja koridori, kus ta hakkas valjuhäälselt suhtlema kaaskinnipeetavatega, kes olid veel kambrites. Selline tegevus pole lubatud ja kannatanu andis D. Bodnjale korralduse rikkumine lõpetada. Kannatanu hoiatas D. Bodnjat korduvalt, et kui viimane valjuhäälset suhtlemist kaaskinnipeetavatega ei lõpeta, siis pannakse ta kambrisse tagasi. Nad alustasid juba liikumist mööda koridori, kuid kuna D. Bodnja korraldustele ei allunud, siis otsustas M.V. ta kambrisse tagasi viia. Seepeale hakkas D. Bodnja M.V. iga suhtlema kõrgendatud toonil, vehkima kätega ning ei olnud nõus kambrisse tagasi minema. M.V. hoiatas D. Bodnjat, et kui ta korraldustele ei allu, siis võidakse tema suhtes kasutada füüsilist jõudu. Kannatanu märkis järgmist: Liikusime tagasi tema kambri poole ja sellel ajal ta ähvardas mind. Kannatanu käest küsiti, millega D. Bodnja teda konkreetselt ähvardas. M.V. vastas sellele, et kui ma peaksin tema kambrisse veel sisenema, peksab mul näo üles. Kannatanul oli hirm, et ähvardus viiakse täide: Tol hetkel arvasin, et see on reaalne oht minu elule ja tervisele. Küsimusele, millel tema arvamus põhines, vastas M.V. , et D. Bodnja eelnevale käitumisele, kuna ma ei tööta seal esimest päeva, siis tunnen natuke inimeste psühholoogiat ja tema käitumine oli tol hetkel ettearvamatu. (KoTo
  53. kd, tl 32 pöördel) M.V. kirjeldas, et hiljem paigutas ta D. Bodnja teise hoonesse ja tal oli jätkuvalt hirm. Vangla juhtkonnale tegi ta toimunu kohta ettekande.
  54. Väheoluline pole siinjuures asjaolu, et süüdistatava D. Bodnja kuritegelik minevik ei anna võimalust iseloomustada teda kui rahumeelset kinnipeetavat. D. Bodnjat on kohtulikult karistatud röövimise ja vägivallaga toime pandud väljapressimise eest. Need asjaolud iseloomustavad ilmekalt D. Bodnja vägivaldsust ja annavad olulist kaalu seisukohale, miks kannatanul oli põhjust tunda hirmu ja D. Bodnja väljaöeldu realiseerumist. Kolleegiumil ei ole alust kahelda M.V. i ütluste usaldusväärsuses, sest need on kooskõlas vanglatöötajast tunnistaja M.K. i ütlustega. Viimane kinnitas M.V. i ähvardamist sellisel kujul nagu kannatanu seda kirjeldas. Küsimusele, millega D. Bodnja M.V. it ähvardas, vastas M.K. , et öeldu oli vene keeles järgmine: Ta lööb talle molli, peksab läbi…kui puutud peksan näo üles.“ (KoTo
  55. kd, tl 37 pöördel) 8
  56. Maakohus on otsuse motiveerivas osas analüüsinud, miks ei saa pidada süüdistatava enda ütlusi usaldusväärseteks ja nimetanud tõendid, mis tema väited ümber lükkavad. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendusega.
  57. Maakohus polevat kaitsja arvates võtnud arvesse, et kannatanu M.V. viis pärast konflikti D. Bodnja teise hoonesse ja kaitsjale tundub, et D. Bodnjat karistati sel moel distsiplinaarkorras. Taolise kaitseväite tõestuseks pole kaitsja esitanud mingit tõsiseltvõetavat tõendusteavet. Ringkonnakohus uuris asja juures olevaid materjale süüdistatava D. Bodnja väidetava topeltkaristamise kohta ja leiab, et see kaitseväide pole kogutud tõendite põhjal kinnitust leidnud. Seda ei kinnita esmalt kriminaalasja juures olev Viru Vangla väljatrükk D. Bodnja distsiplinaarkaristuste osas (KoTo 1 kd, lk 20). Asjaolu, et D. Bodnja viidi oma kambrist ajutiselt teise hoonekorpusesse ei tähenda koheselt, et tegemist on distsiplinaarkaristusega. Tegemist oli sellises situatsioonis tavapärase toiminguga, millega vanglatöötajad püüdsid vältida olukorra eskaleerumist, sest süüdistatav oli juba kasutanud vanglatöötaja suhtes ähvardust, mille sisu hinnati tõsiseks.
  58. Lisaks väidetakse apellatsioonis, et ebatsensuurne sõim, arsti väljakutsumise viis (tagus vastu ust) ja kõrgendatud toonil rääkimine ei moodusta KarS § 274 lg 1 järgi ette nähtud kuriteo koosseisu. Kolleegium leiab, et nimetatud väited pole asjakohased, sest D. Bodnjat süüdistatakse vanglavalvuri ähvardamises tervisekahjustuse tekitamisega. Süüdistatava poolt kannatanule öeldud väljend „kui sa järgmisel korral mu kambrisse tuled, siis taon su näo üles“ tekitas M.V. is hirmu ja kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist. Süüdistuses KarS § 274 lg 1 järgi kirjeldatud tegu on kohtu poolt tõendamist leidnud. II
  59. D. Bodnja kaitsja maakohtus vandeadvokaat A. Sirendi palub oma määruskaebuses tühistada maakohtu otsuse riigi õigusabi tasu ja kulude osalise hüvitamise osas ja mõista Ahto Sirendi Advokaadibüroo OÜ kasuks välja ka
  60. juuni 2019.a tasutaotluses märgitud 184,80 eurot (sh käibemaks 30,80 eurot). Asja materjalide kohaselt
  61. juunil 2019 kell 07.24 (vahetult enne sõitu kohtuvaidlusteks Jõhvi) esitas kaitsja kriminaalasjas digitaalselt allkirjastatult taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi hüvitamise kulude kindlaksmääramiseks summas 884,40 eurot (KoTo
  62. kd, tl 49-51).
  63. augusti 2019 kohtuotsusega rahuldas kohus eelnimetatud taotluse ilma igasuguste selgitusteta osaliselt summas 639,60 eurot (sh kohtulikus menetluses osalemise eest 335 eurot, sõidukulud 198 eurot ja käibemaks 106,60).
  64. Kolleegium märgib esmalt, et Ahto Sirendi Advokaadibüroo OÜ-le makstava riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitise suurust ei määranud maakohus kindlaks mitte oma
  65. augusti
  66. a otsusega, vaid eraldi määrusega, mis on koostatud
  67. augustil 2019 pealdisena kaitsja
  68. juuni
  69. a taotlusele. Seega ei mõjuta kohtuotsus advokaadibüroo pidajale määratud riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitise suurust ning kohtuotsuse vaidlustamine on ainetu. Seda järeldust ei muuda ka asjaolu, et kohtuotsus sisaldab otsustust selle kohta, millises summas peab D. Bodnja menetluskulu – sh määratud kaitsjale määratud tasu ja kuluhüvitise – riigile hüvitama. Tegemist on eraldisesiva otsustusega. Riigikohus on asunud seisukohale, et olukorras, kus kõrgema astme kohus suurendab kaitsja taotlusel talle määratud riigi õigusabi tasu summat, tuleb see tasuosa jätta menetluskuluna riigi kanda, sest kaitsja kaebuse alusel pole võimalik süüdistatava olukorda raskendada (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  70. juuni
  71. a otsus asjas 9 nr 3-1-1-57-15, p 12). Seega ei mõjuta kohtuotsuse sisu praegusel juhul riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitise suurust ja viimase suurendamine ei eelda ka kohtuotsuse muutmist. Neil põhjustel tõlgendab ringkonnakohus A. Sirendi määruskaebust Viru Maakohtu
  72. augusti
  73. a otsuse peale määruskaebusena Viru Maakohtu
  74. augusti
  75. a määruse peale.
  76. Kohtukolleegium nõustub A. Sirendiga selles, et maakohus pole põhjendanud, miks ja mille alusel kohus kaitsja taotletud riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitist vähendas. Kaitsja taotluse üksnes osalise rahuldamise kohta pole põhjendusi esitatud ja vastav lahter riigi õigusabi tasu taotluse pealdisel on kohtu poolt täitmata (KoTo
  77. kd, tl 49).
  78. Ringkonnakohus leiab, et riigi õigusabi tasu vähendamise otsustus on põhjendatud osas, mis puudutab tasu
  79. juunil
  80. a kohtuvaidluses osalemist, kuna prognoositud 2 tunni asemel kestsid kohtuvaidlused ainult 1 tunni. Selle maakohtu otsustusega nõustus ka kaitsja ise.
  81. Maakohus on aga jätnud täielikult tasustamata (ja kulud hüvitamata) kaitsja osalemise
  82. augustil
  83. a kohtuotsuse kuulutamisel. Kaitsja taotles selle eest 184,80 eurot (kulu 99,00 eurot, istungil osalemise tasu 25,00 eurot ja tasu kulutatud aja eest 30,00 eurot, kokku 154 eurot, millele lisandub käibemaks 30,80 eurot).
  84. Kaitsja rõhutab, et tasutaotluse koostamisel kaitsja ei teadnud ega saanudki teada kohtuotsuse kuulutamise aega (võimalik, et sellel hetkel ei teadnud seda ka kohus, kuna reeglina avaldab kohus selle aja alles pärast kohtuvaidlusi) ja pakkus selleks
  85. juuni
  86. Kriminaalasja materjalid näitavad, et tegelikult ei kuulutatud kohtuotsust mitte
  87. juuni 2019, vaid
  88. august
  89. Kaitsja arvates ei tee see olematuks asjaolu, et kaitsja osales
  90. augustil 2019 kohtuotsuse kuulutamisel ja kandis sellega seotud kulu. Tegemist on tehtud töö ja reaalselt kantud kuluga, mistõttu leiab kaitsja, et maakohus on temaga ebaõiglaselt käitunud. Tehtud töö (eriti kohustuslikult tehtud) eest makstakse tasu ja hüvitatakse ka kulud. Praegu eiras maakohus seda põhimõtet ilma igasuguse põhjenduseta. Kaitsja märgib, et praegune tasustamiskord kehtib pikemat aega ja kuni käesoleva juhtumini ei olnud kaitsjat kordagi selliselt tasust ning kuluhüvitisest ilma jäetud. Kusjuures väga harva on kohtuotsuse kuulutamise aeg tasutaotluse esitamise ajal teada.
  91. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja määruskaebuses esitatu väärib tähelepanu. Asjas ei ole vaidlust, et kaitsja A. Sirendi osales
  92. augustil 2019 Jõhvis maakohtu tervikotsuse kuulutamisel. Seda kinnitab ka maakohtu istungi protokoll (KoTo
  93. kd, tl 62). On selge, et Jõhvi jõudmiseks kandis kaitsja A. Sirendi, kelle büroo asub Tallinnas, ka kulutusi.
  94. Maakohtu
  95. juuni 2019.a istungi protokolli kohaselt on maakohus kohtulike vaidluste lõpus teatanud, et kohtuotsus kuulutatakse
  96. augustil 2019 kell 10.00 (KoTo
  97. kd, lk 52). A. Sirendi oli õigusabi tasu taotluses märkinud kohtuotsuse kuulutamise aja ja sellega seotud kulude päevana
  98. juuni
  99. A. Sirendi oli oma taotluse koostanud ja esitanud
  100. juuni
  101. a varahommikul kell 07.24, arvestusega, et otsus kuulutatakse järgmisel päeval.
  102. juuni 2019 kell 10.00 alanud kohtuistungil teatas kohus, et otsus kuulutatakse
  103. augustil 2019 kell 10.
  104. Sellele istungile tuli A. Sirendi ka kohale.
  105. Maakohus ei ole selgitanud, miks ta riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitist vähendas. Samas võib taotlusel pliiatsiga maha kriipsutatud numbritest aimata, et kohus pole aktsepteerinud kohtuotsuse kuulutamisega seonduvat tasu- ja kuluhüvitise taotlust.
  106. Ringkonnakohus leiab, et Ahto Sirendi Advokaadibüroo OÜ-l on õigus saada taotletud riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitis (summas 184 eurot 80 senti) ka selle eest, et A. Sirendi osales D. Bodnja kaitsjana
  107. augustil 2019 Viru Maakohtu istungil kohtuotsuse kuulutamisel. Asjaolu, et tasutaotluses oli kohtuotsuse kuulutamise kuupäevana märgitud
  108. juuni 2019, ei anna alust jätta riigi õigusabi tasu ega kuluhüvitist määramata. Seega tuleb Ahto Sirendi Advokaadibüroo OÜ-le maakohtu menetluses D. Bodnjale osutatud riigi õigusabi eest 10 määratava tasu ja kuluhüvitise summat suurendada 184,80 euro võrra ehk 639,60 eurolt 824,40 eurole. Need summad sisaldavad käibemaksu.
  109. Eelmises punktis viidatud otsustus ei mõjuta maakohtu otsuses sisalduvat kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust ehk seda summat, mis tuleb D. Bodnjalt riigi kasuks välja mõista. Nagu kolleegium eelnevalt asjas nr 3-1-1-57-15 tehtud Riigikohtu otsusele viidates märkis, ei saa süüdistatava olukorda kaitsja kaebuse alusel raskendada. Seetõttu jääb ka kaitsjale täiendavalt määratav riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitis summas 184,80 eurot menetluskuluna riigi kanda. III
  110. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
  111. augusti 2019 otsuse Deniss Bodnja süüditunnistamises ja karistamises KarS § 274 lg 1 järgi muutmata ja kaitsja Evgenii Erro apellatsiooni rahuldamata.
  112. Samas tuleb KrMS § 337 lg 1 p-st 4 ja § 338 p-st 3 lähtudes tühistada Viru Maakohtu
  113. augusti
  114. a pealdisena koostatud määrus, millega määrati Ahto Sirendi Advokaadibüroo OÜ-le määratava riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitise suuruseks 639 eurot 60 senti, ning teha selles osas uus otsustus, millega määrata riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitise suuruseks 824 eurot 40 senti. Määruskaebus tuleb rahuldada. Tiit Lõhmus Juhan Sarv (allkirjastatud digitaalselt) 11 Aarne Sarjas

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.