1-18-2714/29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-2714 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. detsembri
3. a määrus Viktor Baimovi (ik 38408307013) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmine elektroonilise valvega Viktor Baimov ja tema kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Jätta määruskaebused Viru Maakohtu
5. detsembri
6. a määruse peale läbi vaatamata.
7. Määrata Advokaadibüroole Matti Reinsalu makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Viktor Baimovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 64,80 (kuuskümmend neli eurot ja kaheksakümmend senti), sh käibemaks 10,40 (kümme eurot ja nelikümmend senti).
8. Mõista Viktor Baimovilt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 64,80 eurot.
9. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Viru Maakohtu
11. aprilli 2018 kohtuotsusega tunnistati Viktor Baimov süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ning karistati 2 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu
12. novembri 2015 otsuse järgi mõistetud karistuse (6 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust) ärakandmata osa – 2 aastat 8 kuud 14 päeva vangistust – võrra. V. Baimovile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 10 kuud 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
13. aprill
14. Karistusaeg lõpeb
15. veebruaril
17. Viru Maakohtu
18. detsembri
19. a määrusega jäeti V. Baimov vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega vabastamata. Vaatamata formaalsete eelduste esinemisele, ei võimalda V. Baimovi vabastamist materiaalsed alused.
20. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 4 kehtivat kriminaalkaristust, reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Viimase kuriteo KarS § 274 lg 1 järgi pani V. Baimov toime
21. veebruaril 2017 Viru Vanglas karistust kandes. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud. Uute kuritegude toimepanemist on ta jätkanud ka vanglas. Kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangistuses toimepandud rikkumiste tõttu on isiku suhtes korduvalt kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, mistõttu on tal jäänud pooleli nii riigikeele õpingud kui ka abikoka eriala omandamine. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all, alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses.
22. K-raha andmetel on V. Baimovil tasumata nõudeid 11 769,90 eurot, mis võib raskendada tema majanduslikku toimetulekut vabaduses. V. Baimov on varasemalt soovinud oma elujärge parandada kuritegelikul teel pannes kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Puudub kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Kinnipeetava toimetulekut vabaduses ning suutlikkust püsida seaduskuulekana mõjutab suuresti ka see, kas ta suudab hoiduda alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest, sest ta on varasemalt korduvalt sooritanud kuritegusid alkoholijoobes ning Viru Vangla meditsiiniosakonna poolt on tal diagnoositud narkosõltuvus. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuulub palju kriminaalse taustaga isikuid ning iseloomustuse kohaselt võib ta olla kohati mõjutatav. Puudub kindlus, et katseaeg ja käitumiskontroll on sel korral piisavalt mõjusad vahendid, et hoida ära uute kuritegude toimepanemist.
23. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on kahel korral läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, samuti on ta läbinud sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening, osalenud vestlustes psühholoogiga ning anonüümsete narkomaanide tugigrupis. Samuti selle, et ta on olnud hõivatud majandustöödel ning vabanemisel soovib elama asuda rehabilitatsioonikeskusesse. Positiivne ei kaalu aga üles negatiivset, mida kohus pidas KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis kaalukamaks. Samuti märkis kohus, et ka vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. MÄÄRUSKAEBUSED
24. Kaitsja ja V. Baimov paluvad kohtumääruse tühistada ja V. Baimov tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega vangistusest vabastada.
25. V. Baimov palub vabastada end rehabilitatsioonikeskusesse.
26. Kaitsja märgib, et V. Baimovil on olnud kuritegelik minevik. Ta on toime pannud kuriteo ning kannab karistust. Samas on V. Baimov oma süüd tunnistanud ning kahetsenud, püüdes igapäevaselt oma võimete kohaselt teha kõik enda muutmiseks.
27. Kohus ei ole piisavalt arvesse võtnud süüdlase isikut, tema käitumist karistuse kandmise ajal ning elutingimusi ja võimalusi vabanemisel keskendudes liigselt V. Baimovi varasemale elukäigule. Kriminaalne minevik ei tohiks võtta kinnipeetavalt kategooriliselt võimalust õiguskuuleka käitumise ja enesearendamisega näidata, et ta on karistusest vajalikud järeldused teinud. Kohtu argumendid V. Baimovi mittevabastamiseks ei pruugi ära langeda ka pärast karistuse tervikuna ärakandmist. Riskide maandamiseks on võimalik vabastada V. Baimov riigipoolse järelevalvega, et aidata tal sotsialiseeruda ja viia oma käitumine kooskõlla ühiselu reeglitega. Ennetähtaegne vabastamine on ka riigi jaoks odavam. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamise ja käitumiskontrolli kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ja elukvaliteeti. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
28. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et määruskaebused on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatud, ja jätab need selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
29. Kolleegiumi hinnangul on määruskaebused tervikuna perspektiivitud ning nendes toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu
30. aprilli
31. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
32. Kaitsja arvates seisneb kaalutlusõiguse rikkumine selles, et kohus ei ole piisavalt arvesse võtnud süüdlase isikut, tema käitumist karistuse kandmise ajal ning elutingimusi ja võimalusi vabanemisel keskendudes liigselt V. Baimovi varasemale elukäigule. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus V. Baimovi ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist elektroonilise valvega põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. I astme kohus on analüüsinud nii V. Baimovi uute kuritegude toimepanemise riskifaktoreid, kui ka positiivseid asjaolusid. Negatiivsed asjaolud luges maakohus siiski kaalukamateks. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus V. Baimovi vabastamata jätmisel ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kuna ka kohtukolleegium ei ole veendunud, et V. Baimov suudab edaspidi kuritegudest hoiduda, siis edulootust määruskaebustel apellatsioonikohtus ei oleks.
33. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebused eelmenetluses läbi vaatamata.
34. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks üks tund, mille eest ta palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Matti Reinsalu riigi õigusabi tasu 64,80 eurot (sh käibemaks 10,80 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
35. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10, §-st 3 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel V. Baimovi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Mati Kartau