Obsah (10)

§ 456§ 657§ 654§ 652§ 162§ 171§ 175§ 178§ 190§ 179

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-

) § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei vaidlustatud hagi rahuldamata jätmise osas. Selles osas on maakohtu otsus

§ 456lg 4 teise lause kohaselt jõustunud.

Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas. 32. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks vaidlustatud osas.

§ 657

lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja nõue kaasomandi lõpetamiseks kuulub rahuldamisele. 33. Apellatsioonkaebuses kordab hageja suures osas maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on otsuses nendele hinnangu juba andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt

§ 654lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

34.

§ 652

lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Kostja esitas AÕS § 76 lg 1 ja § 77 lg 2 alusel vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks, paludes kaasomandi lõpetada viisil, et kinnistu jätta kas hageja või kostja ainuomandisse koos kohustusega hüvitada teisele kaasomanikule pool kinnistu väärtusest või müüa kinnistu avalikul enampakkumisel ja jagada raha kaasomanike vahel vastavalt nende osade 5 suurustele, s.o võrdsetes osades. Hageja vaidles kõikidele kaasomandi lõpetamisele viisidele vastu, leides, et need ei vasta hageja huvidele, kuna kinnistu on tema elukoht. Hageja ei esitanud kostja vastu nõuet kinnisasja jagamiseks muul viisil ja leidis, et kaasomand tuleb jätta lõpetamata.
2. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kaasomandi lõpetamata jätmine ei ole üldjuhul lubatud ja üksnes erandjuhul on hea usu põhimõttest tulenevalt võimalik jätta kaasomand lõpetamata, kui hagis või vastuhagis taotletud kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane. Kui kasvõi alternatiivselt on taotletud kõiki kaasomandi lõpetamise viise, mis asjaolusid arvestades võiksid kõne alla tulla, ei saa kohus jätta kaasomandit lõpetamata, vaid peab valima viisi, mis vastab kõige paremini kaasomanike huvidele (vt Riigikohtu lahendit nr 2-17-9749, p 11 ja selles viidatud teisi lahendeid).
3. Kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire või oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (vt nt Riigikohtu lahendit nr 2-17-9749, p 13). Ringkonnakohus ei tuvastanud diskretsiooni piiride ületamist ega menetlusõiguse normide olulist rikkumist maakohtu poolt.
4. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks maakohus lähtunud otsuse tegemisel ainult kostja huvidest. Käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades võisid kaasomandi lõpetamise viisidena kõne alla tulla üksnes kinnisasja jätmine kostjale kohustusega maksta hagejale välja tema osa rahas või kinnisasja müümine avalikul enampakkumisel, sest hageja väitel puudub tal raha kostja osa väljaostmiseks. Maakohus kaalus otsuse tegemisel mõlema kaasomaniku huve ja leidis põhjendatult, et neid kõige vähem koormavam on kaasomandi lõpetamine kinnisasja avalikul enampakkumisel müümise teel. Hageja ei ole väitnud, et õiglasem oleks kaasomand lõpetada muul viisil. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja leiab, et maakohtu valitud viis on õiglane. Maakohtul ei olnud võimalik jätta kaasomandit lõpetamata, sest AÕS § 76 lg 1 järgi on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist.
5. Ringkonnakohus mõistab, et eakale hagejale võib olla kaasomandi lõpetamise tõttu olla emotsionaalselt ja füüsiliselt koormav oma pikaaegsest kodust lahkuda ning seda korraldada (uue eluaseme otsimine, kolimine). Samas ei anna eeltoodud asjaolud seaduse järgi alust jätta kaasomand lõpetamata. Kaasomandi lõpetamist ei takista asjaolu, et üks kaasomanikest on sellele vastu. Rahalised vahendid uue eluaseme ostmiseks saab hageja kinnisasja müügi tulemusena laekuvast summast. Kinnisvaraportaali KV.ee müügikuulutustest järeldub, et eeldavalt saadava raha eest on hagejal võimalik osta endale uus eluase (tlk 126-158).
6. Ekslik on hageja seisukoht, et enne kaasomandi lõpetamist oleks kohus pidanud tegema ekspertiisi kummagi kaasomaniku osa turuväärtuse kindlakstegemiseks. Kaasomand on AÕS § 70 lg 3 järgi kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. See tähendab, et kaasomanikule kuulub teatud kindlaksmääratud osa ühisest omandist, mitte aga füüsiliselt piiritletud osa ühisest asjast ja kaasomand on ühine õigus kogu asjale (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-121-05, p 26). See, et kaasomanikud kasutavad kaasomandis olevat asja vastavalt kaasomanike kokkuleppele, ei tähenda seda, et mingi osa asjast kuulub ühele või teisele kaasomanikule, nagu hageja ekslikult leiab. Seega ei ole õige hageja käsitlus, et kaasomanikele kuuluvad eraldi osad kinnisasjast ja tema peaks saama müügihinnast suurema osa. AÕS § 77 lg 2 järgi jagatakse asja avalikul enampakkumisel müümisel korral saadud raha kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele, s.o antud juhul võrdselt. Kui hagejal on kostja vastu rahalisi nõudmisi kaasomandi säilitamiseks tehtud vajalike kulutuste näol, tuleb tal esitada sellekohane nõue kostjale ja vajaduse korral pöörduda hagiga kohtusse. 6
7. Hageja palus nii apellatsioonkaebuses kui ka selle ringkonnakohtu poolt nõutud täpsustuses tühistada maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse p 4 osas, s.o osas, milles maakohus jättis vastuhagi menetlemise kulud poolte endi kanda. Samas ei ole hageja vaatamata ringkonnakohtu nõudmisele täpsustanud, millise uue otsuse peaks ringkonnakohus hageja arvates vastuhagi menetluskulude jaotuse osas tegema. Apellatsioonkaebus ei sisalda ka ühtegi põhjendust, miks tuleks maakohtu otsus eelmärgitud osas tühistada. Ringkonnakohus leiab eeltoodu tõttu, et maakohtu otsus tuleb ka vastuhagi menetluskulude jaotuse osas jätta muutmata.
8. Hageja ei palunud maakohtu otsust tühistada menetluskulude jaotuse p-de 1-3 osas (hageja hagi menetlemise kulude jaotus ja väljamõistmine), kuid samas palus ta apellatsioonkaebuse täpsustuses (II kd lk 4) teha uue otsuse, millega jätta tema hagi menetlemise kulud poolte endi kanda, v.a riigilõiv, mis jätta riigi kanda. Apellatsioonkaebuse p-s 3.5 märkis hageja, et tema nõude kostja vastu tingis kostja käitumine, mistõttu on põhjendamatu jätta riigilõiv ja kostja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus mõistab hageja apellatsioonkaebust vaatamata ebaselgele formuleeringule selliselt, et ta ei ole nõus tema hagi menetlemise kulude jaotusega selliselt, et need kulud jäävad tema kanda, mistõttu kontrollib ringkonnakohus ka selles osas maakohtu otsuse seaduslikkust. 43.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Tegemist on kulude jaotamise üldise põhimõttega, et menetluskulud kannab pool, kes põhjustas asjatu kohtuvaidluse. Üldreeglist erand on sätestatud sama paragrahvi lg-s 4, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Nimetatud sättega on kehtestatud kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 kohaldamine eeldab seega erandlike asjaolude olemasolu (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-126-14, p 16). 44. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei ole erandlikke asjaolusid, mis annaks alust

§ 162lg 4 kohaldamiseks.

Sellisteks asjaoludeks ei ole hageja arvamus, et kostja käitumine põhjustas alusetu hagi esitamise ega ka see, et hageja on vanaduspensionär. Kuna hageja hagi jäi rahuldamata, on ta

§ 162lg 1 järgi kohustatud selle hagi menetlemisega kostjale tekkinud kulud hüvitama.

Menetluskulud 45. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebuse menetlemise kulud

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

46. Kostja palus ringkonnakohtule esitatud kirjalikus taotluses hagejalt välja mõista apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude hüvitamiseks 1251,20 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja järgi kulus kostja esindajal apellatsioonkaebusega tutvumisele 20 minutit, vastuse koostamisele 3 tundi 55 minutit, ringkonnakohtu istungiks valmistumisele 1 tund 1 minut, menetluskulude nimekirja koostamisele 15 minutit ja kohtuistungil osalemisele eeldatavalt 1 tund – kokku 6 tundi 31 minutit. Istungil osalemise ajakulu osas palus kostja menetluskulude suuruse kindlakstegemisel lähtuda istungi tegelikust kestvusest Esindaja tunnihind on 160 eurot, millele lisandub käibemaks. 47.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebusega tutvumise, kaebusele 7 vastuse koostamise ja istungiks valmistumise ajakulu on mõistlik. Samuti oli vajalik ja põhjendatud istungil osalemine, kuid selles osas tuleb 1 tunni asemel arvestada tegelikku istungi kestust - 50 minutit. 48. Ringkonnakohus jätab arvestamata taotluses märgitud ajakulu menetluskulude nimekirja koostamisele. Riigikohus on korduvalt märkinud, et kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega

§ 175

lg 1 mõttes (vt Riigikohtu lahendeid nr-d 3-2-1-77-14, p 12, 3-2-1-4-15, p 13 jt). Kohtute sellist praktikat kinnitab ka

§ 178

lg 4, mille kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Ringkonnakohus jätab menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu arvestamata ja selles osas õigusabikulu hüvitamise taotluse rahuldamata.

1. Eeltoodu alusel arvestab ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks kostja esindaja toimingute ajakuluks kokku 6 tundi 6 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul oli selline ajakulu ja esindaja tehtud toimingud kostja õiguste efektiivseks kaitsmiseks mõistlikud ja vajalikud. Kostja esindaja tunnihind 160 eurot (käibemaksuta) on viimase aja kohtupraktikat arvestades mõistliku suurusega. Seega kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele apellatsioonimenetluse õigusabikulu suurusega 1171,20 eurot (käibemaksuga).
2. Kostja taotluse alusel tuleb kohustada hagejat tasuma kostjale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitise tasumiseni.
3. Ringkonnakohus rahuldas 15.01.2019 määrusega hageja menetlusabi taotluse ja vabastas ta apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 300 euro tasumisest. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb hagejalt

§ 190

lg 4 alusel välja mõista riigilõiv 300 eurot riigituludesse.

§ 179

lg 5 järgi peab täitma riigilõivu tasumise kohustuse lahendi jõustumisest 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Maakohus andis hagejale hagi esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu tasumiseks pikema tähtaja – 30 päeva. Ringkonnakohus peab põhjendatuks seda järgida. Seega tuleb hagejal tasuda ka apellatsioonkaebuse riigilõiv 300 eurot 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Tasumisega viivitamise korral tuleb tal tasuda viivist menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179lg 9).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm Vahur-Peeter Liin Ande Tänav 8