Obsah (8)

§ 184§ 199§ 68§ 74§ 75§ 78§ 64§ 65

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 13. detsember 2019 Kriminaalasja number 1-19-5259 (kirjalik menetlus) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Ku

§ 184

lg 2 p-de 1, 2 ja

§ 199

lg 2 p-de 2, 9 järgi, Priit Uibopuu süüdistuses

§ 184

lg 2 p-de 1, 2 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

1. oktoobri 2019 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Priit Uibopuu kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel Prokurör ringkonnaprokurör Ülle Hõrak Süüdistatav Priit Uibopuu, isikukood: 38312272750, elukoht: XXX; kriminaalkorras karistatud Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON:
2. Jätta Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2019 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
4. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 81 (kaheksakümmend üks) eurot 60 senti, sealhulgas käibemaks 13 (kolmteist) eurot 60 senti, vandeadvokaat Anu Pärtelile süüdistatav Priit Uibopuule määratud korras kaitse teostamise eest.
5. Punktis 2 märgitud summa jääb süüdistatava Priit Uibopuu kanda. Süüdistatav Priit Uibopuul tasuda väljamõistetud kaitsja tasu otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
6. Priit Uibopuud süüdistatakse

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi selles, et tema, hoolimata sellest, et NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, käitles suures koguses sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 I nimekirja kantud üle 0,2% THC sisaldusega kanepi töötlemisprodukti marihuaanat. NPALS § 3¹ lg 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule ja selliseks koguseks on 7,5 grammi marihuaanat. Täpsemalt käitles varem narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest karistatud P. Uibopuu koos M.P. liga tuvastamata asjaoludel omandatud vähemalt 8,73 grammi ja tuvastamata tarvitamiskogused 22-27% tetrahüdrokannabinooli sisaldusega marihuaanat, mida ühiselt hoidsid ja valdasid ning tarvitasid enda ühises elukohas, XXX , kuni politsei selle 17.03.2019 läbiotsimisel leidis ja ära võttis. Lisaks andis P. Uibopuu eeluurimisel tuvastamata asjaoludel omandatud kokku vähemalt 10 grammi marihuaanat edasi järgmiselt: 2019 algusest kuni 17.03.2019 S.T. ile Tartu linnas erinevates kohtades 4-5 korda, millest mõnel korral 2 grammi ja enamast 1 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 7 grammi ja 2019 algusest kuni mai 2019 alguseni R.N. ale Tartu linnas erinevates kohtades vähemalt 2 korral 1 grammi ja 2-3 korral 0,5 grammi, s.o kokku vähemalt 3 grammi. Kuna maakohtu otsus vaidlustati üksnes P. Uibopuu osas, siis käsitleb kohus edasiselt üksnes apellanti puudutavat osa. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu 2. Tartu Maakohtu 22.10.2019 otsusega mõisteti P. Uibopuu õigeks süüdistuse selles osas, mis käsitles marihuaana edasiandmist S.T. ile ja R.N. ale. Veel mõisteti P. Uibopuu talle esitatud süüdistusest õigeks osas, mis käsitleb tuvastamata tarvitamiskoguste marihuaana ebaseaduslikku käitlemist. Sama kohtuotsusega karistati P. Uibopuud

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi 8,73 grammi marihuaana ebaseaduslikus grupis käitlemises 3 aasta 4 kuu vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvati P.

Uibopuu eelvangistuses 17.03.2019-19.03.2019 viibitud 3 päeva karistusaja hulka. Karistusest jäi kanda 3 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust.

§ 74lg 1, 3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui P.

Uibopuu ei pane 3 aasta 6 kuu pikkuse katseaja vältel toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid, elukohaga XXX ja

§ 75

lg 2 punktis 2¹ sätestatud kohustust – ei oma ning ei tarvita narkootilisi ning psühhotroopseid aineid.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg 3 aastat 6 kuud kulgema kohtuotsuse kuulutamisest – 22.10.

2. Kuna apellatsioonis käsitletakse üksnes 8,73 grammi marihuaana käitlemist, siis märgitakse ka selles osas üksnes järgmist. 2
3. P. Uibopuu ja M.P. i ühine elukoht enne nende kahtlustatavana 17.03.2019 kinnipidamist oli XXX . P. Uibopuu ja M.P. i avaldatu kohaselt on nad elukaaslased. Eelkajastatud asjaolude osas ei ole senini kriminaalasjas vaidlust olnud – mõlemad süüdistatavad on selle elukoha nimetanud kahtlustatavana kinnipidamisel, P. Uibopuu kinnitas seda ka 16.07.2019 eelistungil, 23.09.2019 istungil. Süüdistatavad võtsid omaks, et nad on elukaaslased. 17.03.2019 läbiotsimisprotokolliga ja 03.05.2019 ekspertiisiaktiga nr 19E-AN0287 on veenvalt tõendatud, et elukaaslaste M.P. i ja P. Uibopuu ühises elukohas XXX asus ja sealt leiti ning võeti 17.03.2019 läbiotsimise käigus magamistoast ära kokku 8,73 grammi marihuaanat THC sisaldusega vahemikus 22-27%. 17.03.2019 läbiotsimisprotokolliga on tõendatud, et elukaaslaste M.P. i ja P. Uibopuu ühises elukohas XXX asusid marihuaana ebaseaduslikuks käitlemiseks vajalikud esemed – digitaalkaalud ja jahvatid-grinderid taimse puru jääkidega ning kanepi piip ja soonkinnisega kilekotid, fotodelt nähtuvalt osad kilekotid taimse puru jääkidega (II, 80: nr 67), osadel peal ka kanepilehe kujutis. Seejuures asus marihuaana kättesaadavas kohas ega olnud peidetud. Samuti asusid marihuaana ebaseadusliku käitlemisega seonduvad esemed magamistoas marihuaana vahetus läheduses. Läbiotsimisprotokollist nähtuv viitab sellele, et elukaaslased M.P. ja P. Uibopuu käitlesid nende ühises elukohas asunud marihuaanat ühiselt. Sellega on kooskõlas ka M.P. ilt tema kahtlustatavana kinnipidamisel 17.03.2019 jope taskust ära võetud puutetundliku ekraaniga mobiiltelefoni iPhone S IMEI-koodiga 353269074967005 vaatlusprotokollist nähtuv – K.K. küsib 16.02 kell 11:19 alanud suhtluses M.P. ilt õit, mis on üks marihuaana kasutajate seas levinud nimetustest, mispeale soovitab M.P. kirjutada Priidule, millele K.K. vastab, et ei julge ning M.P. kirjutab jobu, mispeale kirjutab K.K. , et M.P. seda ise raha eest talle küsiks, mida M.P. kohe lubab ka teha. Samuti nähtub samast asitõendi vaatlusprotokollist M.P. i suhtlus A.U. iga. Eeltoodust nähtuvalt pole kahtlust selles, et 15.,
4. ja
5. märtsil enne kahtlustatavana kinnipidamist oli P.Uibopuu Tartus ning peatus enda ja oma elukaaslase M.P. i ühises elukohas ning marihuaana, mis 17.03.2019 läbiotsimisel leiti, asus M.P. i ja P. Uibopuu ühises valduses, kasutuses ja omanduses, nende ühises magamistoas. 4.
6. Süüdistatava P. Uibopuu ütluste kohaselt kasutasid nad M.P. iga magamistuba ühiselt, magasid ühes voodis, millega on kooskõlas ka nende elukoha läbiotsimisprotokollist nähtuv selle kohta, et magamistoas asuvad padjad voodil kahe magamiskoha kaupa kõrvuti. Eelkajastatud asjaoludel ei ole veenvad süüdistatavate M.P. i ja P. Uibopuu ütlused selle kohta, et nende elukoha läbiotsimisel 17.03.2019 leitud ja ära võetud marihuaana kuulus M.P. ile ning P. Uibopuul sellega seotus puudus. Eelkajastatud asjaoludel ei ole veenvad süüdistatava P. Uibopuu ütlused selle kohta, et ta oli eelmisel või üle-eelmisel päeval enne kahtlustatavana kinnipidamist tulnud Soomest töölt, kuna juba 15.03.2019 varahommikul asus P. Uibopuu kodus ja magas veel, kui tema elukaaslane M.P. suhtles Facebook´i Messenger´i rakenduses A.U. iga. 4.
7. Sellega, et kodus asunud marihuaanast oli peale M.P. i teadlik ka tema elukaaslane P. Uibopuu, on kooskõlas ka kriminaalasjast nähtuv selle kohta, et just P. Uibopuu oli see, kellele oli rohkem omane marihuaana tarvitamine. Nimelt nähtub 17.03.2019 joobeseisundi tuvastamise saatekirjast ja uuringuaktist 371T, et P. Uibopuult 17.03.2019 kell 14.25 SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikus võetud proovis tuvastati uuringuaktiga 371T Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH), s.o marihuaana tarvitamise tunnused. Arsttoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni hinnangul P. Uibopuul 3 joovet ei olnud, kuid esinesid narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnused, jääknähud. Eeltooduga on kooskõlas ka nii M.P. ilt kui ka P. Uibopuult kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefonide vaatlusprotokollidest nähtuv nende omavahelise suhtluse kohta, et neil olid muuhulgas 2018 novembris-detsembris tülid sellel teemal, kes mida narkootilistest ainetest tarvitab. Sellele, et P. Uibopuu tarvitas marihuaanat ja tema käest seda küsiti, osundab ka P. Uibopuult kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefoni vaatlusprotokollist nähtuv. Näiteks V.K. küsis Priit Uibopuult käbi, mis on marihuaana üks levinutest rahvapärastest nimetustest. P. Uibopuu vastas sellele eitavalt, et täna enam mitte. Tunnistaja V.K. andis ütlused 10.10.2019 kohtuistungil. Tunnistaja V.K. i ütluste kohaselt on ta ühel korral öisel ajal kas eelmise aasta lõpus või selle aasta alguses küsinud Facebook´is P. Uibopuult õit ehk käbi, s.o kanepit, kuid ei saanud seda; P. Uibopuult küsis seepärast, et ta oli ainuke inimene Facebook´is sees. P. Uibopuult kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefoni vaatlusprotokollist ja tunnistaja S.T. i ütlustest kohtuistungil 10.10.2019 nähtub ka see, et P. Uibopuu ise otsib võimalusi endale marihuaana saamiseks, küsides seda telefonivestluses S.T. ilt, et kas sa mulle kaks saad ära võtta, millele S.T. vastas, et siis võtame, kui tuled. S.T. i 10.10.2019 ütluste kohaselt on nad P. Uibopuuga mõlemad kanepisuitsetajad, koos on tahtnud kanepit saada ja käinud seda koos ühiselt hankimas, kuid P. Uibopuu käest ta ei ole marihuaanat saanud. S.T. i 10.10.2019 ütluste kohaselt on P. Uibopuu kunagi ammu tarvitanud ka teisi narkootilisi aineid, kuid lähiaastatel on P. Uibopuu tarvitanud kanepit ning on veendunud, et P. Uibopuu ei ole teisi narkootilisi aineid tarbinud. 4.
8. See, et P. Uibopuule oli M.P. iga kooselu ajal omane marihuaana tarbimine, osundab ka M.P. ilt tema kahtlustatavana kinnipidamisel 17.03.2019 ära võetud mobiiltelefoni iPhone S, millest nähtub, et M.P. i kasutuses olnud mobiiltelefonis on muuhulgas jäädvustatud foto P. Uibopuust, kellel on käes isekeeratud pabeross. See, et isekeeratud pabeross M.P. i ja P. Uibopuu ühises kodus on tavaline, nähtub ka M.P. i mobiiltelefonis jäädvustatud fotost, kus vannitoas on pesumasina peal tuhatoosil näha isekeeratud paberossi. Muuhulgas on talletatud fotod, millistel näha käsitsi keeratud suitsud, halli värvi grinderit ning rohelist värvi taime osi. Sõiduki läbiotsimisprotokolliga on veenvalt tõendatud asjaolu, et ka M.P. i igapäevaelu juurde kuulus muuhulgas marihuaana ebaseadusliku käitlemisega seonduv, millele viitavad tema valduses asunud esemete hulgast jahvati ja taimse puru jääkidega paberi leidmine. Sellega on kooskõlas ka süüdistatava P.Uibopuu ütlused selle kohta, et vahepeal tarvitas M.P. ka kanepit. Süüdistatavana ülekuulamisel võttis M.P. õigeks asjaolu, et tal on sõltuvus narkootilistest ainetest, alustas tarbimist 16-aastaselt ja ta soovib vangistuses selle sõltuvusega tegeleda. M.P. i ütlustest nähtuvalt tarvitas ta vabaduses erinevaid narkootilisi aineid, tarvitas P. Uibopuu kanepit, nii kodus kui ka sõpradega ning on ka ise koos elukaaslasega P. Uibopuuga kanepit tarvitanud. 4.
9. M.P. i ja P. Uibopuu kohtus süüdistatavana antud ütlused selle kohta, et P. Uibopuul seotus selle marihuaanaga puudus ning seda käitles M.P. üksinda, ei ole eluliselt usutavad olukorras, kus marihuaana asus nende ühises magamistoas öökapi riiulil ja öökapi sahtlis, sealhulgas oli osa marihuaanast riiulil lahtiselt, ning oli kõigile magamistoas käijatele ka näha. Samas marihuaana vahetus läheduses asusid ka kõik selle igapäevaseks käitlemiseks vajalikud esemed – jahvatid, digitaalsed kaalud. Kuna marihuaanal on iseloomulik lõhn, siis ei ole vähimalgi määral veenev, et P. Uibopuule saanuks öökapil lahtiselt olev marihuaana (0,60 g) märkamata jääda. Samas riiulil asus ka purk marihuaanaga (6,72 g) ning öökapi sahtlis fooliumi sees oli ka kahe fooliumi tüki sees marihuaanat (1,41 g). 4 Siinkohal on oluline täheldada, et M.P. el on kriminaalmenetluse käigus enda ütlusi olulisel määral muutnud. Eeluurimisel andis M.P. ütlusi, et P. Uibopuu oli teadlik kodus asuvast marihuaanast, P. Uibopuu teadis kanepi asukohta ning tal oli sellele vaba ligipääs. Avaldati prokuröri taotlusel M.P. i kohtueelsel uurimisel antud ütlused usaldusväärsuse kontrollimiseks. Seejärel jäi M.P. ikkagi enda kohtus antud ütluste juurde, tuues kohtueelses menetluses antud ütluste andmise põhjuseks uurijate poolt tema mõjutamise, et uurijad talle rääkinud igasuguseid asju ja olevat talle lubanud tal varsti välja saada. Need väited ei ole eluliselt usutavad olukorras, kus M.P. on sama, mida ta avaldas kohtueelsele menetlejale ülekuulamisel, avaldanud ka elukoha läbiotsmisel. Läbiotsimisel kinnitas M.P. samuti, et osa marihuaanast magamistoas on P. Uibopuu oma. Neil asjaoludel hindas maakohus süüdistatavate M.P. i ja P. Uibopuu ütlused osas, millises need lahkenvad ülejäänud kooskõlas olevast tõendite kogumist, ebausaldusväärseks ja selles osas süüdistatavate ütlustele otsust ei raja. 4.
10. Sellega, et M.P. ja P. Uibopuu käitlesid nende valduses asunud marihuaanat ühiselt, on kooskõlas ka eelkajastatud K.K. i ja M.P. i rakenduse Facebook Messenger´i vahendusel toimunud suhtlus, millest nähtuvalt võib marihuaanat saada nii M.P. i kui ka P. Uibopuu käest, et kui ühel kaasas pole, võib seda teiselt (kodust) saada. 4.
11. M.P. ja P. Uibopuu käitlesid nende kodus magamistoas asunud marihuaanat vähemalt otsese tahtlusega. Nad teadsid, et neil on magamistoas marihuaana ja olid igakülgselt varasemalt narkosüütegude eest karistatud isikutena teadlikud sellest, et marihuaana omamine on keelatud käitumine, ebaseaduslik ning selle eest karistatakse. Ka kõigile kättesaadavate massiteavitusvahendite kaudu on üldteada asjaolu, et Eesti Vabariigis ei ole kanepi käitlemine legaalne tegevus ning selle eest karistatakse. Massimeedias on viimastest aastatest aeg-ajalt üha uuesti üles tõstatatud debatte kanepi legaliseerimiseks. Neil asjaoludel pole kahtlust selles, et M.P. ja P. Uibopuu olid teadlikud nende magamistoas asuva marihuaana ebaseaduslikkusest. 4.
12. M.P. i ja P. Uibopuu käitumises 8,73g marihuaana ebaseaduslikul käitlemisel puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. 4.
13. P. Uibopuud on varasemalt kriminaalkorras karistatud narkokuritegude toimepanemise eest ja need karistused on kehtivad. P. Uibopuud karistati Tartu Maakohtu 29.01.2009 kohtuotsusega

§ 184

lg 2 p-de 1, 2,

§ 199

lg 2 p-de 4, 7 järgi

§ 64

lg 1 alusel 5 aasta vangistusega, mida

§ 65

lg 2 alusel suurendati varasema kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 6 aastat 3 kuud 6 päeva vangistust, mille kandmise algust loeti alates 17.03.2008. Karistusregistri teatiselt nähtuvalt vabanes P. Uibopuu karistuse kandmiselt 03.09.2013 tingimisi ennetähtaega katseajaga 1 aasta, s.o kuni 02.09.2014, ära kandmata karistuse suuruseks on 9 kuud 20 päeva. Lähtudes Priit Uibopuu süü suurusest, ebaseaduslikult suures koguses käideldud narkootiliste ainete kogused jäävad suure koguse alampiiri lähedale – käideldud 8,73 g marihuaanat ületab vähesel määral suure koguse alampiiri 7,5g, siis on põhjendatud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest karistuse mõistmine sanktsiooni alampiiri lähedal, käitumises pole karistust raskendavaid asjaolusid, P. Uibopuu käitumises puuduvad karistust kergendavad asjaolud. Neil eelkajastatud asjaoludel hindas maakohus piisavaks ja põhjendatuks P. Uibopuu õiguskuulekusele suunamiseks ja õiguskorra kaitsmiseks karistada P. Uibopuud

§ 184

lg 2 p-de 1, 2 järgi vangistusega 3 aastat 4 kuud, kuid seda

§ 74

lg-te 1, 3 alusel tingimisi 3 aasta 6 kuu katseajaga ühes kriminaalhooldusele allutamisega ja talle katseajaks

§ 75

lõikes 1 sätestatud kontrollnõuete ja

§ 75

lg 2 punktis 2¹ sätestatud kohustuse panemisega (mitte omada ning mitte tarvitada narkootilisi ning psühhotroopseid aineid). 5 Apellatsioon

1. Tartu Maakohtu 22.10.2019 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav P. Uibopuu kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja P. Uibopuu õigeks mõistmist. Apellatsioonis sisaldab kokkuvõtlikult järgmist. 5.
2. Apellatsioonis leitakse, et ühine elukoht, kui selline annaks aluse järeldada veel ühisest kanepi omamisest ja tarvitamisest. Tegemist on tõepoolest elukaaslastega, kellel on ühine elukoht olnud, neil on ühine magamistuba, kuid P. Uibopuu on valdavalt seoses tööga viibinud Soome Vabariigis. M.P. on narkootiliste ainete tarvitaja. Nad on koos tarvitanud näiteks kui M.P. tarvitab, siis on andnud ka P. Uibopuule, kuid see ei kinnita, et just see leitud ja äravõetud 8,73 grammi on nende ühine käitlemiseks mõeldud marihuaana. P. Uibopuu ei ole tunnistanud, et selles korteris keelatud aineid kuuluvad talle. Maakohtus M.P. selgitas, et oli läbiotsimise ajal ähmi täis ja võis ka nii öelda, aga tegelikult need öökapist leitud asjad kuuluvad talle. 5.
3. Ekspertiisiakt kinnitab asjaolu, et läbiotsimisel leitud ja kaasa võetud ebaseaduslik aine, mis asus magamistoas öökapis on 8,73 grammi marihuaana, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus on 23%. Kaitsja ekspertiisiaktis toodut järeldust ei vaidlusta, kuna see on fakt. Kuid see ei tõenda asjaolu, kellele konkreetselt see keelatud aine kuulus, kas M.P. ile või P. Uibopuule või neile ühiselt. 5.
4. Tegemist on kõigi nende isikute puhul väljakujunenud narkomaanidega, kes tarvitavad keelatud narkootilisi aineid. Kes, kust, kellelt midagi hangib või küsib, tuleb suhtuda sellises olukorras kriitiliselt. Küsitakse kõike. See on ikka väga kaudne tõend, mille kaitsja jätaks kõrvale. Või vähemasti kõik kahtlused tõlgendaks kaitsealuse kasuks vastavalt KrMS § 7 lg 3 kohaselt. 5.
5. Isegi kui P. Uibopuu nägi narkootilist ainet ja muid vahendeid, ei tõenda see asjaolu, et ta koos omandas ja käitles. Nägi küll, aga see ei olnud tema oma ega ta ei ole seda koos M.P. iga käidelnud. Sõna sõna vastu väide. 5.
6. Argument, et M.P. on kohtus oma ütlusi oluliselt muutnud, ei saa olla aluseks P. Uibopuu süüditunnistamisel. Tegemist on elukaaslastega, kes ei pea üldse üksteise ega iseenda vastu ütlusi andma. Kõik kahtlused ja vaieldavused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks tuginedes KrMS §-le
7. Vastus apellatsioonile
8. Tartu Ringkonnakohtu 03.12.2019 määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ning taotlusi kuni 10.12.
9. Nimetatud ajaks esitas oma seisukohad apellatsiooni osas prokuratuur, kes leiab, et apellatsioon on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Prokurör nõustub maakohtu järeldustega selle kohta, et M.P. ja P. Uibopuu on teo toime pannud oma ühises elukohas. Lisaks on narkootilise aine käitlemine ka aine valdamine ning marihuaana oli ka P. Uibopuu valduses. Maakohus on põhjendatult tõendeid hinnanud kogumis. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus, olles uurinud otsust, apellatsiooni, vastust apellatsioonile, maakohtu istungite protokolle ja kriminaalasjas kogutud tõendeid, leiab, et apellatsioon maakohtu otsusega P. Uibopuule süüks arvatud narkokuriteo põhimõttelise vaidlustamise osas 6 apellatsioonis toodud asjaoludel on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ning Tartu Maakohtu 22.10.2019 otsus tuleb jätta muutmata KrMS § 337 lg 1 p 1 järgi selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata vastavalt KrMS § 342 lg 3 ple
12. Apellatsiooni põhitaotluseks on süüdistatava narkokuriteos õigeksmõistmine. Kaebuses esitatud kaitseargumendid vastuseks maakohtu süüdimõistvale otsusele on napid ja valdavalt on kajastamist leidnud juba maakohtu põhjendustes. Seega põhilised kaitseväited on juba põhjalikku analüüsimist ja ümberlükkamist maakohtu otsuses leidnud ning kolleegium nõustub nende põhjendustega. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav ja motiivide ning järelduste uuesti üle kordamine ei ole ilmselgelt vajalik.
13. Ringkonnakohus apellatsioonis esitatud väidetega seega ei nõustu ja leiab, et maakohus on tõendite hoolika analüüsi tulemusena P. Uibopuu juba õigeks mõistnud episoodis, kus süüdistus on jäänud liiga üldsõnaliseks või on konkretiseerimata. Seega on kohus põhjaliku kaalumise tulemusena kõrvale heitnud süüdistuse selles osas, milles tõendite kvaliteet pole vajalikul määral kõrge.
14. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, mille kohaselt tähendab kohtuotsuse põhistatus seda, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine on otsuse lugejale jälgitav. Selleks tuleb kohtuotsuses ära näidata, millised asjaolud kohus tõendatuks luges ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks ta seejuures tugines (RKKKo nr 3-1-161-12, p 6.1). Ringkonnakohtule on maakohtu otsuse seisukohtade ja järelduste kujunemine jälgitav.
15. Maakohtu otsusega tunnistati P. Uibopuu süüdi 8,73 grammi marihuaana ebaseaduslikus grupis (koos elukaaslase M.P. iga) käitlemises

§ 184lg 2 p-de 1, 2 järgi.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et süüdistatava P. Uibopuu süü on tuvastamist leidnud. Apellatsioonis kordub varasem kaitseväide, et M. Uibopuu ühine elukoht Tartus, XXX ja elukaaslase M.P. iga jagatud magamistuba, ei kinnita veel narkootilise aine ebaseaduslikku kuulumist P. Uibopuule. Maakohus on selles osas juba arusaadava ja veenva põhjenduse esitanud. Nimelt asus marihuaana M.P. i ja P. Uibopuu ühises valduses, kasutuses ja omanduses nende ühises magamistoas. Marihuaana asus lahtiselt riiulil ja neil mõlemal oli võimalik seda soovi korral tarvitada. Samas asusid marihuaana käitlemiseks vajalikud hädapärased esemed. Kuna marihuaanal on ka spetsiifiline lõhn, siis ei saanud nimetatud narkootiline aine kuidagi P. Uibopuule märkamatuks jääda. Jagades päevade kaupa elukaaslastena ühist magamistuba, valdasid, kasutasid ja hoidsid M.P. ja P. Uibopuu samal ajal ka seal nende omanduses asunud narkootilist ainet marihuaanat, millega täitsid narkootilise aine käitlemise koosseisu. Apellatsioonis leitakse, et asjas on kahtlusi, mida maakohus pole otsuses kõrvaldanud ja millised tulnuks tõlgendada süüdistatava kasuks, kuid ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Nimelt kahtlusi, mis seaks kahtluse alla P. Uibopuu süü M.P. iga narkootilise aine ühises käitlemises, pole asjas tuvastamist leidnud. Apellatsiooni kohaselt pole P. Uibopuu narkootilise ainega puutumuses olnud. Kogutud tõendid seda ei kinnita. Kaitseväite lükkab muuhulgas ümber 01.04.2019 Facebook Messengeri vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud süüdistatava elukaaslase M.P. i ja K.K. i (kasutajanimi Kannike) vahelist suhtlust. Nimetatud vestluses soovitab M.P. pöörduda narkootilise aine ostmiseks otse P. Uibopuu poole. (KoTo 2 kd, tl 10, 27) Samuti kinnitavad narkootilise ainega aktiivset käitlust ja nn teemaga kursis olemist M.P. ilt ja 7 P. Uibopuult ära võetud mobiiltelefonide vaatlusprotokollid. Maakohus on põhjalikult analüüsinud M.P. ilt ja P. Uibopuult kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefonide vaatlusprotokolle nende suhtluse kohta. Perioodil 2018 novemberdetsember olid süüdistatavate vahel tülid seoses sellega, kes millist narkootilist ainet tarvitab. M.P. ile olid etteheited kommi ja fenta tarbimises ning P. Uibopuule seoses maltsaga. (Ko To 2 kd, tl 4-11, 18, 36-38, 43-46) Nii kirjutab M.P. 04.12.2018 P. Uibopuule muuhulgas sõnumi, et „oma sitast maltsapurki ka ära enam otsi siit…“ (Ko To 2 kd, tl 18, 37) On üldteada asjaolu, et terminit „maltsapurk“ kasutavad kanepi ja marihuaana puhul narkootilise aine tarvitajad. Läbiotsimisel leiti narkootilist ainet magamistoa riiulilt, samuti öökapi sahtlist. Seega asus marihuaanat mitmes kohas avalikult (läbiotsimise protokoll; Ko To 2 kd, tl 42-81). Objektiivse tõendusteabe kohaselt ei saa kuidagi nõustuda kaitseversiooniga, et aine oli P. Uibopuu silma alt kuhugi ära peidetud ja tema ei teadnud selle olemasolust midagi. Samal ajal on tõendamist leidnud, et mõlemad süüdistatavatest elukaaslased olid juba väljakujunenud narkootilise aine tarvitajad. Samuti jääb väheveenvaks kaitsja katse distantseerida P. Uibopuu narkootilise aine käitlemist põhjusel, et süüdistatav viibis vahepeal Soome Vabariigis tööl. Maakohus on otsuse motiivides käsitlenud M.P. i poolt eeluurimisel antud ütlusi, mille kohaselt P. Uibopuu oli teadlik kodus asuvast marihuaanast. Kohtus on M.P. nendest ütlustest lahti öelnud, väites, et uurijad olid teda mõjutanud taolisi ütlusi andma. Väited mõjutamisest osutavad aga väheveenvaks olukorras, kus ta on ka läbiotsimisel kinnitanud, et osa magamistoas olevast marihuaanast on P. Uibopuu oma. Asjaolude õigeks hindamiseks peab kolleegium vajalikuks rõhutada, et M.P. i ja P. Uibopuu puhul oli tegemist varasemalt narkosüütegude eest karistatud ja ainet aktiivselt käidelnud isikutega. 12. Kaitsja A. Pärtel on esitanud koos apellatsiooniga ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu 75 minuti ulatuses kohtuotsusega tutvumise ja apellatsiooni koostamise eest summas 81,60 eurot, sh käibemaks 13,60 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus teostatud tööde eest on põhjendatud ja ajakulu mõistlik, ning seega tasutaotlus kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel tuleb P. Uibopuul hüvitada kaitsja A. Pärteli kaitsjatasu summas 81,60 eurot, sh käibemaks 13,60 eurot . 13. Tulenevalt eeltoodust ja KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2019 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau (allkirjastatud digitaalselt) 8 Maarika Kuusk