← Eesti

4-19-4562/14

Väärteoasi nr 4-19-4562 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 14.novembril 2019 Tallinn Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg Tõlk Ines Üprus juuresolekul Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Jaak Paju ja Kaebuse esitanud isik Jekaterina Allahverdijeva Isikukood: 48412100270 elukoht: xxxx Töökoht xxxx Kaitsja Artjom Juuse Vaatas 30.09.2019, 15.10.09, 29.10.2019 avalikul kohtuistungil läbi Jekaterina Allahverdijeva kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl 05.08.2019 otsuse väärteoasjas nr 2302,18,012664 tühistamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl 05.08.2019 otsuse väärteoasjas nr 2302,18,012664 kohaselt Jekaterina Allahverdijeva 12.11.2018 kell 11.52 ajal Tallinnas, Tartu mnt 43 juures, juhtis mootorsõidukit enne manöövri sooritamist ei veendunud, et see on ohutu, mille tagajärjel toimus kokkupõrge sõiduautoga xxxx reg. märk xxxx. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju OÜ-le xxxx ja N G. Rikkus liiklusseaduse § 33 lg 2p8nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritavad liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi. Jekaterina Allahverdijevale määrati liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel karistuseksrahatrahv 75 trahviühikut s.o 300 eurot ja mõisteti välja menetluskulud 413 eurot. Jekaterina Allahverdijeva vaidlustas 05.08.2019 otsuse väärteoasjas nr 2302,18,012664 palus lõpetada väärteomenetlus, kuivõrd liiklusõnnetuse põhjustas teise auto juht. Jekaterina Allahverdijeva jäi kohtuistungil esitatud kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu. Kohtuistungil andis ütlusi kaebuse esitanud isik Jekaterina Allahverdijeva, tunnistaja A G ja ekspert U L. Kohus uuris järgmisi dokumente: - liiklusõnnetuse akt (lk 1); - turvakaamera salvestise taotlus ja vastus (lk 2-3); - sündmuskoha vaatlusprotokoll (lk 4-22); - ekspertiisimäärus (lk 26); - ekspertiisiakt (lk 27-29); - väärteoprotokoll ja kinnitus (lk 32-33); - J. Allahverdijeva vastulause (lk 34-36); - otsus väärteoasjas (lk 37); - karistusregistri väljatrükk (lk 38); - kaebus koos sinna juurde lisatud dokumentidega (kohtutoimik lk 1-6); - eksperdi esitatud skeem ja foto (kohtutoimik lk 34-35). Kohus vaatas liikluskaamera videosalvestust. Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, vaadanud videosalvestust, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku ja tema kaitsja seletused, tunnistaja ütlused, eksperdi ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. 15.07.2019.a koostati Jekaterina Allahverdijeva suhtes väärteoprotokoll AB

  1. Protokollis sisalduva väärteokirjelduse kohaselt Jekaterina Allahverdijeva 12.11.2018 kell 11.52 ajal Tallinnas, Tartu mnt 43 juures, juhtis mootorsõidukit enne manöövri sooritamist ei veendunud, et see on ohutu, mille tagajärjel toimus kokkupõrge sõiduautoga xxxx reg. märk xxxx. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju OÜ-le xxxx ja N G. Rikkus liiklusseaduse § 33 lg 2 p 8 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi. Täpselt samal moel on süüksarvatavat väärtegu kirjeldatud ka kohtuvälise menetleja otsuses. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et väärtegu on kvalifitseeritud õigesti ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja põhjendas oma seisukohta sellega, et liiklusõnnetuse põhjustamine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, s.h sündmuskoha vaatlusprotokolliga koos selle lisadega (fotod, skeem, videosalvestis), eksperdiarvamusega, tunnistaja ütlustega ja ka menetlusaluse isiku enda ütlustega selle kohta, et tema juhtis mootorsõidukit reg-nr-ga xxxx väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas. Sõiduki teel liikumise tagajärjel on tekitatud varaline kahju ning seega esinevad liiklusseaduse § 2 p 32 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused. Kohtuistungil selgitas kohus koos eksperdiga välja, et kui liiklusõnnetuse toimumise kohas on tegelikkuses parempöörderada, esimene sõidurada ja teine sõidurada, siis kaebuse esitanud isik on pidanud parempöörderada esimeseks sõidurajaks, esimest sõidurada teiseks sõidurajaks ning teist sõidurada kolmandaks sõidurajaks. Sellest tulenevad ka erisused antud ütlustes ning kohus kõrvutas kaebuse esitanud isiku ja tema kaitsja ütlused sündmuskoha vaatlusprokolli ja selle lisadega. Kohus lähtub enda seisukoha motiveerimisel tegelikust olukorrast, mis ühtib ka eksperdiarvamusega, s.o parempöörderada, esimene sõidurada ja teine sõidurada. Videosalvestus kinnitab, et 12.11.2018 kell 11.52 ajal Tallinnas, Tartu mnt 43 juures toimus liiklusõnnetus kahe sõiduki vahel. Videosalvestuselt nähtub, et kell 11.51.30 teeb üks sõiduauto manöövri paremale, pärast mida jäävad sõidukid seisma ja sisse lülitatakse ohutuled. Samuti nähtub videosalvestuselt, et kokkupõrge toimus esimesel sõidurajal (kaebuse esitaja mõistes teisel sõidurajal). Liiklusõnnetuse toimumist kinnitab ka liiklusõnnetuse akt, millest nähtuvad toimunu tehiolud, sh toimumise aeg, koht, liiklusõnnetuses osalenud isikute ja sõidukite andmed ning kahjude kirjeldus. Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga kinnitab, et sõidukil xxxx olid kahjustused parempoolsel taganurgal ning parempoolsel tagaosal. xxxx-l tuvastati vigastused vasakul pool esistangel ja iluvõrel. 12.11.2018.a toimunud liiklusõnnetuses on kaks osapoolt – kaebuse esitaja Jekaterina Allahverdijeva ning tunnistajana üle kuulatud A G. Antud asjas on tõusetunud vaidlus selles, kes on põhjustatud liiklusõnnetuses süüdi. Seega on asja lahendamiseks oluline tuvastada, milline on kaebuse esitaja osa liiklusõnnetuse põhjustamises ning kas ta järgis liiklusnõudeid või mitte. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et mitme osapoolega liiklusõnnetuste puhul tuleb hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist. /…/ On võimalik, et liiklusnõudeid rikkusid erinevad liiklusõnnetuse osapooled ning sellisel juhul tuleb välja selgitada, milline neist rikkumistest põhjustas varalise kahju või inimese tervisekahjustuse. Võimalik on seegi, et tagajärje suhtes on kausaalne mitte ühe, vaid mitme isiku käitumine. Sellest tulenevalt ei ole võimalik lahendada ühe liiklusõnnetuse osapoole vastutuse küsimust ilma teiste osapoolte käitumist hindamata. Vastav kohustus on nii kohtuvälisel menetlejal, kes peab selgitama välja, kas väärtegu on aset leidnud ja kas selle on toime pannud menetlusalune isik (vt VTMS § 72 lg 2 ja § 108), kui ka maakohtul (RKL 3-1-1-79-06 p 6). Kaebuse esitanud isiku enda sõnul sõideti temale tagant otsa kui ta sõitis teisel (keskmisel) rajal ning reastus ümber esimesse. Samuti selgitas, et tema reastus ümber teisele rajale ja sõitis enne kokkupõrget teisel rajal. Samuti kinnitas, et pärast kokkupõrget sõitis ta veidi edasi ning jäi I ja II raja vahele seisma. Tunnistaja A G ütluste kohaselt sõitis ta tööle bussijaamast Stockmanni suunas, enne Stockmanni ristmikku keskmisel rajal sõitis üks auto talle ette ja tema sõitis (ette sõitnud auto) paremasse nurka sisse. Avarii toimumise kohas oli kolm rada, tunnistaja sõitis keskmises ning kaebuse esitanud isik temast vasakul. Tunnistaja sõitis otse, kaalus raja vahetamist, kuid sellel hetkel sõitis otse. Lisas, et kaebuse esitaja manööver oli tema jaoks ootamatu ning kokkupõrke hetkel oli vasakult tulnud sõiduk manöövrit teostamas. Kohtuväline menetleja on asunud seisukohale, et menetlusalune isik rikkus liiklusseaduse § 33 lg 2 p 8, mille kohaselt juht on kohustatud enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. Seega, kohtuvälise menetleja hinnangul toimus liiklusõnnetus vaid kaebuse esitaja käitumise tõttu, st Jekaterina Allahverdijeva ei veendunud manöövri sooritamisel selle ohutuses, mistõttu toimus kokkupõrge sõiduautoga xxxx. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et A G oleks rikkunud liiklusnõudeid või liikunud mujal kui keskmisel sõidurajal. Kohus märgib siinkohal, et ka juhul, kui A. G oleks rikkunud liiklusnõudeid, ei välistaks see menetlusaluse isiku vastutust LS § 33 lg 2 p-st 8 tuleneva kohustuse rikkumise eest. Ekspertiisiakti nr 18E-LT0097 eksperdiarvamuse kohaselt olemasoleva liiklusõnnetuse materjali alusel on võimalik tuvastada, et kokkupõrke hetkel oli sõiduauto xxxx reg-nr xxxx sooritamas manöövrit teiselt rajalt esimesele rajale ning sõiduauto xxxx reg-nr xxxx liikus mööda esimest sõidurada. Kohtuistungil selgitas ekspert järeldusteni jõudmist, sh sõidukite vastastikuse asendi tuvastamist kokkupõrke hetkel. Ekspert on arvestanud nii sõidukitel esinevaid kontaktjälgi ja nende ulatust ning tulenevalt sellest, arvestades eksperdi eriteadmisi, on saadud autode asend (kokkupõrke hetkel oli xxxx tagumise auto suhtes nurga all), mis on ära toodud ka ekspertiisiaktis oleval skeemil. Kohtul ei ole põhjust eksperdi poolt antud ütlustes ning ekspertiisiaktis märgitud ekspertiisiarvamuse õigsuses kahelda. Saadud järeldused on jälgitavad ja eluliselt usutavad. Ühtlasi on eksperdiarvamus kooskõlas muude väärteoasjas kogutud tõenditega, sh videosalvestuse, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja tunnistaja ütlustega. Kaebuse esitaja heitis kohtuvälisele menetlejale ette, et viimane ei ole arvesse võtnud kaebuse esitaja väiteid. Lisaks on kaebuse esitaja seisukohal, et eksperdi järeldused on ebaõiged, sest kui sõidukid oleksid paiknenud nii, nagu ekspert tuvastas, oleks sõidukil xxxx vigastada saanud parempoolne taganurk, mitte parempoolne tagaosa. Kaebuse esitanud isiku arvates, pidi liiklusõnnetuse hetkel xxxx esiotsa paiknemiskohaks olema esimese sõiduraja vasakpoolne osa ning xxxx peaks paiknema keskmise sõiduraja ääres teega paralleelselt või esiotsaga mõnevõrra esimese raja suunas suunatud. Kohtule jääb siinkohal arusaamatuks, kuidas kaebuse esitaja jõuab sõidukite vigastuste põhjal järeldusele, et xxxx oli kokkupõrke hetkel keskmisel sõidurajal teega paralleelselt. Kohtu hinnangul sõidukite vigastuste järgi sellist järeldust teha ei saa. Kohus leiab, et kaebuse esitaja ja tema kaitsja kaitseversioon, mille kohaselt kaebuse esitaja sõitis keskmisel sõidurajal ning temale sõideti tagant sisse, ei ole eluliselt usutav, kuivõrd sõidukite vigastused ei ole sellise versiooniga kõrvutades loogilised. Kui xxxx oleks sõitnud xxxx ees, oleks pidanud ka väikese nurga all tekkinud kokkupõrke korral olema xxxx vigastused kas esiosa keskel ja/või ka paremal, sest üks nurk N vasak nurk ees xxxx otse liikuda ei saanud (pole füüsikaseaduste kohaselt võimalik, et sõiduk liigub otse üks nurk ees, samas on tunnistaja ütluste ja eksperdi arvamusega tuvastatud, et xxxx sõidurada ei vahetanud ning liikus otse). Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt xxxx vigastused on selgelt vasakpoolsel esitiival ning xxxx vigastused on selgelt paremal taga ning ka paremal taganurgas. Seega, pidi xxxx olema kokkupõrke hetkel xxxx ees esiteks piisava nurga all ning teiseks asuma sõiduki tagaosaga mitte kaugemal kui sõiduraja mõtteline keskjoon või sellest vasakul, arvestades, et xxxx-s sai kahjustada esiosa vasak pool. Viimane ühtib ka eksperdi arvamusega. Eksperdi arvamus on jälgitav, eluliselt usutav ja ka loogiline ning riimub täielikult teiste väärteoasjas kogutud tõenditega (va kaebuse esitaja ütlused). Kuigi videosalvestuse kvaliteet ei ole hea, on sealt näha, kuidas üks sõiduk liigub vasakult paremale teise sõiduki ette ja koheselt jäävad need 2 sõidukit seisma. Videosalvestuse aeg ja koht riimuvad täielikult teiste väärteoasjas kogutud tõenditega. Ei ole tõenäoline, et tegemist oli muude sõidukitega, kui kõnealuses liiklusõnnetuses osalenud sõidukitega. Kaebuse esitaja ütlused on seega vastuolus nii videosalvestuse kui sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle lisadega, samuti liiklusõnnetuse akti ja skeemidega, eksperdi arvamuse ning tunnistaja ütlustega. Kaebuse esitaja antud ütlustest haakub ülejäänud tõenditega vaid väide, et kaebuse esitanud isik sõitis pärast kokkupõrget mõnevõrra edasi. Seda kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll. Oma versiooni kinnitamiseks, mille kohaselt võivad salvestusel olla teised sõidukid, ei ole kaebuse esitaja esitanud ka ühtegi tõendit. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et juhul, mil süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. detsembri
  3. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-112-99 - RT III 2000, 2, 20; 24 oktoobri
  4. a otsus nr 3-1-1-104-05 - RT III 2005, 36, 350). Eeltoodu kehtib ka väärteomenetluses. Kaebuse esitaja on esitanud kaitseversiooni, mis ei haaku ülejäänud väärteoasjas kogutud tõenditega ning ei ole seejuures esitanud ühtegi enda versiooni kinnitavat tõendit. Kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukoht haakub nii videosalvestuse, sündmuskoha vaatlusprotokolli, tunnistaja ütluste kui ka eksperdi arvamusega. Seega, hinnates omavahel riimuvaid tõendeid kogumis, ei jää kohtu hinnangul ruumi kahtlusele selles osas, et Jekaterina Allahverdijeva sooritas manöövri A G sõiduki ette. Videosalvestuselt nähtub piisavalt selgelt, et J.Allahverdijeva sooritas manöövri teiselt realt esimesele reale A. G sõiduki ette ning väide, et kaebuse esitaja oli juba pikemalt sõitnud keskmisel sõidurajal A. G ees, on vastuolus nii videosalvestuse kui ülejäänud väärteoasjas kogutud tõenditega. Arvestades eeltoodut ja hinnates tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et Jekaterina Allahverdijeva sooritas manöövrit (reastudes A.G juhitud sõiduauto ette) ning ei veendunud enne manöövri sooritamist, et see on ohutu. Seega, on kaebuse esitanud isik rikkunud liiklusseaduse § 33 lg 2 p 8 nõuet. LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo koosseisu täitmiseks on oluline, et varaline kahju on tekitatud teisele isikule, mitte liiklusõnnetuse põhjustanud isikule endale. Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga kinnitab, et A G juhitud sõidukil sai kahjustada vasakpoolne esistange ja iluvõre vasak pool ning Jekaterina Allahverdijeva juhitud sõidukil sai kahjustada parempoolne taganurk. A G juhitud sõiduki (xxxx, reg-nr xxxx) omanikuks on OÜ xxxx ja Jekaterina Allahverdijeva juhitud sõiduki (xxxx reg-nr xxxx) omanikuks on N G. Seega, käesolevas väärteoasjas tekkis liiklusõnnetuse tagajärjel varaline kahju kolmandatele isikutele, s.o OÜ xxxx ja N G. Tekitatud kahju osas vaidlus puudub. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Jekaterina Allahverdijeva realiseeris LS § 223 lg 1 objektiivse koosseisu. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kohus on veendumusel, et manöövrit sooritama asudes ei olnud Jekaterina Allahverdijeva piisavalt hoolas. Kohtul puudub alus arvata, et isik tahtlikult rikkus liiklusseaduse nõudeid. On ilmne, et tegemist on ettevaatamatu teoga. Vastavalt KarS §-le 18 lg 1 jaguneb ettevaatamatus kergemeelsuseks ja hooletuseks. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus on veendunud, et tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks Jekaterina Allahverdijeva pidanud ette nägema, et tema poolt manöövri sooritamisega, selle ohutuses veendumata, rikub ta liiklusseaduse nõudeid, mille tulemusel võib tekkida varaline kahju. Teo toimepanemine hooletusest kujutab endast KarS § 18 lg 3 kohaselt ettevaatamatusdelikti. Seetõttu on oluline kontrollida, kas kaebuse esitanud isik realiseeris kõik elemendid, mis on vajalikud võtmaks isikut vastutusele süüteo ettevaatamatu toimepanemise eest. Kahtluseta saab öelda, et Jekaterina Allahverdijeva käitumise tõttu tekkis liiklusoht naturalistliku kausaalsuse mõttes: kui kaebuse esitanud isik ei oleks ohtlikku manöövrit sooritanud, ei oleks tekkinud võimalust tema ja A. G juhitud auto kokkupõrkeks ja see võimalus poleks saanud realiseeruda kokkupõrkes ning sellest lähtuvalt nii kaebuse esitanud isiku kui A. G kasutatud auto kahjustumises ja kolmandatele isikutele varalise kahju tekkimises. Naturalistlik kausaalsus teo ja tagajärje vahel on aga ettevaatamatusest toime pandud tagajärjedelikti korral pelgalt isiku karistusõigusliku vastutuse minimaalne eeldus. Lisaks sellele tuleb teha kindlaks, kas tagajärje põhjustanud isik rikkus mingit hoolsuskohustust ja vajadusel analüüsida ka seda, kas tagajärg on selle põhjustajale normatiivselt omistatav (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. mai
  6. a otsus asjas nr 3-1-1-23-13, p 6 ja
  7. novembri
  8. a määrus asjas nr 3-1-1-87-15, p 12). Hoolsuskohustuse rikkumisest tuleb kõneleda siis, kui teo toimepanija jätab üles näitamata ühiskonnas vajaliku hoolsuse (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  9. oktoobri
  10. a otsus asjas nr 3-1-1-45-14, p 8). Vajaliku hoolsuse üles näitamata jätmist saab isikule tagajärjedelikti puhul ette heita üksnes juhul, kui saabunud tagajärg oli teo toimepanijale objektiivselt ettenähtav (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  11. novembri
  12. a otsus asjas nr 3-1-1-79-10, p 20). Jekaterina Allahverdijeva poolt sellise manöövri sooritamine on kohtu hinnangul hoolsuskohustuse rikkumine, sest isik ei veendunud manöövri ohutuses. Kaebuse esitanud isik on kinnitanud, et ta sõitis teisel rajal, kui kokkupõrge juhtus, kuid videosalvestus ja muud väärteoasjas kogutud tõendid kinnitavad, et kokkupõrge toimus hetkel, kui manööver ei olnud veel lõpetatud ning videosalvestuselt nähtub ka kui kiirelt pärast rajavahetuse alustamist jääb tagumine sõiduk seisma ja lülitab sisse ohutuled. Seega, andis Jekaterina Allahverdijeva temast paremal olevale sõitjale reageerimiseks väga vähe aega, mistõttu pidi liiklusohu ja varalise kahju tekitamine olema Jekaterina Allahverdijevale objektiivselt ettenähtav. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et Jekaterina Allahverdijeva pani LS § 223 lg-s 1 sätestatud väärteo toime hooletusest. Kõigest eelnevast tulenevalt on leidnud tõendamist, et Jekaterina Allahverdijeva rikkus enda tegevusega LS § 33 lg 2 p 8 nõudeid, pannes sellega toime LS § 223 lg-s 1 sätestatud väärteo. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. J. Allahverdijeva on süüvõimeline ning KarS
  13. ptk
  14. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kaebajale määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. LS § 223 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus ning selle eest on karistusena ettenähtud rahatrahv 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja määras J. Allahverdijevale LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest rahatrahvi 75 trahviühikut, s.o 300 eurot. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Nähtuvalt karistusregistrist on kaebuse esitanud isik varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Kohtuväline menetleja on J. Allahverdijevale määranud rahatrahvi sanktsiooni keskmisest väiksemas määras. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus põhjendatud ja proportsionaalne. Kohus peab võimalikuks tühistada kohtuvälise menetleja otsus osaliselt karistuse täitmise tähtaja osas ning määrata, et rahatrahv kuulub täitmisele ositi KarS § 66 lg 2 alusel 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt tuleb Jekaterina Allahverdijeva kaebus rahuldada osaliselt ja kohtuvälise menetleja otsus tühistada määratud karistuse tasumise tähtaja osas. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p2, 133, 134, Otsustas 1.Rahuldada Jekaterina Allahverdijeva kaebus osaliselt.
  15. Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl 05.08.2019 otsus väärteoasjas nr 2302,18,012664 tühistada rahatrahvi tasumise tähtaja osas. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata. KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada Jekterina Allahverdijevat tasuma rahatrahvi summa osade kaupa 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kohustusega tasuda iga kuiselt vähemalt 25 eurot. Rahatrahv ja menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis või EE 701 7000 1700 1577 198 Luminor pangas. Märkida viitenumber 10220195083524 Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kassatsioonteate esitamisel on kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 10.12.2019

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.