← Eesti

1-19-6715/19

Obsah (7)§ 238§ 180§ 126§ 424§ 173§ 175§ 179

1-19-6715 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. J.uaril 2020. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-19-6715 (kohtueelses menetluses 199

§ 238lg 1 p 4 ja lg 2, § 306 ning § 309 lg 3 kohus otsustas: 1. Tunnistada ERIK KRUUSIMÄGI Kar

S § 121 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 2.

§ 238

lg 2 alusel vähendada Erik Kruusimägi’le mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

  1. KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus, suurendades Erik Kruusimägi’le käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust (4 kuud vangistust) Harju Maakohtu 12.02.
  2. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (17 aastat 6 kuud ja 16 päeva vangistust) võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 17 (seitseteist) aastat, 10 (kümme) kuud ja 16 (kuusteist) päeva vangistust algusega 16.01.
  3. a. 1-19-6715 4.

§ 180

lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Erik Kruusimägi’lt välja riigituludesse menetluskuludena: • määratud kaitsja tasu kokku summas 682,80 eurot; • sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 876 eurot, s.t kokku 1558,80 eurot. 5. Võttes aluseks

§ 180

lg 3 tuleb Erik Kruusimägi’l tasuda menetluskulud kokku summas 1558,80 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. 6. Asitõend – DVD-R plaat videosalvestise ja programmiga Milestone XProtect Smart Client – jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99920700002635. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võttes aluseks

§ 424

ja § 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. SÜÜDISTUS Erik Kruusimägi süüdistatakse selles, et tema, olles kinnipeetav Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru tee 5 asuvas Tallinna vanglas, 14.06.2019 kell 11:45 lõi V-hoone teise korruse kokkusaamiste ruumi juures asuvas koridoris korduvalt käte ja jalgadega kaaskinnipeetavat V. G.i suunas, tabades vähemalt kahel korral rusikalöögiga V. G.it näkku ja ühel korral parema jala löögiga V. G.i jalgu. Löömistega põhjustas Erik Kruusimägi V. G.ile tervisekahjustused – ninaverejooksu, vasaku ülahuule piirkonnas 1,5x0,5 cm suuruse haava, ülahuule sisemisele vasakpoolsele pinnale hematoomi ja limaskesta marrastuse ning otsmikule pindmised kriimustused. Seega pani Erik Kruusimägi toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervist kahjustava kehalise väärkohtlemise. KOHTU PÕHJENDUSED Objektiivne koosseis Tallinna Vangla järelevalveosakonna valvuri K. K.’i 14.06.2019 ettekandest nähtub, et asudes 14.06.2019 kella 11:45 ajal pärast Tallinna Vangla V2K-kokkusaamistes lühiajaliste kokkusaamiste lõppu kinnipeetavaid üksustesse viima, jäi kinnipeetav Erik Kruusimägi kokkusaamiste koridori peale seisma ning ründas kinnipeetav V. G.’i, lüües teda rusikaga ja jalaga näkku. Olukorra kontrolli alla saamiseks andis K. K. lõpetamise käskluse, vajutas punast nuppu ning avas teleskoopnuia. Seejärel Erik Kruusimägi taganes, esimese üksuse valvur pani 2

(6)1-19-6715 tema käed raudu ning viis ta vastuvõtuboksi, V. G. viidi ninaverejooksu tõttu meditsiiniosakonda. Tallinna Vangla V-hoone kokkusaamiste koridori turvakaamera videosalvestisest ning 02.07.2019 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtub järgnev: kell 11:45:08 kõnnivad kaamera vaatevälja esmalt kaks kinnipeetavat, seejärel valvur K. K. ning tema järel kinnipeetavad J. S., Erik Kruusimägi ning V. G.. Valvur K. K. avab ukse ning väljub kokkusaamiste koridorist, kell 11:45:24 jääb Erik Kruusimägi avatud ukse juures seisma, laseb endast mööda J. S.’i, pöörab ringi ja kell 11:45:25 lööb parema käe rusikaga tema selja taga liikunud V. G.’i näo suunas, seejärel tõukab teda rinnust, mille tõttu viimane põrandale selili kukub. Erik Kruusimägi liigub selili kukkunud G.’i poole, samal ajal siseneb koridori valvur K. K.. Erik Kruusimägi lööb kahel korral parema jalaga V. G.’i näo suunas, kuid kumbki löök G.’i ei taba. Seejärel lükkab Erik Kruusimägi parema käega V. G.’i pea koridori seina suunas ning kell 11:45:33 lööb Kruusimägi esmalt vasaku, seejärel parema käega G.’i pea suunas. Edasi seisavad mõlemad kinnipeetavad poksimise asendis, Erik Kruusimägi teeb G.’i suunas veel lööke nii käte kui jalgadega, kuid löögid viimast ei taba. Kell 11:45:46 lööb Erik Kruusimägi parema jalaga V. G.’i jalgade pihta, mille järgselt lööb G. parema käega Erik Kruusimägi ülakeha suunas, kuid löök Kruusimägi’t ei taba. Kell 11:45:49 vaatab Kruusimägi valvuri poole ning taganeb. Kinnipeetavad eraldatakse ning videosalvestis lõpeb 11:46:21. 14.06.2019 kell 12:07 Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru tee 5 asuva Tallinna Vangla Vhoone teise korruse kokkusaamiste koridoris teostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et koridori põrandal ja vasakul seinal on verepritsmed ning kaks verega määrdunud salvrätikut. Tunnistaja J. S. selgitas 11.07.2019 ülekuulamisel, et pärast lühiajalist kokkusaamist S.is valvur neid tagasi üksusesse. Koridorist väljudes lasi Erik Kruusimägi tal endast mööduda ning siis tõmbas valvur ukse kinni, mistõttu ei näinud ta koridoris toimuvat. Kambritesse viies märkas, et G.’i huul oli verine. Tunnistaja sõnul ei viidanud miski konfliktile ning ta ei kuulnud, et Kruusimägi G.’ile üldse midagi öelnud oleks. Tunnistaja S. L. 04.07.2019 ütlustest nähtub, et 14.06.2019 pärast lõunasööki nägi ta liftis käerauastatud Erik Kruusimägi’t, mistõttu helistas asjaolude väljaselgitamiseks korrapidajale. Kaklusest kuulnuna fotografeeris V. G.’i vigastused (lahtine haav huulel ning marrastus otsaesisel) ning S.is ta meditsiiniosakonda. Seejärel fotografeeris ta Erik Kruusimägi vigastused (parema käe näpul kaks väikest haava). Hiljem videokaamerat vaadates tuvastas, et Kruusimägi üritas kokkusaamiste koridoris G.’i korduvalt lüüa. S. L.’i ülekuulamise protokolli juurde lisatud fotodelt nähtuvad V. G.’i vigastused: verine ca 1,5 cm pikk haav huulel ning marrastus otsaesisel, Erik Kruusimägi parema käe väikesel sõrmel on kaks verist ümmargust haava. Neid vigastusi kinnitavad ka Tallinna Vangla arsti poolt 14.06.2019 väljastatud tõendid nr 1180 ja 1181, mille kohaselt tuvastati V. G.’il kella 11:55 ajal vasakul ülahuule piirakonnas välimiselt veritsev ristkujuline haav mõõtmetega ca 1,5 cm x 0,5 cm, ülahuule sisemisel vasakpoolsel pinnal hematoom, turse ja limaskesta marrastus, pindmised kriimustused otsmikul nina juurel ning verejooks ninast, mis meditsiiniosakonda saabudes oli peaaegu seiskunud ning Erik Kruusimägi’l tuvastati kella 12:15 ajal parema käe väikese sõrme nuki piirkonnas 1,5 mm suurune kriimustus. Süüdistatav Erik Kruusimägi ja kannatanu V. G. on mõlemad kohtueelses menetluses keeldunud ütluste andmisest. 16.12.2019 toimunud kohtuistungil ei soovinud kannatanu oma seisukohta avaldada ning teatas, et ta ei tunnista ennast kannatanuks - talle pole kahju tekitatud ning tal ei ole kellegi suhtes pretensioone. Ka Erik Kruusimägi end kohtuistungil süüdi ei tunnistanud ning leidis, et keegi pole füüsiliselt, vaimselt ega rahaliselt kannatada saanud. Kohus peab aga seoses V. G.’i ja Erik Kruusimägi sellekohase seisukohaga vajalikuks märkida, et kriminaalmenetluses on isik kannatanu sõltumata sellest, kas ta ise end kannatanuks peab. 3
(6)1-19-6715 Pelgalt isiku enda arvamus, et talle on kuriteoga kahju tekitatud, ei ole kannatanu menetlusseisundit tekitavaks juriidiliseks faktiks (RK 3-1-1-97-10 p 26). Seega ei takista käesolevas asjas see, et V. G. eitab endal kahju tekkimist, võimalust käsitada teda kannatanuna ning kohus jätab V. G.’i seisukoha kannatanuks mitteolemise kohta tähelepanuta. Eeltooduga on tõendatud, et Erik Kruusimägi lõi 14.06.2019 kell 11:45 Tallinna Vangla Vhoone teise korruse kokkusaamiste ruumi juures asuvas koridoris korduvalt käte ja jalgadega kaaskinnipeetava V. G.’i suunas, tabades vähemalt kahel korral rusikalöögiga V. G.’i näkku ja ühel korral parema jala löögiga vastu jalgu, millega põhjustas talle tervisekahjustused (ninaverejooksu, vasaku ülahuule piirkonnas 1,5x0,5 cm suuruse haava, ülahuule sisemisele vasakpoolsele pinnale hematoomi ja limaskesta marrastuse ning otsmikule pindmised kriimustused), s.t täitis KarS § 121 lg 1 sätestatud kuriteo objektiivse koosseisu. Subjektiivne koosseis, õigusvastasus ja süü KarS § 121 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseis ehk kehaline väärkohtlemine on toime pandud siis, kui isik pani teo toime tahtlikult ehk vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et Erik Kruusimägi pani talle etteheidetava kuriteo toime kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Nimelt nähtub Tallinna Vangla V-hoone teise korruse kokkusaamiste koridori 14.06.2019 videosalvestisest selgelt, kuidas Erik Kruusimägi ühel hetkel viivitades seisatab, ootab et tunnistaja J. S. temast mööduks, seejärel pöördub ümber ning lööb koheselt kannatanu näo suunas ning tõukab teda, mistõttu kukub viimane koridori põrandale selili. Samuti üritab Erik Kruusimägi edasi kannatanut korduvalt nii käte kui jalgadega lüüa, tabades teda veel vähemalt ühel korral. Kohtu hinnangul näitab Erik Kruusimägi poolt taoline seltskonnast irdumine, viivitamine, seejärel koheselt ründele asumine ning korduv püüd lööke realiseerida ilmekalt seda, et isik pani teo toime kavatsetusega, mistõttu on KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis täidetud. Erik Kruusimägi süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KARISTUS KarS § 121 lg 1 näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kohus leiab, et käesoleval juhul on Erik Kruusimägi suhtes välistatud rahalise karistuse kui leebema karistusliigi kohaldamine. Rahalise karistuse kohaldamise välistab nii eripreventsioon kui ka rahalise karistuse täitmise võimatus. Nimelt nähtub kriminaalasja materjalidest, et Erik Kruusimägi on Harju Maakohtu 12.02.2019. a otsusega nr 1-17-101711 süüdi mõistetud KarS § 114 lg 1 p 1, 3 ja 4 järgi ning teda on karistatud vangistusega 20 aastat. Riigi tuludesse on temalt selle kriminaalasja raames välja mõistetud 8977,28 eurot. Nimetatud otsus jõustus 07.10.2019, mil Riigikohus jättis Erik Kruusimägi kaitsja kassatsiooni menetlusse võtmata. Maksu- ja Tolliameti keskmise päevasissetuleku päringu kohaselt puuduvad andmed Erik Kruusimägi tulude kohta, sest ta ei ole 2018 ja 2017 aasta kohta tuludeklaratsiooni esitanud, samuti puuduvad andmed temale 2018 aastal tehtud väljamaksete kohta. Seega on välistatud isikule rahalise karistuse kohaldamine, kuivõrd selle tasumine ei ole arvestades eelnimetatud asjaolusid võimalik. Erik Kruusimägi süü suurust mõjutab eelkõige see, et kehaline väärkohtlemine pandi toime tahtluse kõige raskemas vormis, s.o kavatsetusega, teoga põhjustati kaaskinnipeetavale silmnähtavaid tervisekahjustusi ning et tegu toimus kinnipidamisasutuses ehk kohas kus tegeletakse igapäevaselt kinnipeetavate õiguskuulekale käitumisele suunamisega. Kohtu hinnangul näitab asjaolu, et Erik Kruusimägi kannab karistust raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, kuid sellegipoolest peab vajalikuks hoolimata valvuri sekkumisest asuda kaaskinnipeetavat käte ja jalgadega peksma, ilmekalt isiku suhtumist õiguskorda ja karistuse kandmisse. Kuivõrd karistusvõimu teostamine on üks riigi ülesannetest, tuleb 4
(6)1-19-6715 kinnipidamisasutuses toime pandud süütegude eest isikuid ka vastavalt karistada, s.t tuleb anda signaal, et ka kinnipidamisasutuses ei ole süütegude toimepanemine - antud juhul kehaline väärkohtlemine -, aktsepteeritav ega millegagi õigustatud. Kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole kohus Erik Kruusimägi teos tuvastanud. Lisaks arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Käesoleva hetkel kannab Erik Kruusimägi 20-aasta pikkust vangistust KarS § 114 lg 1 p 1, 3 ja 4 järgi toimepandud kuritegude eest. Seega on Erik Kruusimägi isikuks, kelle eripreventiivne mõjutamine asumaks seaduskuulekale teele on keerukam võrreldes isikuga, kes on varasemalt karistamata. Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et Erik Kruusimägi süü on keskmises määras, mistõttu vastab tema süü suurusele ning eripreventiivsetele eesmärkidele KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 6 kuu pikkune vangistus.

§ 238lg 2 alusel vähendab kohus mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 4 kuud vangistust. Kar

S § 65 lg 2 alusel tuleb moodustada liitkaristus, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetavat karistust Harju Maakohtu 12.02.2019 otsusega nr 1-17-101711 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, sest Erik Kruusimägi pani uue kuriteo toime pärast eelmise kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist. Harju Maakohtu 12.02.2019 otsusega mõisteti Erik Kruusimägi’le karistuseks vangistus 20 aastat, mille kandmise algust arvestati tema kinnipidamisest, s.o alates 01.08.

  1. Käesoleva kohtuotsuse kuulutamisele eelneva päeva seisuga, s.o 15.01.2020 on Erik Kruusimägi’l kantud 2 aastat 5 kuud ja 14 päeva, seega on karistuse ärakandmata osaks 17 aastat 6 kuud ja 16 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistuse (4 kuud vangistust) suurendamisel eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata vangistuse osaga (17 aastat 6 kuud ja 16 päeva vangistust) jääb Erik Kruusimägi lõplikuks ärakandmata liitkaristuseks 17 aastat 10 kuud ja 16 päeva vangistust, mille algusaega lugeda otsuse kuulutamisest, s.o alates 16.01.
  2. Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et kuigi Erik Kruusimägi kannab hetkel karistust kõige raskema isikuvastase kuriteo toimepanemise, s.o mõrva eest (KarS § 114 lg 1, 3 ja 4), tuleb vastupidiselt prokuröri seisukohale käesolevat tegu siiski vaadata eraldiseisvana, mistõttu ei saa pidada põhjendatuks isiku karistamist KarS § 121 lg 1 järgi karmimalt, kui on tema süü suurus. MENETLUSKULUD JA ASITÕENDID

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 173lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud.

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks

§ 175lg 1 p 4 mõttes määratud kaitsja tasu põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Süüdistatava kaitsja on riigi õigusabi kulude hüvitamiseks esitanud kohtueelses menetluses tasutaotluse summas 157,20 eurot ja kohtumenetluses summades 266,40 eurot ja 259,20 eurot, s.o kokku summas 682,80 eurot. Kohus leiab, et õigusabikulude hüvitamine kaitsja poolt taotletud mahus on põhjendatud ning määratud kaitsjale makstud tasud tuleb välja mõista Erik Kruusimägi’lt. Kriminaalmenetluse kuludeks on

§ 175lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kuivõrd Kar

S § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ette nähtud karistus on rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus, on tegemist teise astme kuriteoga.

§ 179

lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.

  1. a määrusega nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt kehtestati kuupalga alammääraks alates 01.01.
  2. a 584 eurot. Seega tuleb

§ 179lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p 9 alusel Erik Kruusimägil tasuda ka sundraha summas 876 eurot. 5

(6)1-19-6715 Eeltoodust tulenevalt peab Erik Kruusimägi kokku menetluskuludena hüvitama 1558,80 eurot.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohtu hinnangul ei esine käesolevalt erandlikke asjaolusid, mis tingiks väljamõistetavate menetluskulude vähendamise. Tulenevalt aga asjaolust, et Erik Kruusimägi kannab talle mõistetud liitkaristust, s.o reaalset vangistust veel pikka aega, on tema võimalused sissetuleku teenimiseks piiratud. Seega annab kohus talle võimaluse tasuda menetluskulud igakuiste osamaksetena 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaaltoimikus olev DVD-R plaat videosalvestise ja programmiga Milestone XProtect Smart Client – jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Martin Tuulik kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.