MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar 19. detsember 2019 3-

) § 187 lg 31 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 6.

§ 133

lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot.

1. Kaebaja vaidlustab politseiametnike tegevust ja soovib, et politseiametnikud vabandaksid tema suhtes provotseeriva ja ebaviisaka käitumise eest. Kaebaja soovitud vabandamine ei ole varaliselt hinnatav hüve, rahalist hüvitist kaebaja taotlenud ei ole. Kaebaja kirjeldas toimunut nii, et politseiametnikud käitusid temaga ebaviisakalt ja provotseerivalt, üks ametnikest haaras tema riietest ja tõukas teda. Halduskohus jõudis järeldusele, et asja materjalide põhjal ei ole kaebaja eeltoodud väited tõendatud. Eelnevate asjaolude alusel saab ringkonnakohtu hinnangul pidada kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks ja käesolevat asja läbi vaadata lihtsustatud korras.
2. Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata, leides, et politseiametnike tegevust kaebaja suhtes ei saa pidada omavolitsemiseks ega provotseerimiseks. Politseiametnikud ei käitunud ebaprofessionaalselt või ebaviisakalt, tõendamata on, et politseiametnik haaras kaebaja riietest ja tõukas teda. Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et halduskohtu otsus on vastuoluline politseinike käitumise professionaalseks kvalifitseerimise osas. Kaebaja arvates puudub alus arvata, et O.F. esitab valeväiteid. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses väitnud, et halduskohus oleks kaebust lahendades hinnanud tõendeid valesti või andnud mõnele tõendile suurema kaalu. Kuigi kaebaja väidab, et puudub alus kahelda tema väidetes, puudub alus 2 kahtluste tekkimiseks ka politseiametnike seletusi lugedes. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et politseiametnike väidetav rikkumine kaebaja suhtes, riietest haaramine ja tõukamine, on asja materjalide põhjal tõendamata. Samuti ei ole kaebaja apellatsioonkaebuses esitanud uusi tõendeid või väiteid, mis kinnitaksid politseiametnike ebaprofessionaalset käitumist kaebaja suhtes.
3. Kaebaja taotleb kohtu kaudu, et toimunud intsidendi tõttu kaks politseiametnikku vabandaksid tema ees. Õiguskirjanduses leitakse, et avaliku võimu kandja kohtulikku sundimist vabandamiseks ei ole seaduses ette nähtud ning selle väärtus õiguskaitsevahendina on küsitav (K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne, kirjastus Juura 2013, lk 59). Riigikohus leidis asja nr 3-3-1-30-05
4. juuni
5. a otsuse p-s 18, et vabandamiseks kohustamise nõuet saab esitada riigivastutuse seaduse (RVastS) § 11 lg 1 alusel. RVastS § 11 lg 1 sätestab, et kannatanu võib avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Viidatud sätte kohaldamine eeldab, et kannatanule on tekkinud hüvitamisele kuuluv varaline või mittevaraline kahju. Sellise kahju hüvitamist ja rahalise hüvitise asemel vabandamist pole kaebaja halduskohtult taotlenud. Kaebaja ei väida, et politseiametnike tegevus tekitas talle teatud varalist või mittevaralist kahju. Samas on siiski kaebuses märgitud, et politseiametnike provotseeriv tegevus tekitas kaebajale hingelist valu ja üleelamisi.
6. RVastS § 9 lg 1 alusel võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Hingeline valu ja üleelamised on võimalik liigitada väärikuse alandamisena, et taotleda viidatud sätte alusel mittevaralise kahju hüvitamist. RVastS § 9 lg 1 rakendamine eeldab kaebajale süüliselt mittevaralise kahju tekitamist. Kuna ringkonnakohus leidis eelnevalt, et kaebaja väidetud politseiametnike ebaprofessionaalne tegevus ei ole aset leidnud, on mittevaralise kahju hüvitamise eeldusena vastustaja süüline tegevus tõendamata. Eeltoodu tõttu ei saanud kaebajale mittevaralist kahju tekkida ning seega ei esine ka alust vabandamise taotlemiseks.
7. Samuti ei ole võimalik esitada kaebuses nõuet, et konkreetsed politseiametnikud vabandaksid kaebaja ees. RVastS § 12 lg 2 sätestab, et avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks loetakse igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Käesolevas lõikes nimetatud füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta, kui seadus ei sätesta teisiti. Ringkonnakohus selgitab, et viidatud sättest tulenevalt kaebaja ei saa nõuda konkreetsete politseiametnike vabandamist tema ees, kuna ametnike tegevusega tekitatud kahju loetakse avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks. Taotleda saaks avaliku võimu kandjana Politsei- ja Piirivalveameti vabandamist kaebaja ees. Kuna kohus leidis eelnevalt, et kaebajal puudub alus vabandamise taotlemiseks ja tema suhtes ei ole toime pandud süülist õiguste rikkumist, ei ole võimalik kaebaja apellatsioonkaebust rahuldada ja kohustada vastustajat kaebaja ees vabandama. Eeltoodu põhjal on ringkonnakohus seisukohal, et käesoleva asja asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
8. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et täidetud on

§ 187lg 3¹ eeldused ning ringkonnakohus tagastab apellatsioonkaebuse.

Tegemist ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seetõttu puudub vajadus ka

§ 187

lg 4 alusel apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks.

§ 187

lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. 13.

§ 187

lg 7 kohaselt võib apellant määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule. 3 14.

§ 104

lg 5 p 2 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 121 lg 2 alusel. Kuna ringkonnakohus tagastab apellatsioonkaebuse

§ 187

lg 3 p 31 alusel, tagastab ringkonnakohtus

§ 104lg 5 p 2 alusel ka apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu kaebajale.

(allkirjastatud digitaalselt) 4