2-18-126396 KOHTUOTSUS /TAGASELJAOTSUS/ EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere, 31. oktoober 2019 Tsiviilasja number 2-18-126396 Tsiviilasi L J J

§ 394

, § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, kautsjon summas 175 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele. ASJAOLUD

1. L J J esitas 28.10.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 150 eurot elatise saamiseks. Kohus tegi 29.10.2018 võlgnikule makseettepaneku, mida ei ole õnnestunud võlgnikule kätte toimetada. Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus 28.02.2019 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. 01.03.2019 kohtumäärusega nõudis kohus avaldajalt hagiavalduse esitamist.
4. märtsil 2019 esitatud hagiavalduse kohaselt poolte kooselust on sündinud laps L J, kes elab emaga koos. Lapse isa ei osale lapse kasvatamises alates sügisest 2016, toetas last rahaliselt minimaalselt. Hageja seaduslik esindaja esitas septembris 2017 maksekäsu kiirmenetluse avalduse, kuid pooled leppisid suuliselt kokku, et kostja toetab mõlemat last 150 euroga ja hageja võttis avalduse tagasi. Alates märtsist 2018 kuni detsembrini 2018 aitas kostja last 420 euroga.
5. Lähtudes eeltoodust hageja palub välja mõista kostjalt K Jilt elatis alates 28.10.2018.a. summas 200 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. KOSTJA VASTUVÄITED
6. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos hagejate nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid on kostjale 04.10.2019 isiklikult kätte toimetatud. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata hagi tagaseljaotsusega rahuldada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.
8. Hagiavaldusele lisatud Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud sünni tõendi koopia kohaselt kostja on hageja isa. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 (Töötasu alammäära kehtestamine) § 1 kohaselt töötasu alammääraks on alates
9. jaanuarist 2019.a 540 eurot kuus, millest pool moodustab 270 eurot, töötasu alammääraks on alates
10. jaanuarist 2018.a 500 eurot kuus, millest pool moodustab 250 eurot. Hageja nõuab elatise väljamõistmist miinimumelatisest väiksemas ulatuses. 2

§ 407

lg 1, lg 2 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui hageja ei ole avaldanud, et ei soovi asja lahendamist tagaseljaotsusega ja kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täida hageja ülalpidamiskohustust PKS § 101 lg 1 sätestatud ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras ega esitanud vastuväiteid hagile, leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle. 9.Sellepärast kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja hageja ülalpidamiseks elatusraha alates 28.10.2018 summas 200 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. MENETLUSKULUD 10.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

11.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu muuhulgas ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Et hagejal on tekkinud muid menetluskulud, ei ole kohtule teada. Menetluskulude üle tulevikus vaidluse tekkimise vältimiseks jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. 12. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 3