Obsah (7)

§ 121§ 43§ 55§ 207§ 62§ 203§ 47

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tanel Saar, Maili Lokk, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 30.04.2019, Tartu Haldusasja number 3-19-636 Haldusasi XXXX kaebus Tartu Vangl

) § 47 lg 1 tähenduses. Kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmisel tagastab kohus

§ 121lg 1 p 4 alusel kaebuse.

Tartu Vangla teatas 09.04.2019 halduskohtule, et määruskaebuse esitajal on kambris isiklik raadio, ta ei ole esitanud Tartu Vanglale vaiet Tartu Vangla direktori 01.04.2019. a käskkirja nr 1-1/71 peale ega ole pöördunud vangla poole muude avaldusetega seoses isikliku raadio kambris kasutamise keelamisega. Kuna määruskaebuse esitaja ei olnud läbinud tühistamiskaebuse esitamiseks kohustuslikku kohtueelset menetlust, tuli halduskohtul kaebus

§ 121lg 1 p 4 alusel tagastada.

Halduskohus ei pidanud võimalikuks määruskaebuse esitajat suunata ka tema õiguste kaitseks muu tõhusa nõude esitamisele, kuna ka raadio äravõtmise korral selle tagastamiseks kohustamise nõude saaks määruskaebuse esitaja esitada alles pärast vastava kohtueelse menetluse läbimist. Halduskohus selgitas, et

§ 43

lg-st 2 tulenevalt ei võta kaebuse tagastamine õigust uuesti kohtusse pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega, sh pärast kohtueelse menetluse läbimist. Kuna kaebusega kohtusse pöördumise hetkel ega ka vangla vastuse koostamise ajal 09.04.2019, ei toimunud vaidemenetlust, mille käigus saanuks määruskaebuse esitaja esitada halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, ning halduskohus ei pidanud esitatud kaebuse alusel võimalikuks alustada ka kohtumenetlust, ei olnud menetlust, mille käigus esialgset õiguskaitset kohaldada ning halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

Kaebuse tagastamise tõttu puudus ka menetlus, milles määruskaebuse esitaja võinuks enda esindamiseks riigi õigusabi saada. Kui määruskaebuse esitaja soovib oma õigusi kaitsta, on tal pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist kohtusse pöördumisel võimalik uuesti riigi õigusabi taotleda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. Määruskaebuse esitaja esitas määruskaebuse, milles palub võtta tema kaebus menetlusse ning anda esialgne õiguskaitse ja riigi õigusabi. Määruskaebuse esitaja märgib, et Tartu Vangla direktori 01.04.
2. a käskkirjas nr 1-1/71 puudub viide, et selle vaidlustamiseks tuleb esitada vaie. Käskkirjas on märgitud, et sellega mittenõustumise korral võib esitada kaebuse halduskohtule

§-s 46 sätestatud tähtaja jooksul. Veel tugineb määruskaebuse esitaja sellele, et üldjuhul ei ole vaidemenetluse läbimine enne halduskohtusse pöördumist kohustuslik. Määruskaebuse esitaja on põhikooli haridusega kinnipeetav. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5.

§ 207

lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas 2 asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele sellisel määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse. 6. Ringkonnakohus võtab

§ 62

lg 2 alusel haldusasjast nr 3-19-625 käesoleva asja materjalide juurde Tartu Vangla direktori 01.04.

1. a käskkirja nr 1-1/
3. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 10.04.
4. a määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebuse tagastamist puudutavas osas ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

8. Tagastamist puudutavas osas märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele, et kuigi Tartu Vangla käskkirjas sisalduv vaidlustamisviide ei olnud korrektne, kuna sealt puudus viide kohustuslikule vaidemenetlusele, ei tähenda see, et määruskaebuse esitaja võiks ilma kohustuslikku vaidemenetlust läbimata kaebusega otse halduskohtusse pöörduda.

§ 47

lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Sellise kohustusliku kohtueelse menetluse näebki ette VangS § 11 lg 5, mille kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Vangla eksimus käskkirja vaidlustamisviites ei võimalda nimetatud sätteid mitte järgida. Seega peab määruskaebuse esitaja enne kaebuse halduskohtule esitamist ikkagi läbima kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse. Ringkonnakohus selgitab, et eksimus vaidlustamisviites võib olla käsitletav kui vaidlustamistähtaja ületamise mõjuv põhjus, mille tõttu tuleks vanglal vaide esitamise tähtaeg ennistada, kui määruskaebuse esitaja ei saanud seetõttu tähtaegselt vaiet vangla käskkirja peale esitada.

1. Esialgse õiguskaitse ja riigi õigusabi taotluste läbi vaatamata jätmisega seonduvalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
2. Kuivõrd käskkirja vaidlustamisviide suunas määruskaebuse esitajat kaebusega otse kohtu poole pöörduma, mitte vanglale vaiet esitama, ei tohiks halduskohus menetluse puudumise tõttu keelduda esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamisest. Selline tõlgendus piiraks liigselt isiku võimalusi oma õigusi esialgse õiguskaitse korras kaitsta ning tooks kaasa haldusorgani võimaluse ebatäpsete vaidlustamisviidete abil tõkestada asjatundmatute menetlusosaliste juurdepääsu esialgsele õiguskaitsele. Ka on Riigikohus leidnud, et kaebuse tagastamise korral ei ole õige esialgse õiguskaitse taotlust läbi vaatamata jätta, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamine on võimalik (RKHKm 17.05.2017, 3-3-1-88-16, p 15). Olukorras, kus haldusorgan on vaidlustamisviites märkinud vale haldusakti vaidlustamise korra, peaks esialgse õiguskaitse taotluse esitamise võimalust ringkonnakohtu hinnangul siiski jaatama. Isiku õigused ei tohi jääda haldusorgani eksimuse tõttu kaitseta põhjusel, et isik ei teadnud, et ta peab halduskohtule kaebuse asemel haldusorganile vaide esitama. Kui isik on sellises olukorras teinud kõik oma teadmistele vastava, et haldusakti korrektselt vaidlustada, tuleks halduskohtul asuda seisukohale, esialgse õiguskaitse taotluse esitamine on lubatav. Seega leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul tulnuks halduskohtul määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotlus sisuliselt lahendada. 3
3. Samas on kohtupraktikas varasemalt leitud, et olukorras, kus kinnipeetavatel on võimalik kambrisse sisse ehitatud raadio kaudu kuulata nelja erinevat raadiokanalit, ei ole vangla kodukorra alusel isikliku raadio kambrisse lubamisest keeldumine õigusvastane (RKHKo 19.10.2015, 3-3-1-28-15, p-d 32-33; Tartu Ringkonnakohtu 19.12.
4. a otsus asjas nr 3-16-2697, p 11-12). Seega tulnuks halduskohtul ka määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel see rahuldamata jätta. Kuivõrd taotluse läbi vaatamata jätmine ning rahuldamata jätmine on määruskaebuse esitaja jaoks samaväärsete tagajärgedega, ei pea ringkonnakohus menetlusökonoomiast tulenevalt vajalikuks esialgse õiguskaitse taotluse menetlemiseks asja halduskohtule tagasi saatmist.
5. Ka ei nõustu ringkonnakohus halduskohtuga selles, et määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotlus tuleb menetluse puudumise tõttu läbi vaatamata jätta. Olukorras, kus kaebuse tagastamine ei ole jõustunud, ei ole õige keelduda ka riigi õigusabi taotluse läbivaatamisest. Kuid võttes arvesse, et varasemalt on määruskaebuse esitajale keeldutud keerukuselt samaväärses haldusasjas riigi õigusabi andmisest riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel (Tartu Ringkonnakohtu 04.01.
6. a määrus nr 3-18-2291), ei pea ringkonnakohus võimalikuks, et talle ka käesoleval juhul riigiõigus abi saaks anda. Seega ei pea ringkonnakohus menetlusökonoomiast tulenevalt vajalikuks ka riigi õigusabi taotluse menetlemiseks asja halduskohtule tagasi saatmist.
7. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 10.04.
8. a määruse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4