lg 1 p 1, § 50872 alusel tunnistada lubatavaks YURY KARASEVi suhtes Soome Vabariigi Itä-Uusimaa politseiosakonna poolt 06.11.2017 tehtud otsuse täitmine Eesti Vabariigis. 2.
alusel pöörata Yury Karasevile mõistetud ja tasumata rahaline karistus 126 (ükssada kakskümmend kuus) eurot Eesti Vabariigi tuludesse.
§-s 50870 on nimetatud otsuse teinud riigis ette nähtud süüteod, mille puhul on rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine lubatud, sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi. Käesoleval juhul on kohtule esitatud tunnistuses Soome Vabariigi poolt märgitud, et Yury Karasevi poolt toime pandud süüteo puhul on tegemist liiklussüüteoga.
p 2 kohaselt on rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine lubatud, sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi, kui otsuse teinud riigis on ette nähtud karistus liiklussüüteo, sealhulgas süütegude eest, mis seonduvad töö- ja puhkeaja ning autoveo ohutusja sõiduaja nõuetega. Seega ei pea kohus käesoleval juhul tulenevalt
p-st 2 kontrollima, kas Yury Karasevi poolt toimepandud süütegu on karistatav ka Eesti Vabariigis. Samas märgib kohus, et Autoveoseaduse § 39 lg 1,3,4,5 alusel peab ohtlikku veost vedav autojuht olema läbinud ADR-i kohase põhi- või täienduskoolituse. Autojuhi ADR-i kohase põhi-, eri- või täienduskoolituse läbimist tõendab Maanteeameti antud ADR-i koolitustunnistus. Välisriigi, mis on ADR-i liikmesriik, vedaja juures töötava autojuhi ADR-i kohase põhi-, erivõi täienduskoolituse läbimist tõendavaks dokumendiks on ADR-i liikmesriigi pädeva asutuse antud ADR-i koolitustunnistus. Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud tunnistus peab olema autojuhil autoveol kaasas. Autoveoseaduse § 67 ja § 68 kohaselt autojuhi poolt autojuhi ameti- või täienduskoolituse läbimist tõendava dokumendi esitamata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut; autojuhi poolt autoveo teostamise eest ameti- või täienduskoolitust nõuetekohaselt läbimata karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. 2
lg 3 kohaselt on Euroopa Liidu kriminaalmenetlusalase koostöö sätete alusel kohtuotsuse või muu asutuse otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud, kui puuduvad
§-s 436 sätestatud keeldumise alused ning on täidetud §-s 477 sätestatud tingimused. Kohtule esitatud materjalidele tuginedes ei esine kohtu hinnangul
§-s 436 sätestatud rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö lubamatuse aluseid. Samuti ei ole kohtul käesoleval juhul alust arvata, et Soome Vabariigi otsust ei ole teinud sõltumatu ja erapooletu kohus või sellelaadse muu organ/ametiasutus. Tegemist on jõustunud lahendiga ja tunnistuse kohaselt on mõistetud trahvist ning isiku õigusest seda vaidlustada Yury Karasevit isiklikult teavitatud, trahv anti talle isiklikult kätte ning isik ei ole vaidlustamise võimalust ise kasutanud. Ka muid
§-s 477 nimetatud otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise aluseid käesoleval juhul ei esine. Samuti on käesoleval juhul tunnustatava ja täidetava rahatrahvi summa suurem kui 70 eurot. Kohtu hinnangul ei esine antud asjas ka lahendi tunnustamist ja täitmist piiravaid asjaolusid
Kokkuvõtlikult asub kohus seisukohale, et kuivõrd käesoleval juhul ei esine
lg 3 kohaselt rahatrahvi tunnustamist ja täitmist välistavaid asjaolusid ega
mõttes tunnustamist ja täitmist piiravaid asjaolusid, siis lähtuvalt
lg 1 p-st 1, § 50870 pst 2 ning §-st 50872 tuleb Soome Vabariigi Itä-Uusimaa politseiosakonna 06.11.2017. a otsuse täitmine Yury Karasevi suhtes tunnistada lubatavaks.
§-st 50874 kohaselt rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse täitmisest laekuv raha kantakse Eesti riigituludesse, kui Eesti ja taotlev riik ei ole teisiti kokku leppinud. Seega tuleb Yury Karasevilt Itä-Uusimaa politseiosakonna 06.11.2017 otsusega väljamõistetud ja tasumata rahaline karistus summas 126 eurot kanda Eesti riigi tuludesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.