Obsah (5)

§ 179§ 175§ 180§ 326§ 185

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.november 2019. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-6746 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus

175 lg 1 p 9 kohaselt kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära.

Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ kohaselt alates 1.01.2019 töötasu alammäär kuus on 540 eurot. Seega sundraha suurus käesolevas asjas on 1,5 x 540, s.o 810 eurot. 17.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks süüdistatavale riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kokku 721,68 eurot (60 eurot – tl 54; 30 eurot – tl 56; 90 eurot – tl 58; 541,68 eurot – tl 73-73 pöördel). 18.

§ 180

lg 1 alusel mõistis maakohus Rainis Räbovõitralt välja 1531,68 eurot (sh sundraha 810 eurot ja riigi õigusabi tasu ja kulu 721,68 eurot).

1. Maakohtu hinnangul osutab kalduvus alkoholiga liialdada asjaolule, et süüdistataval on piisavalt rahalisi vahendeid alkoholi ostmiseks. Süüdistatav on töövõimeline isik. Seetõttu ei pidanud maakohus põhjendatuks jätta osa menetluskuludest riigi kanda, nagu taotles maakohtuistungil kaitsja. Kuna menetluskulud on suured, pidas maakohus võimalikuks määrata nende tasumise ositi pikema aja jooksul. 3 Apellatsioonid
2. Rainis Räbovõitra kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse ja menetluskulude väljamõistmise osas.
3. Kaitsja leiab, et faktilised andmed on õiged Rainis Räbovõitra kohta ja neid ei ole võimalik kummutada, kuid KarS § 121 lg 2 näeb ette nii rahalise karistuse kui vangistuse kuni 5 aastat. Kohus leidis, et Rainis Räbovõitra süü on suur. Kaebaja osundab, et Rainis Räbovõitra ei arva, et teda tuleks karistada kergemaliigilise karistusega. Küsimus on vangistuse pikkuses. Kohtu poolt mõistetud karistus 1 aasta ja 6 kuud vangistust on ühe episoodi eest liiga raske.
4. Kaitsja leiab, et lühiajaline reaalne vangistus oleks mõistlik ja piisav. Lühiajaline vangistus võik olla mitte üle 6 kuu. Alternatiivselt leiab kaitsja, et võiks kohaldada ka osaliselt vangistust ja osaliselt tingimisi katseaega.
5. Veel ei ole süüdistatav nõus, et kohus mõistis temalt välja kõik menetluskulud. Vanglas olles vaevalt, et teenib midagi, sääste tal ei ole. Seega on ilmselge, et ta ei ole võimeline riigile hüvitama menetluskulusid 1 aasta jooksul. Tal on ka eelmiste kohtuotsustega mõistetud menetluskulud tasumata.
6. Apellant nõustub maakohtuga, et Rainis Räbovõitra on töövõimeline isik. Vabaduses viibides tal oli ka töökoht, kuid sissetulek oli minimaalse piires. Lisaks on eelnevalt aastatega kogunenud suured võlgnevused riigi ees kohtukuludena. Vangistuses viibides ei ole neid hüvitada võimalik, sest tööd vanglates napib.
7. Apellandi arvates oleks põhjendatud ja mõistlik vähendada menetluskulusid, jättes osaliselt need riigi kanda. Kaitsja pakub välja, et 2/3 menetluskuludest võiks jääda riigi kanda sh apellatsioonkaebuse koostamise kulu.
8. Rainis Räbovõitra esitas ka ise apellatsiooni. Süüdistatav tunnistab, et pani toime kuriteo milles teda süüdistatakse ning kahetseb seda. Samas ei ole ta rahul talle mõistetud karistuse liigi ja määraga. Maakohus ei ole juhtumi hindamisel olnud objektiivne. Tegemist oli kahe varem karistatud purjus inimese sõnavahetusega, mis kasvas füüsiliseks konfliktiks. Süüdistatava arvates on karistus liialt karm, seejuures ei arvestanud kohus kannatanu osa konfliktis, s.t tema süü ei ole nii suur, millisena hindas seda maakohus. Ta ei läinud kohvikusse tüli otsima ning intsident oli juhuslik apsakas. Süüdistatav soovib, et ta vabastataks vangistusest tingimisi või lühendataks vangistuse pikkust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et Rainis Räbovõitra ja tema kaitsja apellatsioonid on ilmselgelt põhjendamatud ja jäävad selle seetõttu

§ 326lg 3 alusel läbi vaatamata.

28.

§ 326

lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased (nt on need suunatud mõne õigusliku keelu rikkumisele) või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist 4 on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega (nt süüteo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse liigi või määra osas) ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. novembri
2. a määrus asjas nr 3-1-1-88-11, p 7)
3. Ringkonnakohtu hinnangul ei too kaebeargumendid endaga kaasa kriminaalasja apellatsioonikorras läbivaatamise, sest Rainis Räbovõitrale mõistetud karistuse ülevaatamisel ilmselge perspektiiv puudub. Samuti puudub perspektiiv maakohtu otsuse ülevaatamisel menetluskulude küsimuses.
4. Maakohtu argumendid selle kohta, miks on Rainis Räbovõitra teosüü hinnatav suurena on otsuses esitatud seisukohtadega arusaadavalt põhjendatud. Rõhutada tuleb seejuures asjaolu, maakohus hindas Rainis Räbovõitra süü suureks eelkõige seetõttu, et ta ei piirdunud ühe löögiga, vaid lõi teda korduvalt. Seejuures täitis süüdistatav mõlemad süüteo objektiivse koosseisu asjaolud - tekitas kannatanule valu ja kahjustas tervist.
5. Maakohtul ei tekkinud kahtlust, et süüdistatav kahetses siiralt toimepandud tegu, mistõttu võttis arvesse karistust kergendava asjaolu - kahetsuse.
6. Veel hindas maakohus süüdistatava isikut, kes on varem viiel korral kriminaalkorras karistatud, muuhulgas ka kehalise väärkohtlemise eest. Maakohus sedastas põhjendatult sedagi, et varasematest karistustest ei ole Rainis Räbovõitra mingeid järeldusi teinud, jätkates vägivaldset käitumist.
7. Veel tõi maakohus välja, et süüdistatavat on varem vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastatud, kuid karistuse kandmata osa pöörati täitmisele vabastamise tingimuste rikkumise tõttu. Nimetatust järeldas maakohus, et süüdistatav on kriminaalhooldusele sobimatu isik.
8. Kaitsja ja süüdistatava argumendid mõistetud vangistuse pikkuse lühendamist või siis mõistetud karistuse osaliselt või täielikult tingimisi mõistmist endaga kaasa ei tooks, sest ringkonnakohtu hinnang süüdistatava süüle saaks olema maakohtuga sama. Maakohtuga sama saaks olema apellatsioonikohtu seisukoht ka küsimuses, kas Rainis Räbovõitrat võiks mõistetud karistusest osaliselt tingimisi vabastada. (vt maakohtu otsuse lk 6-7).
9. Veel soovib kaitsja, et apellatsioonikohus muudaks maakohtu otsustust Rainis Räbovõitra menetluskulude küsimuses. Ka selles osas ei ole maakohus eksinud.
10. Maakohus märkis muuhulgas, et süüdistatav on töövõimeline isik, mistõttu ei ole põhjendatud jätta osa menetluskulusid riigi kanda. Samasuguse taotluse esitas apellant ka ringkonnakohtule. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebeargumendid menetluskulude otsustuse muutmist kaasa ei tooks ning maakohtu otsus jääks muutmata (vt maakohtu otsuse lk 7-8).
11. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§ 326

lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus Rainis Räbovõitra ja tema kaitsja apellatsioonid Tartu Maakohtu

1. oktoobri
2. a otsuse peale läbi vaatamata, kuna kohtukoosseisu üksmeelse hinnangu kohaselt pole neil vähimatki edulootust. 5
3. Rainis Räbovõitra kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel palub määratud kaitsja tasu 50 minuti eest. Taotluse kohaselt tutvus kaitsja selle aja jooksul kohtuotsusega ja koostas apellatsiooni. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja ajakulu on usutav ning rahuldab taotluse. Kuna apellatsioon jääb läbi vaatamata, jääb kaitsjale kindlaksmääratud tasu süüdistatava kanda (

§ 185lg 2, 1.

lause). /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 6