← Eesti

3-18-2396/8

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

  1. märts 2019, Tartu 3-18-2396 XXXX kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju eest hüvitise väljamõistmiseks XXXX määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja XXXX Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON
  2. Rahuldada XXXX määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu
  3. jaanuari
  4. a määrus.
  5. Saata haldusasi tagasi Tartu Halduskohtule menetluse jätkamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. XXXX esitas
  7. septembril 2018 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles väitis, et tema kambris oli perioodil
  8. juuli 2018 kuni
  9. august 2018 temperatuur +30 °C. XXXX väitel tekitas vangla talle nii moraalset kui ka materiaalset kahju 500 euro ulatuses. XXXX võttis esitatud kahju hüvitamise taotluse tagasi
  10. septembril
  13. detsembril 2018 esitas XXXX Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles soovis kahju hüvitamist selle eest, et tema kambris oli perioodil
  14. juuli 2018 kuni
  15. august 2018 temperatuur + 30 °C, kambri ventilatsioon oli puudulik, WC ruumis vohas seen ja ventilatsioonist tuli väljaheidete lõhna.
  16. Tartu Vangla jättis
  17. detsembri
  18. a otsusega nr 1-13/217-2 XXXX kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata ja luges menetluse haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 4 p 4 alusel lõppenuks. Vangla leidis, et kuna XXXX võttis
  19. septembril 2018 kahju hüvitamise taotluse tagasi, on haldusmenetlus seoses ebameeldiva haisuga ja palavusega kambris perioodil
  20. juuli 2018 kuni
  21. august 2018 haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 4 p 3 alusel lõppenud. XXXX
  22. septembril 2018 ja
  23. detsembril 2018 esitatud taotlused on samasisulised ning puuduvad alused menetluse uuendamiseks.
  24. Tartu Halduskohus tagastas
  25. jaanuari
  26. a määrusega XXXX kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks. Kohus leidis, et kuna kaebaja
  27. detsembril 2018 esitatud kahju hüvitamise taotluse jättis vangla läbi vaatamata, ei ole täidetud ükski vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 alternatiiv, et kohustuslikku kohtueelset menetlust saaks lugeda läbituks. Tartu Vangla
  28. detsembri
  29. a otsus hüvitamistaotluse läbi vaatamata jätmise kohta on õiguspärane. Vangla on ilmselt ekslikult märkinud menetluse lõppemise alusena HMS § 43 lg 4 p 4, kuna menetlus lõppes taotluse tagasivõtmisega HMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt.
  30. septembril 2018 esitatud kahjunõudest on arusaadav kaebaja nõue, mis on esitatud täpselt samadel asjaoludel sama kahju eest (inimväärikuse alandamine) võrrelduna
  31. a detsembri taotlusega. Eluliselt ei ole usutav, et kaebaja võttis hüvitamistaotluse tagasi vanglaametniku nõudmisel, mis iseenesest ei muuda menetluse lõpetamist septembris 2018 õigusvastaseks.
  32. detsembri
  33. a taotlusest ei nähtu uusi asjaolusid, mis tingiksid menetluse uuendamise. Kuna kaebajal ei ole kohtule esitatud hüvitamisnõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud, ei ole kaebus menetletav ja tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
  34. XXXX esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu
  35. jaanuari
  36. a määruse peale. Kaebaja heidab ette, et Tartu Vangla ei põhjendanud, miks ei esinenud menetluse uuendamise aluseid. Samuti rikkus Tartu Vangla HMS §-i 40, kuna ei andnud kaebajale võimalust omapoolse seisukoha esitamiseks. Tartu Vangla õigusvastane tegevus perioodil
  37. juuli 2018 kuni
  38. august 2018 seadis ohtu kaebaja elu ja tervise, mida tõendab kaebaja tervisekaart. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  39. Ringkonnakohus leiab, et XXXX määruskaebus kuulub rahuldamisele.
  41. detsembri
  42. a otsusega luges Tartu Vangla XXXX esmaselt esitatud kahju hüvitamise taotluse menetluse HMS § 43 lg 4 p 4 alusel lõppenuks taotluse tagasivõtmisega. HMS § 43 lg 4 p 4 sätestab, et toimingu menetlus lõpeb haldusorgani poolt taotluse läbi vaatamata jätmisega. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et vangla on ilmselt ekslikult märkinud menetluse lõpetamise alusena HMS § 43 lg 4 p
  43. Tartu Vangla
  44. detsembri
  45. a otsuse sisust tulenevalt jäeti kaebaja
  46. detsembri
  47. a kahju hüvitamise taotlus läbi vaatamata, kuna haldusmenetlus selles asjas oli juba lõppenud. Seega pidas vastustaja ilmselt silmas HMS § 43 lg 1 p 3, mille kohaselt haldusakti andmise menetlus lõpeb haldusorgani poolt taotluse läbi vaatamata jätmisega.
  48. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Vangla poolt kaebaja
  49. detsembri
  50. a kahju hüvitamise taotluse menetluse lõpetamine ei olnud õiguspärane ning taotlust oleks tulnud menetleda üldises korras. Kaebaja
  51. septembril 2018 esitatud taotluse võttis kaebaja enne taotluse osas vanglapoolse otsuse tegemist tagasi. Selleks oli kaebajal õigus HMS § 14 lg 8 alusel. Vangla ei otsustanud esitatud kahju hüvitamise taotluse menetluses, kas taotlus tagastada või jätta rahuldamata ega jätnud taotlust tähtaegselt läbi vaatamata (VangS § 11 lg 8). Kahju hüvitamise taotluse menetlus lõppes enne, kui vangla taotluse lahendas.
  52. detsembril 2018 esitas kaebaja vanglale
  53. septembri
  54. a taotlusega võrreldes samu põhiväiteid sisaldava kahju hüvitamise taotluse. Haldusmenetluse seadus ei sätesta, et kui kinnipeetav on taotluse enne selle osas otsuse tegemist tagasi võtnud, ei või ta uuesti samasisulist taotlust esitada. Eeltoodu alusel ei esinenud ringkonnakohtu hinnangul kaebajale takistusi esitada uuesti samadel põhiväidetel tuginev kahju hüvitamise taotlus vanglale eeldusel, et taotluse 2 esitamise tähtaeg ei ole möödunud. Käesoleval juhul ilmselt ei olnud möödunud riigivastutuse seaduse § 17 lg-s 3 sätestatud kolmeaastane tähtaeg. Proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt saab taotluse läbi vaatamata jätmise aluseks olla vaid puudus, mis takistab taotluse sisulist lahendamist (Riigikohtu
  55. juuni
  56. a määrus nr 3-3-1-43-13, p 9). Vangla ei leidnud, et kaebaja
  57. detsembri
  58. a taotluses esinevad puudused ja nende kõrvaldamiseks tuleb anda tähtaega ning tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib jätta taotluse läbi vaatamata (HMS § 15 lg 2). Tekkinud olukorras ei saa tõmmata paralleele ka VangS § 11 lg-s 81 sätestatuga, mille kohaselt kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole. Viidatud säte välistab kaebuse esitamise kohtule vaid juhul kui eelnevalt on vangla samasisulise taotluse tagastanud puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. Praegusel juhul ei jõudnud vangla esitatud taotluse osas enne selle tagasivõtmist otsustada isegi seda, kas taotluses esineb kõrvaldatavaid puudusi.
  59. Ringkonnakohus ei jaga ka halduskohtu seisukohta, et kaebaja
  60. septembri
  61. a kahju hüvitamise taotluse nõue on esitatud täpselt samadel asjaoludel sama kahju eest võrrelduna
  62. a detsembri taotlusega. Kaebaja soovib
  63. septembri
  64. a taotluses kahju hüvitamist selle eest, et tema kambris oli perioodil
  65. juuli 2018 kuni
  66. august 2018 temperatuur keskmiselt +29 °C kuni +30 °C ning vangla ettevõetud tegevused ei leevendanud olukorda.
  67. detsembri
  68. a taotlusesse on kaebaja lisanud kahju tekkimise alustena ka puuduliku ventilatsiooni, seene vohamise WC ruumis ja ventilatsiooni kaudu väljaheidete lõhna levimise kambrisse.
  69. VangS § 11 lg 8 näeb ette kohtueelse menetluse kohustuslikkuse vangla tekitatud kahju eest hüvitise väljamõistmise nõude esitamisel kohtule. HKMS § 47 lg 1 kohaselt on kaebus lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt (näiteks jätab kõrvaldamata vaides esinenud puudused, ei esita vaiet tähtaegselt) ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt vaide tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg‑st 1 tulenevalt lubatav. Vaide õigusvastase tagastamise korral saab aga kohtumenetluses jätkata asja sisulise arutamisega. Kohus peab HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaldamisel veenduma, et ka tegelikult esinesid alused, millele viidates tagastati isiku taotlus kohustuslikus kohtueelses menetluses (Riigikohtu
  70. aprill
  71. a määrus nr 3-3-1-78-13, p 19, 20). Riigikohtu antud selgitusi saab arvestada ka käesoleva vaidluse lahendamisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud vangla
  72. detsembri
  73. a otsusega kaebaja
  74. detsembril 2018 esitatud kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmine õiguspärane ning vangla oleks pidanud taotlust sisuliselt menetlema. Eeltoodu tõttu ei saa lugeda, et kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ja tema halduskohtule esitatud kaebus ei ole lubatav. Vaidluse asjaoludest tulenevalt halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel ekslikult. /allkirjastatud digitaalselt/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.