← Eesti

1-10-2963/281

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

  1. november 2019 1-10-2963 Juhan Sarv, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Enn Tuuma (isikukood 36511224924) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
  2. novembri
  3. a määrus Süüdimõistetu Enn Tuum ja tema kaitsja vandeadvokaat Rein Napa, määruskaebused Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Liane Peets Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Jätta Tartu Maakohtu
  5. novembri
  6. a määrus muutmata ning Enn Tuuma ja tema kaitsja määruskaebused rahuldamata.
  7. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Rein Napa Enn Tuumale määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64 (kuuskümmend neli) eurot 80 senti, sealhulgas käibemaks 10 eurot 80 senti.
  8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Enn Tuumalt Eesti Vabariigi kasuks välja 64 (kuuskümmend neli) eurot 80 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Tartu Maakohtu
  10. juuni
  11. a otsusega tunnistati Enn Tuum süüdi karistusseadustiku (KarS) § 212 lg 1 ja § 114 p-de 1 ning 5 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 15 aastat vangistust. E. Tuuma vangistuse algust loeti alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest
  12. oktoobril
  13. Varasema, s.o Pärnu Maakohtu
  14. detsembri
  15. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-14787 E. Tuumale KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi mõistetud rahaline karistus 300 päevamäära ehk 15 000 krooni jäi iseseisvaks täideviimiseks. E. Tuuma karistusaeg lõpeb
  16. oktoobril
  17. septembril 2019 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid E. Tuuma vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Vaidlustatud kohtumäärus
  18. Tartu Maakohus jättis
  19. novembri
  20. a määrusega E. Tuuma vangistusest vabastamata. Kohtu argumendid on järgmised.
  21. Karistuse kandmise ajal on E. Tuum läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi. Käesoleval aastal lõppenud sotsiaalprogrammi läbiviija tagasiside kohaselt on kinnipeetav seadnud tulevikuks positiivsed eesmärgid ning asunud vanglas nende poole püüdlema. E. Tuuma käitumine on samuti muutunud varasemaga võrreldes positiivsemaks. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Vabanemise korral asuks E. Tuum elama sõbra naisele kuuluvasse korterisse. Kohtule on esitatud garantiikiri, mille kohaselt ei võta korteri omanik temalt esimesel aastal üüri. Lisaks on esitatud ka garantiikiri, mis kinnitab, et E. Tuumale on tagatud kindel töökoht. Positiivne on seegi, et E. Tuum on tasunud ja plaanib edaspidi jätkata võlgade tasumist.
  22. Jätmata tähelepanuta eeltoodud positiivseid asjaolusid, leidis kohus, et E. Tuuma vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole võimalik. Seda eelkõige tema varasema elukäigu ja kuritegude asjaolude tõttu. E. Tuuma on kriminaalkorras karistatud korduvalt eriliigiliste kuritegude eest. Korduvalt on süüdimõistetu kandnud ka vanglakaristust. Kuriteod on läinud järjest raskemaks. Praegu kannab E. Tuum vangistust mõrva eest, mis oli toime pandud piinaval ja julmal viisil ning seotud röövimisega, samuti kindlustuskelmuse eest. 15 aasta pikkusest vangistusest on E. Tuumal kandmata veel ligi viis aastat. E. Tuuma kuriteo asjaolud on väga rasked. E. Tuum pani eluvastase süüteo toime 77-aastase naisterahva suhtes. Kannatanule pikaajalist suurt valu, kauakestvaid füüsilisi vaegusi ja rasket psüühilist läbielamist põhjustava piinava ning julma peksmise ja lohistamise eesmärgiks oli saada teada kannatanu peidetud raha asukoht. Röövimise käigus saadi võõrast vara 8850 krooni. Kannatanu suri tekitatud vigastuste tagajärjel. Lisaks on E. Tuum pannud toime kindlustuskelmuse, kasutades vahendina oma ema. E. Tuum pettis ERGO Kindlustuse AS-ilt välja 47 400 krooni ja püüdis välja petta 87 600 krooni koduse vara kindlustushüvitist.
  23. Vähetähtis ei ole ka, millise hinnangu annab süüdimõistetu enda tegevusele tagantjärele. Kohtuistungil jäi E. Tuum pigem napisõnaliseks ja märkis seda, et ringkonnakohtus leidis prokurör, et tema kohta ei ole tõendeid, et ta oleks peksnud kannatanut. Väljavõtte kohtuistungi protokollist on E. Tuum kohtule saatnud koos
  24. oktoobril 2019 kohtusse saabunud avaldusega. Eeltoodust saab järeldada, et E. Tuum õigustab jätkuvalt enda käitumist ja tegutsemisviisi eesmärgiga vähendada või välistada oma süüd teo toimepanemises. MÄÄRUSKAEBUSED
  25. Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebuse E. Tuum ja tema kaitsja, kes paluvad kohtumääruse tühistada ja süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada. E. Tuuma määruskaebus
  26. E. Tuum leiab, et kohus jättis tähelepanuta tema kohta käiva positiivse ega põhjendanud, miks positiivne jääb alla arhiveeritud karistustele. Ta palub ringkonnakohut need varasemad karistused kõrvale jätta. E. Tuum heidab ka ette, et maakohus jättis mulje, nagu ta oleks kuriteo toime pannud üksinda. Tegelikult olid tal kaassüüdistatavad. Ta ei nõustu ka sellega, et kohus nimetab teda oma tegu õigustavat. Ta esitas maakohtule Tartu Ringkonnakohtu
  27. septembri 2

(5)
  1. a istungi protokolli ja esitab selle nüüd ka ringkonnakohtule, kuna tema sooviks on kohtuid teavitada prokuröri poolt kohtuvaidlustes öeldust, mille kohaselt ei ole tõendeid selle kohta, et E. Tuum oleks kannatanut peksnud. Muidu jääb selline mulje, et tema läks peksis ja võttis raha. Veel toonitab E. Tuum, et maakohus märkis tema kuriteo toimepanduks julmal ja piinaval viisil. Sõna „julm“ kasutamine ei ole õige. Süüdimõistva kohtuotsuse kohaselt jättis kohus tema süüdistusest välja julma viisi.
  2. E. Tuum palub ringkonnakohut lugeda positiivseks, et ta on osalenud vanglas majandustöödel, hetkel töötab toidujagajana, vangla hinnangul on tema suhtumine töösse positiivne, ta maksab kulusid, ta on läbinud sotsiaalprogrammid, tal on elu- ja töökoht ning teda toetavad mitmed inimesed. Teda ristiti Tartu Vanglas. Vabaduses hakkaks ta kohe tööle, käiks kirikus, maksaks võlgu, käituks õiguskuulekalt, alluks kriminaalhooldaja korraldustele. Kaitsja määruskaebus
  3. Kaitsja märgib, et E. Tuum on vanglas olnud üle kümne aasta, läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, selle programmi jätkutegevused ning ka sotsiaalprogrammi „Õige hetk“. Iseloomustuse kohaselt osales ta mõlemas programmis aktiivselt. Ta on seadnud tulevikuks positiivsed eesmärgid ja asunud vangistuses nende poole püüdlema. Ka on kinnipeetav korduvalt töötanud majandusabitöölisena, hetkel töötab ta toidujagajana. Tema suhtumine töösse on positiivne. Kõik E. Tuuma individuaalses täitmiskavas ette nähtud resotsialiseerumist soodustavad tegevused on täies mahus täidetud, käitumine vangistuse jooksul on olnud rahuldav ja varasemaga võrreldes on see muutunud positiivsemaks, kehtivaid distsiplinaarkaristusi E. Tuumal ei ole. Vabanemisel on tal kindel elukoht ja reaalsed võimalused asuda tööle. Maakohus leidis, et jätmata tähelepanuta eeltoodud positiivseid asjaolusid ei ole E. Tuuma vabastamine tingimisi enne tähtaega siiski võimalik. Seda eelkõige tema varasema elukäigu ja kuritegude toimepanemise asjaolude tõttu. Kuriteo toimepanemise asjaolud, millele maakohus kaevatavas kohtumääruses osundab, tingisid E. Tuuma tegude kvalifitseerimise mõrvana KarS § 114 p 1 järgi. Vastavalt tegude toimepanemise asjaoludele, E. Tuuma isikule ja süü suurusele teda ka karistati. Nendel põhjendustel kaaluvad positiivsed asjaolud üles need, millistel süüdimõistetu pani toime kuriteod. E. Tuumal on head väljavaated resotsialiseerumiseks ja teda on seetõttu võimalik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Süüdimõistetule saab vabastamisel panna iseloomustuses näidatud lisakohustused. Katseaeg tuleks määrata karistusaja lõpuni ja käitumiskontrolli kohaldada kaheks aastaks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. aprilli
  6. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud kohtumääruses ei ole sellised vead sedastatavad. Määruskaebuste väited vastupidisele seisukohale asumiseks alust ei anna.
  7. Maakohus leidis, et uue kuriteo toimepanemise oht on E. Tuuma tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamiseks liialt suur. Ringkonnakohus nõustub sellise seisukohaga.
  8. Kohtupraktikas lähtutakse arusaamast, et mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult ema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema uute kuritegude toimepanemise tõenäosus (Tartu Ringkonnakohtu
  9. aprilli 3
(5)
  1. a määrus asjas nr 1-16-9898, p 47). Tulevaste kuritegude laadi saab eeskätt prognoosida juba toime pandud kuritegude põhjal. E. Tuum kannab karistust mh mõrva eest. Mõrva asjaolusid on maakohus oma määruses piisavalt kajastanud. Seega need kuriteod, mida võib vabaduses toime panna E. Tuum on eelduslikult väga rasked. Seetõttu peaks süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks olema kindel alus loota, et tema kuritegelik käitumine ei kordu.
  2. Ringkonnakohus ei ole E. Tuuma edasises seaduskuulekuses veendunud. Põhjuse karta E. Tuuma kuritegude kordumist annavad eelkõige tema kuriteo asjaolud. Nendest selgub, et süüdimõistetu on suuteline brutaalseks vägivallaks. Määruskaebuses on E. Tuum kinnitanud, et tema kannatanut ei löönud ja tema kallal ei vägivallatsenud. Ta on määruskaebusele lisanud ka katke Tartu Ringkonnakohtu
  3. septembri
  4. a istungiprotokollist, millest nähtuvalt on prokurör kohtuvaidlustes öelnud, et E. Tuuma osas ei ole tõendeid kannatanu peksmise kohta. Kohtukolleegium ei arvesta E. Tuuma praegusi selgitusi toimepandud kuriteo kohta ega ka prokuröri poolt kohtuvaidluste käigus öeldut. E. Tuuma süüdimõistva kohtuotsuse kohaselt põhjustas just E. Tuum eakale kannatanule hulgaliselt vigastusi, pekstes teda 15–30 minuti jooksul valimatult keha erinevatesse piirkondadesse (nägu, ringkere, käed-jalad), lohistades kannatanut kaelas olnud rätikust ja tirides juustest, millise vägivalla järel ja sellega tekitatud vigastustesse kannatanu ka suri.
  5. Veel toob E. Tuum välja, et vaidlustatud kohtumääruses nimetas maakohus vääralt tema tapmisteo julmaks ja piinavaks, kuna tema tegu kvalifitseeriti kohtuotsuses üksnes piinavana. Samuti heidab süüdimõistetu ette, et maakohus kajastas ekslikult tema kuriteo asjaolusid selliselt, nagu oleks tema üksi selle teo toime pannud. Ringkonnakohus leiab, et E. Tuuma tapmisteo kvalifitseerimine piinavana (s.o julma viisi välja jättes) ja kuriteo sooritamine isikute grupis, ei muuda lõpphinnangut sellele, et E. Tuumast lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht on tema ennetähtaegseks vabastamiseks liiga suur.
  6. Ringkonnakohus toob ka välja, et süüdimõistva kohtuotsuse kohaselt pani E. Tuum kannatanu tapmise toime röövimise eesmärgil. Samas kohtuasjas tunnistati E. Tuum süüdi ka KarS § 212 lg 1 järgi kindlustuspettuse toimepanemises – ta pettis välja ERGO Kindlustuse AS-lt 47 400 krooni ja püüdis välja petta 87 600 krooni koduse vara kindlustushüvitist. Seega selgub E. Tuuma mõlemast kuriteost, et rahalise kasu saamiseks ta vahendeid valinud ei ole. Kinnipeetava iseloomustusest selgub küll, et vabaduses garanteerib Romano OÜ talle töökoha autojuhina, kuid see ei pruugi olla piisav, hoidmaks ära soovi teenida lisa kuritegelikul teel. Selgub samast iseloomustusest ju seegi, et sissetulek – küll mitteametlikult töötamisest (põhiliselt pottsepana, aga ka metsatöö ja -äri) – oli E. Tuumal ka varasematel aegadel. Samuti mõjutab E. Tuuma toimetulekut see, et tal on 13 341 eurot võlgu.
  7. Oluline on seegi, et vangla hinnangu kohaselt ei tunnista E. Tuum oma vigu, keskendub ainult eneseõigustusele ja juriidiliste vigade esiletoomisele oma kohtuprotsessides. E. Tuuma sõnul tehakse talle ülekohut, süüdistused on valed ja ta pole kuritegusid toime pannud. Tema eneseanalüüsi- ja kriitikavõime on väga madal. E. Tuum keskendub peamiselt oma heaolu kindlustamisele, kõik muud normid ja väärtused jäävad tahaplaanile. Ringkonnakohus leiab, et süüdimõistetu kohta käiv taoline teave annab samuti aluse kahelda selles, kas ta on oma tegudest õiged järeldused teinud, kahetsenud ning valmis ja motiveeritud elama seaduskuulekalt.
  8. Eeltoodut arvesse võttes ei veena E. Tuuma viimase aja hea käitumine vanglas, täitmiskavas ettenähtu järgimine ning tema võimalused vabaduses ringkonnakohut selles, et E. Tuum oleks oma mõttemaailma kardinaalselt muutnud ning tema vabanemise korral oleks uute vägivaldsete kuritegude oht ülimadal. Seega peab süüdimõistetu jätkama karistuse kandmist vangistuses. 4
(5)
  1. Viimaseks märgib ringkonnakohus veel, et E. Tuum heidab maakohtule põhjendamatult ette kustunud karistuste arvessevõtmist. Esimese astme kohus on üldsõnaliselt nimetanud, et E. Tuuma on korduvalt karistatud eriliigiliste kuritegude eest ja tema kuriteod on läinud järjest raskemaks. Selline märge ei ole iseenesest väär, kuna E. Tuumal on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Lisaks kantavale vanglakaristusele on kehtiv ka talle Pärnu Maakohtu
  2. detsembri
  3. a otsusega mõistetud karistus. Ühelegi kustunud karistusele esimese astme kohus konkreetselt viidanud ei ole. Kindlasti ei arvesta kustunud karistustega kohtukolleegium käesolevat määrust tehes.
  4. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  5. novembri
  6. a määruse muutmata ning E. Tuuma ja tema kaitsja määruskaebused rahuldamata.
  7. Kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Rein Napa määruskaebemenetluses E. Tuumale osutatud riigi õigusabi eest tasu 54 eurot, millele lisandub käibemaks 10 eurot 80 senti. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks kokku 60 minutit. Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
  8. juuli
  9. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ja 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb riigi õigusabi tasu (64 eurot 80 senti) kui määruskaebemenetluse kulu E. Tuumalt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.