1-18-7421/48

(4)vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Jaanika Laanemäe on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 24.09.2018.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-7421 KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Jaanika Laanemäe ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid ning talle KarS § 75 lg 2 p 7, 8 alusel määratud kohustusi. Pärnu Maakohtu 22.02.2019.a kohtumäärusega pöörati mõistetud karistus 1 aasta vangistust täitmisele. Kinnipeetava karistusaeg algas 23.04.2019 ja lõpeb 23.04.

1. Tallinna Vangla esitas kohtule 23.10.2019 materjalid Jaanika Laanemäe tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas arvamuse Jaanika Laanemäe tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 23.12.
2. Prokurör nõustus vangla seisukohaga ning ei toeta Jaanika Laanemäe vabastamist tingimisi enne tähtaega. Jaanika Laanemäe selgitas kohtuistungil, millised on tema plaanid vabanemise järgselt. Ta soovib asuda elama Järvamaale oma elukaaslase juurde. Süüdimõistetu tunnistas oma alkoholisõltuvust. Ta on alustanud programmi läbimist ning on mõelnud vabanedes lasta teha alkoholivastane süst. Mõnda keskusesse või tugikodusse, kus alkoholisõltuvusega inimesi toetatakse, ta elama minna ei soovi. Kinnipeetav selgitas, et tal on pooleli teine kriminaalasi, kus kohtuotsust ei ole veel tehtud. Kaitsja pidas oluliseks, et Jaanika Laanemäel on vabanemisjärgselt olemas elukoht ning elukaaslane, kes teda toetab. Süüdimõistetu tunnistab oma alkoholisõltuvust ja soovib sellest vabaneda. Kaitsja arvates on Jaanika Laanemäed võimalik vabastada enne tähtaega. KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Jaanika Laanemäe temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu hinnangul võib positiivsete asjaoludena märkida, et Jaanika Laanemäed ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ning ta on alustanud alkoholisõltuvusega tegelemiseks programmi läbimist. Vabanedes on tal olemas kindel elukoht, kuhu plaanib asuda elama koos elukaaslasega. 2

(4)Kohtu hinnangul osutuvad aga asjas esinevad negatiivsed asjaolud positiivsetest kaalukamateks. Negatiivsete asjaoludena tuleb arvestada Jaanika Laanemäe varasemat elukäiku, tema käitumist vangistuse jooksul ja vabanemisjärgseid elutingimusi. Jaanika Laanemäed on kriminaalkorras karistatud neljal korral ning ta kannab kolmandat vanglakaristust. Käesolevat karistust kannab ta oma alaealise lapse kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude sooritamist on soodustanud alkoholi tarbimine ning puudulik probleemilahendusoskus. Kinnipeetav on olnud kriminaalhooldusel neljal korral, kõikidel kordadel on kriminaalhooldus olnud probleemne. Viimasel katseajal ähvardas Jaanika Laanemäe kriminaalhooldusametnikku, mille tõttu on algatatud kriminaalasi süüdistuses KarS § 274 lg 2 p 3 järgi. Eeltoodu näitab, et vangistuses viibimine ei ole Jaanika Laanemäe käitumist püsivalt mõjutanud ja ka võimalus kanda karistust vabaduses ei ole süüdimõistetut motiveerinud õiguskuulekalt käituma. Jaanika Laanemäele individuaalset täitmiskava ei koostatud. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused, kuid tema suhtes on registreeritud arvukalt intsidente seoses enesevigastamise ja selleks kasutatavate keelatud esemetega. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav suitsiidne, madala enesehinnangu ja väga negatiivse mina-pildiga. Ametnikesse suhtub ta negatiivselt ja provotseerivalt. Süüdimõistetu tunnistab, et ta on alkohoolik ning mõistab probleeme seoses alkoholi liigtarvitamisega. Sellegipoolest on ta olnud kaine üksnes vangistuses. Vabaduses ei ole ta suutnud alkoholi tarbimisest hoiduda. Kohtuistungil avaldas süüdimõistetu, et mõnda tugikeskusesse, kus teda alkoholiprobleemidega tegelemisel toetataks, ta elama minna ei soovi. Vangistuse jooksul toimunud vestlused kaplani ja psühholoogiga ning psühhiaatriline ravi on toonud kaasa mõningaid positiivseid muutusi. Isik on hakanud aru saama, et peab oma eluviisi ja hoiakuid muutma ning lõpetama enesekahjustamise. Samas püsivaid muudatusi toimunud ei ole, isiku eesmärgid on ebamäärased ja võivad kõikuda vastavalt hetketujule. Eeltoodu viitab sellele, et süüdimõistetu ei ole oma probleemidest lõpuni aru saanud ega ole hetkel võimeline neid lahendama. On alust arvata, et kinnipeetav ei suudaks oma alkoholisõltuvuse ja psühholoogiliste probleemidega tegeleda iseseisvalt väljaspool vanglat. Alkoholi tarbimine ja puudulik probleemilahendusoskus on varasemalt olnud kuritegude toimepanemise soodusteguriteks. Jaanika Laanemäe peamine sissetulek on töövõimetuspension, ta on teinud ka juhutöid. Vangla iseloomustuse kohaselt on Jaanika Laanemäe ainus lähedane inimene, kes teda toetab, kriminaalkorras karistatud ning alkoholi kuritarvitav elukaaslane. Viimasega koos plaanib ta vabanedes elama hakata. Kinnipeetaval on kaks alaealist last, kes elavad tema emaga. Süüdimõistetu suhted emaga on pigem halvad. Enamus kinnipeetava sõpru-tuttavaid on kriminaalkorras karistatud ning alkoholilembesed isikud. Tema vabanemisjärgsed elutingimused on sarnased varasematele ning kohtu hinnangul need pigem takistaksid kui soodustaksid õiguskuulekat eluviisi. Seega positiivseid ja negatiivseid asjaolusid kogumis hinnates ei tekkinud kohtul veendumust selles, et karistus on oma eesmärgi täitnud ja kinnipeetav on võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu. Samuti ei ole kohus veendunud et Jaanika Laanemäe ennetähtaegselt vangistusest vabanedes suudab nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. Arvestades eeltoodud asjaolusid, on kohus seisukohal, et Jaanika Laanemäe tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole käesoleval hetkel põhjendatud. 3

(4)Menetluskulud Jaanika Laanemäe tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 09.01.2020.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Mirjam Frey. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 205,80 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 205,80 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Jaanika Laanemäelt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4