Obsah (8)

§ 657§ 436§ 392§ 351§ 376§ 251§ 442§ 173

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Ande Tänav, Vahur-Peeter Liin Otsuse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-

) § 229, § 272 ja § 251 lg 1 nõuetele. 3

1. Kostja I väitel välistab tema vastutuse vääramatu jõud. Kostja II ei ole väitnud, et kahju põhjustas vääramatu jõud. Riigikohus on defineerinud VÕS § 1059 kontekstis vääramatut jõudu autonoomselt kui erakordset ja objektiivset vääramatut sündmust, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda. Maakohus leidis, et tugev tormituul ei ole antud kaasuse asjaolusid arvestades kahju tekkimist põhjustanud vääramatuks jõuks. Kahju tekkis kostjate VanaTartu mnt 9 ehitise küljest katuse lahtitulemise ja äralendamise tagajärjel. Katuse kinnitusvahendite tugevuse kontrollimine oli kostjate mõjupiirkonnas olev asjaolu. Kostjatel oli võimalik ka tugevat tuult ette näha ning kahju tekkimist ära hoida näiteks sellega, et nad oleksid katusekattematerjalid tugevamini kinnitanud ehitise katusekonstruktsioonide külge.
2. Pooled ei vaidle selle üle, et sõiduk Volvo S80 ei kuulunud taastamisele, vaid hävis kahjujuhtumi tagajärjel. Kostjad ei ole Volvo S80 kahjusummat 1998 eurot vaidlustanud. Kostja I oletus, et pole välistatud, et sõidukitele või vähemalt Volvole on tekkinud kahjustused kindlustusvõtja enda katuselt kukkunud kivi tõttu, on paljasõnaline ja tõendamata. Kohtu hinnangul lükkavad kostja I oletuse ümber hageja poolt esitatud fotod sõidukist, kindlustusvõtja hoonest ja kostjatele kuuluval kinnisasjal olevast ehitisest (vt I kd, tl 147; II kd, tl 21-27). Esitatud fotodest nähtusid sõidukil sellised kahjustused, mis on tekitatud teravate äärtega ja laineliste objektide poolt nagu kostjate kinnisasjal asuval, osaliselt kokku vajunud, ehitise katusel.
3. Audi A4 kahjujuhtumi tagajärjel hüvitas hageja sõiduki taastusremondi maksumuse 905,64 eurot. Kostja I on nimetatud summa vaidlustanud. Kohus leidis, et hageja on piisavalt tõendanud sõidukil kahjustuste olemasolu kohtule esitatud fotode (vt II kd, tl 28-31) ja tunnistaja WW ütlustega (vt II kd, tl 92). Nimetatud tunnistaja ütluste kohaselt tekkisid tormiga pagasnikul Audi märgi juures mõlk ja kraapsud ning vasakul pamperil kriimud, mis on kooskõlas esitatud fotodega. Samuti nähtusid sõiduki kahjustused kahjuavalduselt, kus on vigastusteks märgitud pagasiluuk, esipamper, vasak tagatuli (vt I kd, tl 10-11). Kostja I ei ole tõendanud, et kahju võis tekkida millestki muust. Seega on kostja I väited paljasõnalised ja tõendamata. Häälinurme tee 5 kinnistu kahjustunud aia ja kinnistul asunud sõidukite varjualuse renoveerimistööde eest tasus hageja kokku 3542,03 eurot. Vigastused nähtuvad kohtule esitatud fotodelt (vt II kd, tl 21, 32-36). Kostjad ei ole märgitud summa osas vastuväiteid esitanud. Kostja I oletus, et vähemalt värava avamismehhanismi on kahjustanud hoopis kindlustusvõtja enda katuselt kukkunud kivi, on paljasõnaline ja tõendamata.
4. Kostjad ei esitanud asjaolusid, mis annaksid alust kahjuhüvitist vähendada. Tulenevalt ülaltoodust rahuldas maakohus hagi täies ulatuses. Kohus märkis, et kahju hüvitamiseks on VÕS § 1059 alusel solidaarselt kohustatud kõik isikud, kes olid väidetava kahju tekkimise ajal Vana-Tartu mnt 9 asuva kinnisasja kaasomanikud (vt nt Riigikohtu 02.11.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-05, p 27). Kostjate apellatsioonkaebus
5. 20.03.2019 esitasid kostjad maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud paluvad kostjad jätta esimeses ja teises kohtuastmes hageja kanda.
6. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja nõude saab lugeda tõendatuks kindlustatud isikute ütluste ja kirjalike selgitustega. Hagi esemeks olev nõue on VÕS § 492 lg 1 alusel 4 omandatud kindlustatud isikutelt B ja WW-lt. Nii, nagu B ja WW ei saanuks oma nõuet kostjate vastu tõendada pelgalt enda väidetega, ei saa sama nõuet sellisel viisil tõendada ka hageja (VÕS § 171 lg 1). Maakohus hindas B ja WW ütlusi ka sisuliselt ebaõigesti. Ütlustest selgub, et B ja WW ei näinud asjade lendamist nende kinnistule, nad magasid sellel ajal ja ajaks, kui nad välja läksid, oli kahju juba ära toimunud. Ütluste kohaselt nad ei tea, millise hoone küljest katusekattematerjal tuli. Seega pole hagi aluseks olev põhiväide tõendamist leidnud, mistõttu tulnuks hagi jätta rahuldamata.
7. Maakohus lahendas vaidluse VÕS § 1059 alusel. Samas ei tuvastanud maakohus üldse vastava ehitise olemasolu. Kostja I on menetluses läbivalt selgitanud, et puuriit, mille juurest hageja väidab katusekattematerjali pärinevat, ei ole ehitis. Maakohus ei vastanud kostja väidetele ja jättis tähelepanuta, et hageja väidetud ehitise olemasolu kohta puuduvad igasugused tõendid. Minetus viis ebaõige otsuseni – riskivastutusel põhinev hagi tulnuks jätta rahuldamata, kui pole tuvastatud isegi ehitise olemasolu. Lisaks jättis maakohus vastamata XX õiguslikule käsitlusele selle kohta, et VÕS § 1059 on kohaldatav ainult siis, kui ehitiselt kukub midagi alla.
8. Maakohus jättis täielikult hindamata kostja I tõendid vääramatu jõu esinemise kohta ja rikkus seeläbi oluliselt kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Kostja I esitas maakohtus tõendid, et kahjujuhtumi toimumiskohale lähimas vaatlusjaamas mõõdeti kahju toimumise ööl maksimaalseks tuulekiiruseks 28,9 m/s ja et aastatel 1981 – 2010 ehk siis kolmekümne aasta jooksul mõõdetud suurim maksimaalne tuulekiirus oli olnud 28 m/s. Sama piirkonna keskmine tuulekiirus on 3,5 m/s. Maakohus piirdus üldsõnalise konstateeringuga, et tugev tormituul pole kaasuse asjaolusid arvestades vääramatuks jõuks, kuid ei hinnanud üldse tormituule tugevust ega selle (eba)tavalisust. Jättes käsitlemata tuulekiirust ja tormi erakordsust puudutavad tõendid, jättis maakohus olulises osas otsuse põhjendamata. Vastused apellatsioonkaebustele
9. Hageja vaidles kostjate apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja tsiviilasi saata

§ 657lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.

Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 19. Maakohus leidis, et kostjad vastutavad tekitatud kahju eest VÕS § 1059 alusel, mis sätestab, et ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Maakohus asus seisukohale, et tõendatud on hageja väited, et kahjustused tekkisid katuse eraldumise tõttu Vana-Tartu mnt 9 asuva ehitise küljest. Samas ei ole maakohus sisuliselt analüüsinud, kas seda asja, millelt eraldus maakohtu tuvastatu kohaselt katus, saab pidada ehitiseks. Sellega on maakohus rikkunud

§ 436lg 1 ja § 442 lg 8 sätestatud otsuse põhjendatuse nõuet.

1. Kahjujuhtumi toimumise ajal (13.12.2013) kehtinud ehitusseaduse § 2 lg 1 järgi on ehitis aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Selle üle otsustamisel, kas tegemist on ehitisega, tuleb vastata muuhulgas küsimusele, 5 kas vaidlusalune asi on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud. Kuigi maakohus on pidanud vaidlusalust asja ehitiseks, ei ole ta selle küsimusega tegelenud. 18.12.2013 fotolt nähtub puitkonstruktsioon, millelt on lahti tulnud lauad ja ära tulnud kile. Lisaks on fotolt näha, et sellel on osaliselt peal plekist katus (II kd tl 21). 03.01.2014 fotodelt nähtub, et katus on puitkonstruktsioonilt eemaldatud (I kd tl 129-131). Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu aga selgelt, millisel viisil on vaidlusalune asi aluspinnasega ühendatud. See ei selgu fotodest ega muudest tõenditest. Fotodelt nähtuva konstruktsiooni puhul ei ole tegemist ka asjaga, mida võiks üksnes fotodelt nähtuva põhjal pidada ehitiseks. Ainuüksi asjaolust, et vaidlusalune asi toetub maale, ei saa järeldada, et see on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud. Kuna on tõendamata, kuidas asi on aluspinnasega ühendatud, siis on tõendamata ka see, et tegemist oleks aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud asjaga. Ülaltoodule tuginedes on tõendamata hageja väide, et tegemist on ehitisega ehitusseaduse § 2 lg 1 tähenduses. Arvestades, et VÕS § 1059 sätestatud koosseisu rakendamise esmane tingimus – tegemist on ehitisega – on tõendamata, siis ei saa kostjad vastutada kahju eest VÕS § 1059 järgi riskivastutuse alusel. Eeltoodust tulenevalt ei ole vaja ringkonnakohtul hinnata, kas VÕS § 1059 sätestatud ehitisealuse maa omaniku vastutuse muud eeldused on täidetud ning kas esineb vastutust välistavaid asjaolusid.
2. Kuigi VÕS § 1059 tingimused ei ole täidetud, ei tähenda see siiski, et kostjad ei võiks vastutada kahju eest VÕS § 1043 alusel delikti üldkoosseisu järgi.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kuna maakohus leidis ekslikult, et riskivastutuse koosseis on täidetud, siis ei kontrollinud maakohus, kas kostjad võivad vastutada delikti üldkoosseisu alusel. Sealjuures ei ole maakohus selgitanud eelmenetluses välja menetlusosaliste faktilisi ega õiguslikke väited ning tõendeid, mis puudutavad delikti üldkoosseisu järgset vastutust (

§ 392

lg 1 p 3 ja p 4) ega arutanud neid pooltega (

§ 351lg 1, § 436 lg 3 ja lg 4).

22. Samuti märgib kolleegium, et 19.09.2018 esitatud menetlusdokumendis avaldas hageja, et kui kohtumenetluses leiab tõendamist, et kahju sai alguse kostjate krundil asetsenud kinnitamata katusekattematerjalist, siis vastutavad kostjad VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel. Maakohus tegi 07.11.2018 määruse, milles ei andnud luba hagi aluse muutmiseks. Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus ebaõigesti, et hageja muutis sellega hagi alust. Algselt tugines hageja asjaolule, et Vana-Tartu mnt 9 asuva ehitise katus paiskus tuulega vastu kindlustatud vara. 19.09.2019 esitatud avalduses tugines hageja alternatiivselt asjaolule, et kahju võis põhjustada kostjate kinnistul olnud kinnitamata katusekattematerjal.

§ 376

lg 4 p 1 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Riigikohus on 16.11.2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-113-05 (p 14) selgitanud, et hagi alusena ei saa käsitada mitte igasugust nõudega seotud faktilist asjaolu, vaid asjaolu, mis võimaldab nõude piisavat individualiseerimist nõudega seotud üksikute asjaolude taustal. Seega nõuab hagi aluse määratlemine teatavat üldistust ning eristamist üksikutest asjaoludest. Erinevate asjaolude paljusust arvestades viiks nende käsitamine üksikute hagi alustena olukorrani, kus igasugune hagi aluseks olevasse asjaolude kogumisse kuuluda võiv täiendav faktiväide looks võimaluse uue hagi esitamiseks, mille raames lahendaks kohus tegelikult ühte ja sama hagiasja. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja väide, et kui tegemist ei olnud katuselt tulnud katusekattematerjaliga, siis võis tegemist olla kinnistul 6 asunud kinnitamata katusekattematerjaliga, ei muuda hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Seega ei ole tegemist hagi aluse muutmisega. 23. Kostjad on seisukohal, et kuna W ja BB nõue kostjate vastu on läinud üle hagejale, siis ei saa W ja BB ütlusi tõendina kasutada. Kolleegium ei nõustu sellega.

§ 251

lg 1 sätestab, et tunnistajana võib üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja. Kuna W ja BB ei ole käesolevas asjas menetlusosalised ega ka esindajad, siis oli maakohtul võimalik nad tunnistajatena üle kuulata ning kasutada nende ütlusi ka tõenditena. 24. Õige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus jättis hindamata kostja I poolt 24.01.2017 esitatud tõendid (I kd tl 115-116), samuti tunnistajate ütlused tuule tugevuse kohta. Kuigi maakohus leidis, et vääramatut jõudu ei olnud, ta neid tõendeid ei analüüsinud.

§ 442lg 8 sätestab, et kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima.

Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.

1. Kuna maakohus ei selgitanud välja menetlusosaliste faktilisi ega õiguslikke väited ning tõendeid, mis puudutavad delikti üldkoosseisu järgset vastutust ega arutanud neid pooltega, siis tuleb tsiviilasi saata tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ja esimesena hindama sisuliselt tõendeid olukorras, kus maakohus nimetatud küsimusi üldse ei käsitlenud. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Menetluskulude jaotus
2. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173

lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin 7