Obsah (4)

§ 121§ 4§ 1§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tristan Ploom Määruse tegemise aeg ja koht 09.12.2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-1975 Haldusasi X.X. kaebus Tallinna kriminaalhooldaja tegevusega M

§ 121lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) saabus 22.10.2019 X.X. (edaspidi kaebaja) kaebus, mille kohaselt kaebaja edastas 18.07.2019 Tallinna Vanglale kaebuse selle kohta, et kriminaalhooldus on tema kohta esitanud valeandmeid. Kaebaja palub võtta Tallinna Vangla vastutusele ning kohustada neid lahendama kaebaja kaebus.
2. Kohtute infosüsteemis olevast Harju Maakohtu 25.02.2019 määrusest nähtuvad järgmised kaebust puudutavad asjaolud. Harju Maakohtu 20.12.2018 määrusega asendati kaebaja vahistamine elektroonilise valvega (kriminaalasi nr xxxxxx). Prokuratuur vaidlustas 20.12.2018 määruse ning Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 21.01.2019 määruskaebuse osaliselt, kohustades kontrollima elektroonilise valve kasutamise võimalikkust korteris, kuhu kaebaja pidi elama asuma. Ringkonnakohus saatis asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule samas kohtukoosseisus. 25.01.2019 esitas Y.Y. Harju Maakohtule avalduse, mille kohaselt lubab ta X.X.l elada oma korteris aadressil xxxxxxx, kuhu võib paigaldada elektroonilise järelevalve seadmed. 31.01.2019 esitas Harju Maakohus päringu Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale elektroonilise valve kohaldamise võimalikkuse kohta aadressil xxxxxxxx. Kriminaalhooldusametniku 07.02.2019 vastuse kohaselt teatati, et antud aadressile ei ole võimalik elektroonilist valvet kohaldada, kuna korteri omanik ei olnud nõus antud korteris elektroonilise valve kohaldamisega. 13.02.2019 teatas kriminaalhooldusosakond täiendavast kodukülastusest aadressile xxxxxx, kus asub Y.Y. kuuluv 2 toaline korter. Korterit näitas omaniku tütre tuttav. Kriminaalhooldusametniku täiendavast vastusest ilmneb, et telefoni teel on ametnik suhelnud Y.Y. tütre Z.Z., kes andis nõusoleku aadressil xxxxxxx elektroonilise valve kohaldamiseks X.X.le. Korteri omanik ise viibis väidetavalt välisriigis ja ei pidanud võimalikuks nõusolekut kirjalikult saata mistõttu ilmneb kriminaalhooldusametniku vastusest, et elektroonilise valve kohaldamise eeldused ei ole täidetud millest tulenevalt ei ole võimalik eelpool nimetatud aadressile elektroonilist valvet kohaldada.
3. Kaebaja sisustab väidet, et kriminaalhooldus on tema kohta esitanud valeandmeid, Tallinna Vanglale 26.07.2019 esitatud kaebuses: kriminaalhoolduse poolt 07.02.2019 esitatud informatsiooni, et korteriomanik ei ole andnud nõusolekut kaebaja sinna elama asumisega, ei vasta tõele. Kaebaja leiab, et valeandmete esitamine mõjutas suure tõenäosusega tema kriminaalasjas tehtud otsust. 4.

§ 121

lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. 5.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Süütegude menetlemisega tekitatud kahju küsimuste lahendamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord, täpsemalt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (edaspidi SKHS). SKHS § 1 lg 1 kohaselt sätestatakse menetleja poolt tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatus ja kord. Kriminaalmenetluslike küsimuste, sh vahistamisega seonduva lahendamine ning võimaliku tekitatud kahju hindamine ei ole seega halduskohtu pädevuses. Kohtule nähtub, et küsimus kaebaja vahistamise asendamisest elektroonilise valvega lahendati kohtuasja nr xxxxxxx raames. Vahistamise asendamine elektroonilise valvega on kriminaalmenetluse toiming (kriminaalmenetluse seadustiku § 1371). Kriminaalmenetluse seadustik § 1371 lg 3 kohaselt, kui eeluurimiskohtunik või kohus saab vahistamise asendamise taotluse, teeb ta kahtlustatava või süüdistatava elukoha järgsele kriminaalhooldusametnikule ülesandeks esitada viie tööpäeva jooksul arvamus elektroonilise valve kohaldamise võimalikkuse kohta. 2 Seega oli kriminaalhooldusametniku 07.02.2019 vastus samuti kriminaalmenetluse toiming ning kriminaalhooldus oli menetleja

§ 1lg 1 mõttes.

SKHS eelnõu seletuskirjas selgitatakse, et reguleerides süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist kui riigivastutuse üht eriliiki, asetub uus seadus süstemaatiliselt kehtiva riigivastutuse seaduse (RVastS) kõrvale, sätestades tervikliku süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise regulatsiooni. Juhul kui kaebaja leiab, et kriminaalmenetluse toiminguga tekkis talle kahju kriminaalhoolduse õigusvastase tegevuse kaudu, siis on kaebajal võimalik vastav kahjunõue esitada SKHS sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 1 p 1 alusel.

6. Kohus selgitab, et

§ 43

lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 7. Vastuseks kaebuses toodud etteheitele, et Tallinna Vangla ei ole kaebusele tähtaegselt vastanud, selgitab kohus, et haldusorgani tegevusetuse või viivituse peale saab esitada kohustamiskaebuse kohustades Tallinna Vanglat 26.07.2019 kaebust lahendama. Arvestades aga määruse p-s 5 toodut, ei saa kohustamiskaebuse lahendamisel olla omaette eesmärki: Tallinna Vangla ei saa sisuliselt lahendada 26.07.2019 kaebust ja hinnata selle õigusvastasust. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom 3