Obsah (6)

§ 121§ 45§ 38§ 43§ 2§ 100

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-19-878 13. november 2019 Karin J

) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud vangistusseaduse (VangS) § 11 lõikes 8 sätestatud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kaebaja ei ole kaebuse asjaoludel Viru Vanglale kahju hüvitamise taotlust esitanud (tl 22). Kaebaja väitel pöördus ta 01.04.2019 kirjaliku kaebusega vangla direktori poole, kuid see pöördumine ei kajastu vangla dokumendiregistris (tl 36). Lisaks ei väida kaebaja, et ta oleks selles kaebuses esitanud kahju hüvitamise taotluse. Kaebaja märkis, et esitas kahju hüvitamise taotluse suuliselt. VangS § 11 lg 4 kohaselt esitatakse kõik vaided ja taotlused haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus kirjalikult, kui valdkonna eest vastutav minister ei ole määrusega lubanud ka suulise taotluse esitamist. Kahju hüvitamise taotluse esitamisele ei ole määrusega erandit ette nähtud. Seega ei ole kaebaja esitanud vanglale kahju hüvitamise taotlust ning hüvitamisnõude esitamine kohtule ei ole lubatud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. 2 8. Kohus tagastab kaebuse 29.03.2019-01.04.2019 Viru Vanglas kohaldatud kartserikaristuse õigusvastaseks tunnistamise nõudes

§ 121lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

Tuvastamiskaebuse esitamise õigus on seadusega piiratud ja kaebusele on esitatud lisatingimusi: tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (

§ 45

lg 2) ning tuvastamiskaebuses tuleb selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (

§ 38lg 4).

Tuvastamiskaebus peab aitama kaebajat edaspidi tema rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel või teostamisel. Põhjendatud huviks ei ole lihtne huvi veenduda toimingu õigusvastasuses. Kaebaja soovib, et kohus tuvastaks kartserikaristuse kohaldamise õigusvastasuse. Kaebaja hinnangul on kartserikaristus õigusvastane eelkõige seetõttu, et ta ei ole katseajal ehk pärast 12.03.2019 toime pannud uut distsipliinirikkumist. Kaebuse põhjal oli kaebaja teadlik, missuguse käskkirja alusel talle Viru Vanglas 29.03.2019-01.04.2019 kartserikaristust kohaldati. Kohtupraktika kohaselt on tuvastamiskaebuse esitamine lubatud eelkõige preventiivse või rehabiliteeriva huvi olemasolul. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (

§ 45lg 2).

Riigikohus on selgitanud, et preventiivne huvi on käsitatav põhjendatud huvina, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes ning preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu lahend 3-3-1-75-16 p 8.1 ja seal viidatud kohtulahendid). Kaebuses esitatud põhjendusest on välja loetav kaebaja eesmärk, et vangla saaks aru, et ta on valesti toiminud. Seega tugineb kaebaja preventiivsele huvile. Kaebaja ei ole välja toonud, miks peab ta tõenäoliseks sarnase olukorra, s.t distsipliinirikkumise viivitusega avastamise ja samal ajal tingimisi karistuse olemasolu kordumist. Kohtu hinnangul ei ole sarnase olukorra kordumine tõenäoline. Tuvastamiskaebuse esitamine kahju hüvitamise eesmärgil ei ole lubatud. VangS § 65 lg 1 kohaselt pööratakse üldjuhul distsiplinaarkaristus täitmisele kohe, s.h saab ühes vanglas määratud distsiplinaarkaristust täide viia teises vanglas (vt vangistusseaduse kommenteeritud väljaanne lk 126, p 2.3; Riigikohtu lahend 3-3-1-89-07 p 9, 3-3-1-57-11). 9. Kaebaja ei ole kaebuses esitanud taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigilõivu tasumine ei nähtu kohtute infosüsteemist. Kuna kohus tagastab kaebuse kõigis nõuetes, puudub vajadus anda kaebajale täiendav tähtaeg riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks. 10. Kohus selgitab kaebajale, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kui kaebaja leiab, et talle on tekitatud kahju, tuleb kaebajal kõigepealt esitada vanglale kirjalik taotlus kahju hüvitamiseks. Kaebaja saab pöörduda kohtusse pärast seda, kui vangla on kahju hüvitamise taotluse õigusvastaselt tagastanud või jätnud rahuldamata või tähtaegselt lahendamata. Riigi õigusabi taotluse lahendamine

1. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. 3 Kaebaja on Viru Vangla kinnipeetav. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest (tl 6) nähtub, et kaebajal puudub raha õigusabi eest tasumiseks. Samas ei ole kaebaja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.
2. Kohus jätab taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on iseseisvalt esitanud vaideid vanglale ja mitmeid kaebusi kohtule. See näitab, et ta on võimeline ise koostama ja esitama arusaadavaid selgitusi ja põhjendusi kohtule. Kui kohtu hinnangul esinevad alused kaebuse tagastamiseks, tuleks kaebus tagastada ka juhul, kui selle on koostanud riigi õigusabi korras määratud esindaja. Halduskohtumenetluses ei ole esindaja osalemine menetluses kohustuslik. Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte (

§ 2

lg 4 ja 5) ja seetõttu ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Halduskohtule esitatavas kaebuses piisab nõude esitamisest ning asjaolude ja kaebaja seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest, samamoodi nagu kaebaja seda tegi praeguses kohtuasjas esitatud kaebuses. Halduskohus selgitab vajadusel ka omal initsiatiivil välja asjaolusid ja kogub tõendeid, nagu seda on tehtud käesoleva haldusaja lahendamisel. Vajadusel kohus suunab ja abistab kaebajat. Õigust kohaldab alati kohus, sh selgitab kohus välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. 13. Kaebaja esitas 22.10.2019 kohtule avalduse, mille järgi menetlustähtaegu on rikutud ja kaebaja soovib pöörduda kohtu esimehe poole. Kohus märgib, et on kaebajale kahel korral edastanud informatsiooni kaebuse menetlusliku olukorra kohta ning juba esitatud selgitusi enam ei korda. Kohtu esimehel puuduvad volitused sekkuda konkreetse kohtuasja menetlusse. Kohtuasjaga seotud küsimused lahendab seda menetlev kohtunik.

§ 100

lg 1 kohaselt võib kohtumenetluse kiirendamise taotluse esitada, kui haldusasi on olnud kohtu menetluses vähemalt üheksa kuud. See tähtaeg ei ole käesoleva määruse tegemise ajaks saabunud. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 4