Obsah (4)

§ 201§ 111§ 112§ 205

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar 15. august 2019,

) § 119 lg 1 kohaselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XXXX esitas
2. juuni 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Justiitsministeeriumi
3. mai
4. a vaideotsuse nr 11-7/157-12 ja palub kohustada Tartu Vanglat tagastama kaebajale tema isiklik raadio. XXXX leiab, et Tartu Vanglas isiklike raadiote keelamine julgeolekukaalutlustel on õigusvastane. Kaebuse juurde lisatud taotluses on XXXX palunud end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel.
5. Tartu Halduskohus otsustas
6. juuli
7. a määrusega jätta rahuldamata XXXX taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Halduskohus tugines otsust tehes XXXX isikuarve väljavõttele. XXXX isikuarvelt saadud teabe põhjal ei ole menetlusabi andmine konkreetsel juhul võimalik, kuna menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) ei ületa XXXX kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Samas selgitas kohus, millised kaebuse puudused tuleb täiendavalt kõrvaldada.
8. XXXX täiendas
9. juulil 2019 enda
10. juuni
11. a kaebust, lisades sellele taotluse Tartu Vangla direktori
12. aprill
13. a käskkirja 1-1/71 osaliseks tühistamiseks.
14. XXXX esitas
15. juulil 2019 määruskaebuse Tartu Halduskohtu
16. juuli
17. a määrusele, milles palub halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 1 tühistamist. Määruskaebust on XXXX põhjendanud kinnipeetavate töötasu määra ning kehtestatud kuutasu alammäära erinevusega ning asjaoluga, et tema isikuarvel olev raha ei pruugi tingimata kuuluda kinnipeetavale endale. XXXX leiab, et kui tal kulub elektrile nelja kuu jooksul 14 eurot ja vältimatud kulud ühes kuus on 108 eurot, siis matemaatiliselt on ta maksejõuetu. XXXX taotleb määruskaebuses võimalust tasuda riigilõiv osamaksetena kolme kuu jooksul. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Määruskaebemenetluses ringkonnakohtus on vaidluse all küsimus, kas halduskohus on õigesti jätnud rahuldamata XXXX menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski määruskaebuses esitatud väide alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 201lg 4, § 203 lg 2).

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus lähtus õigesti halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest.

§ 111

lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetlusabi andmise piirangud on imperatiivselt sätestatud

§-s 112 ning nende piirangute esinemisel on kohtul kohustus isikule menetlusabi mitte anda. Tulenevalt

§ 112

lg 1 p 1 ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, ülalpidamiskohustuse täitmiseks ettenähtud summa, mõistlikud kulutused eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused, kusjuures muud vältimatud kulutused võib maha arvata igakuiselt kuni 75 protsendi ulatuses töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast. 7. Vastuseks XXXX seisukohale, et kinnipeetavatele makstav tasu erineb oluliselt kehtestatud töötasu alammäärast, leiab ringkonnakohus, et

§ 112

lg 1 p-s 1 toodud alus ei sätesta erisust, mille kohaselt peaks kohus arvesse võtma kinnipeetavatele makstava tasu. Arvestuslikuks aluseks on kehtiv töötasu alammäär ja kinnipeetava reaalne sissetulek, mis võib koosneda nii kinnipeetavale makstavast tasust kui ka muudest sissetulekutest.

1. Halduskohus on XXXX maksevõime tuvastanud vanglasisese isikuarve väljavõtte andmete alusel perioodil
2. veebruarist kuni
3. juunini
4. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti võtnud arvesse kaebaja isikukonto väljavõttest nähtuvaid raha liikumisi, tuvastanud õiges summas kaebaja sissetuleku antud perioodil ja teinud lubatud mahaarvamised: elektriseadmete kasutamise kulud (4 kuu kohta 14 eurot) ning arvestanud kohtupraktikas nimetatud vältimatuid kulutusi tuginedes Riigikohtu
5. aprilli
6. a otsusele nr 3-3-1-35-15 (5% kehtestatud töötasu alammäärast, s.o 27 eurot, nelja kuu kohta 108 eurot). Kaebajal puuduvad muud

§ 112

lg 1 p 1 loetletud väljaminekud, mida kohus saaks arvestada menetlusabi andmisel. 9. Seega on halduskohus isikuarve väljavõtte alusel õigesti arvutanud XXXX kahekordseks keskmiseks ühe kuu sissetulekuks 569,85 eurot. Kuna määruskaebuselt tasutav riigilõiv 15 eurot ei ületa XXXX kahekordset keskmist kuusissetulekut, siis ei saa XXXX tulenevalt

§ 112

lg 1 p-st 1 menetlusabi anda.

§ 112

lg 1 p 1 puhul on tegemist imperatiivse sättega, mis ei võimalda kohtul menetlusabi anda, kui sättes toodud kriteeriumid on täidetud. 10. Ringkonnakohus juhib tähelepanu asjaolule, et vastavalt

§ 205

lg 2 p-le 1 on määruskaebuse esitaja ülesandeks määruskaebuse põhjenduses ära märkida faktilised ja õiguslikud väited asjaolude kohta, millest tulenevalt on vaidlustatav määrus määruskaebuse esitaja arvates õigusvastane ning sama sätte p 2 kohasel on määruskaebuse esitajal kohustus viidata tõenditele, millega soovitakse iga faktilist väidet tõendada. Seega ei ole piisav määruskaebuses toodud viide, et XXXX isikuarvel olev raha ei pruugi kuuluda temale.

1. Kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 569,85 eurot on tunduvalt suurem kui kaebuse esitamisel nõutav riigilõiv 15 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei takista tasumisele 2 kuuluva riigilõivu korraga tasumine ebamõistlikult kaebaja õigust pöörduda enda õiguste kaitseks kohtusse. Eelnevate asjaolude alusel jätab ringkonnakohus rahuldamata kaebaja taotluse tasuda riigilõiv osamaksetena kolme kuu jooksul.
2. Eeltoodud põhjendustel jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
3. juuli
4. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3