Obsah (6)

§ 25§ 8§ 10§ 17§ 28§ 5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 20.12.2019, Tallinn Kohtuasja number 2-17-8207 Kohtuasi XX avaldus võlgade ü

) § 10 tähenduses avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Makseraskustes kohtutäitur kui füüsiline isik saab esitada kohtule avalduse oma võlgade ümberkujundamiseks, et vältida oma pankrotimenetlust. Seejuures ei näe kehtiv õigus ette võimalust eristada kohtutäituri büroo vastutust kohtutäituri kui füüsilise isiku vastutusest. Ringkonnakohus saatis asja maakohtule menetluse jätkamiseks, s.o kohtutäituri võlgade ümberkujundamise avalduse läbivaatamiseks.

1. Pärnu Maakohus tegi 15.02.2019 määruse, milles määras jätkata avaldust võlgade ümberkujundamiseks ja ettevõtte saneerimiseks ning andis tähtaja avaldaja taotluste (peatada menetlus või anda tähtaeg ja juhised ümberkujundamiskava esitamiseks, taandada saneerimisnõustaja ja määrata uus) osas seisukoha andmiseks. Maakohus märkis, et ringkonnakohus eksis menetluse vormi määramisega: kohus ei menetlenud võlgniku võlgadest vabastamist vaid FIE saneerimist saneerimisseaduse (SanS) alusel. Selleks, et jätkata võlgniku võlgadest vabastamise menetlusega, tuli saneerimismenetlus lõpetada. Maakohtu määrus
2. Maakohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse menetluse peatamiseks, läbi vaatamata avalduse võlgade ümberkujundamiseks ja ettevõtte saneerimiseks ning lõpetas tsiviilasja menetluse. Kohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse saneerimisnõustaja taandamiseks ja uue määramiseks ning vabastas saneerimisnõustaja Terje Eipre. Menetluskulud jättis kohus avaldaja kanda ja määras saneerimisnõustaja tasu suuruse ning tasumise korra. Taotlus menetluse peatamiseks tuli jätta rahuldamata, sest praeguse asja lahendus ei sõltu haldusasjas nr 3-18-532 tehtava lahendi tulemusest. Kohtutäitur vastutab füüsilise isikuna oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest kogu oma varaga, olenemata sellest, kas ta on ametist vabastatud või mitte. Samuti ei mõjuta ametisuhe võimalust esitada võlgade ümberkujundamise avaldus. Rahuldamata tuli jätta ka taotlus tähtaja andmiseks uue ümberkujundamiskava esitamiseks. Vastavalt

§ 25

lg-le 2 peab ümberkujundamiskava muutmiseks või uue kava esitamise aluseks olema võlausaldajate seisukohad või mõjuv põhjus. Praegusel juhul puudus selleks võlausaldajate nõusolek ja mõjuv põhjus. Hoolimata kohtu nõudest ei esitanud avaldaja viimase kolme aasta pangakonto väljavõtteid ja majandusaasta aruannet. Pealegi oli ümberkujundamiskava ja saneerimiskava esitamisest möödunud märkimisväärne aega ja võlgniku varaline seisund oli oluliselt muutunud, esitatud kavad aktuaalsuse kaotanud. Avaldaja ei kajastanud adekvaatselt oma majanduslikku seisundit. Menetlus ei olnud perspektiivikas. Avaldus võlgade ümberkujundamiseks ja ettevõtte saneerimiseks tuli jätta läbi vaatamata. Taotlus saneerimisnõustaja ametist vabastamiseks tuli jätta rahuldamata, sest kohus jättis läbi vaatamata avaldaja avalduse võlgade ümberkujundamiseks ja ettevõtte saneerimiseks. Saneerimisnõustaja tuli vabastada ning tema kohustuste täitmiseks tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud hüvitada. Põhjendatud saneerimisnõustaja tasu suurus oli 2 631,25 eurot, millele lisandus käibemaks 526,25 eurot. Saneerimisnõustaja tasuks oli deposiiti kantud 3 000 eurot. Menetluskulud tuli jätta avaldaja kanda

§ 8lg 2 järgi.

Määruskaebus 10. Avaldaja palus maakohtu määrus tühistada ja teha lahend, millega saata asi tagasi maakohtule avaldaja taotluste uueks lahendamiseks või teha ise lahend, millega peatada tsiviilasja menetlus haldusasjas nr 3-18-532 lahendi jõustumiseni ning seejärel uuendada menetlus uue kava esitamise võimaldamiseni uue saneerimisnõustaja abil või üldse ilma saneerimisnõustajata. Määrus rikkus avaldaja põhiõigust kohtu ja seaduse kaitsele. Menetlusest ei tohtinud keelduda isikust endast sõltumatutel asjaoludel ja ilma seadusele tugineva põhjenduseta. Asjakohatud olid maakohtu viited asja venimisele. Menetlust juhib kohus ja kohus ei olnud praegu aktiivne, kuigi hagita menetluses on see kohtu ülesanne. Samas, erinevalt ringkonnakohtute poolt sedastatust, menetles maakohus asja õigesti ja kooskõlas

§ 10

lg-s 3 sätestatuga, mis näeb ette, et füüsilisest isikust ettevõtja võib ümberkujundamismenetluses ühtlasi taotleda ettevõtte saneerimist, põhjendades saneerimise vajadust. Viidatud säte aga ei selgita, kuidas peaks toimima kohtutäitur, kes soovib võlakaitset ja ettevõtte saneerimist, kuid kelle ettevõte võib tegutseda kas ainult kohtutäituribüroona või hoopis mingil muul alal. Kohus seda olukorda ei analüüsinud ja avaldajale ei selgitanud. Menetluse lõpetamisel ja taotluste läbivaatamata jätmisel on kohtul kõrgendatud põhjendamiskohustus, mida maakohus praegu ei täitnud. Menetlus tuli peatada, mitte lõpetada. Avaldaja täitis tähtaegselt kohustuse esitada oma viimase kolme aasta pangaväljavõtted selles ulatuses, milles see oli võlgade ümberkujundamise menetluses vältimatult vajalik. Ülejäänud ulatuses ei saanud avaldaja väljavõtteid esitada kahjustamata täitemenetluse saladuse põhimõtet. Kohus ei avaldanud, mil viisil ta tagaks täitesaladuse kaitse samaväärselt pangasaladuse kaitsega. Pealegi oli tänaseks avaldaja ametist tagandatud ja ametikonto kasutamise õigus oli lõppenud. Tema toimikud olid üle läinud järgmisele täiturile. Määruses sisaldunud väide, nagu oleks võlgnik ise kinnitanud, et ta ei oska muud tööd kui kohtutäituri oma, oli vale ja kohatult halvustav. Avaldaja tõi välja üksnes selle, et kohtutäituril on seaduse kohaselt keelatud tegeleda ettevõtlusega. Kuid kuna avaldajal oli õigusalane haridus ja pikk kogemus kohtutäiturina, oli enesestmõistetav, et ka kohtutäiturina mittejätkamisel oli tal võimalik muul alal tegutseda. Avaldajale tuli anda uus võimalus uus kava esitada. Maakohtu vastupidine seisukoht oli põhjendamata. Võlgnik esitas avalduse 25.05.2017, (kohtutäituri seadus) KTS § 21 lg 2 p 8 jõustus 09.01.

1. Seega oli menetluslik olukord muutunud menetluse kestel oluliselt avaldajast sõltumatutel asjaoludel ja esines mõjuv põhjus anda võimalus uue kava esitamiseks. Menetlus praeguses asjas tuli peatada. Haldusvaidlus omas praeguse asja lahendamisel tähtsust. Avaldaja tegevuse jätkumine kohtutäiturina ei olnud välistatud enne, kui haldusvaidlus tema ametist tagandamise üle on negatiivse tulemusega lõppenud. Sellises olukorras ei saanud avaldaja koostada uut kava võlgade ümberkujundamiseks. Pealegi ei tohi kohus olla sõnamurdjalik: kui kohus leidis varem, et menetlus tuli peatada, siis ta ei saanud hiljem oma seisukohta muuta. Vastused määruskaebusele
2. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu (võlausaldaja IV) palus jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Maakohus jättis õigesti menetluse peatamata, juhindudes ringkonnakohtu juhistest. Kohus ei pidanud andma tähtaega uue ümberkujundamiskava esitamiseks. Avaldaja varjas infot.
3. Saneerimisnõustaja palus samuti jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Peatamine oli põhjendamatu ja uuel saneerimiskaval ei olnud mõtet.
4. PAO Bank Sankt-Peterburg (võlausaldaja III) palus jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Menetlus oli õiguslikult perspektiivitu ja määruskaebus põhjendamata. Avaldaja jättis puudused kõrvaldamata ja kava täitmine oli võimatu. 26.07.2019 teatas võlausaldaja III, et haldusasjas nr 3-18-532 oli menetlus lõppenud ja selgunud oli, et avaldaja tagandamine oli kehtiv. Eelneva tõttu palus võlausaldaja III jätta määruskaebus läbivaatamata. Ringkonnakohtu seisukoht
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel osaliselt tühistada ja teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus määrus. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Selle läbivaatamata jätmise alused puudusid. 14.
6. Esmalt markeerib ringkonnakohus määruskaebuse läbivaatamise ulatuse. Määruskaebus esitati maakohtu määrusele tervikuna. Samas ei saanud maakohtu määruse kõiki punkte määruskaebe korras vaidlustada, mistõttu tuleb määruskaebus jätta osaliselt läbivaatamata. Pädevus selleks tuleneb TsMS § 664 lg-test 1 ja 2, mille kohaselt kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja kui selle käigus selgub, et määruskaebus on ebaõigesti menetlusse võetud, jätab kohus määruskaebuse läbi vaatamata (TsMS § 664 lg 2). Nii ei saanud esitada määruskaebust maakohtu määruse resolutsiooni p-i 2 peale, millega kohus jättis rahuldamata taotluse menetluse peatamiseks, p-i 4 peale, millega kohus otsustas jätta rahuldamata avaldaja taotluse saneerimisnõustaja taandamiseks ja uue määramiseks, p-i 5 peale, millega kohus vabastas ametist saneerimisnõustaja saneerimismenetluse lõppemisel ning p-de 6-8, 14 peale, milles täitis selgitamise funktsiooni ja korraldas määruse kättetoimetamist. Üksnes menetluse peatamise määrusele on TsMS § 360 järgi võimalik määruskaebus esitada, peatamata jätmist vaidlustada ei saa. Saneerimisnõustaja vabastamisele on võimalik määruskaebus esitada saneerimisnõustajal, kui saneerimisnõustaja on vabastatud, sest ta on jätnud oma ülesande täitmata või ei täida seda nõuetekohaselt või põhjusel, et saneerimisnõustajal ei ole õigust saneerimisnõustajana tegutseda (vt SanS § 19 lg 5). Viidatud osas tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu. Ringkonnakohus vaatab määruskaebe korras läbi kaebuse maakohtu määruse resolutsiooni p-le 3, millega kohus jättis läbi vaatamata avalduse võlgade ümberkujundamiseks ja ettevõtte saneerimiseks ning lõpetas tsiviilasja menetluse, p-le 9, millega kohus jättis menetluskulud avaldaja kanda, p-dele 10-13, millega kohus määras kindlaks saneerimisnõustaja tasu suuruse ja hüvitamise viisi. 14.
7. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et maakohtu määruse resolutsiooni p 3 tuleb tühistada. Esmalt käsitleb ringkonnakohus ettevõtte saneerimise avalduse läbivaatamata jätmist ja selles osas menetluse lõpetamist. Ringkonnakohus on seisukohal, et saneerimisavalduse läbivaatamise tulemusena algatatakse saneerimismenetlus või jäetakse see algatamata (vt ka SanS § 8). Seega, kui saneerimismenetlus on algatatud, on saneerimisavalduse menetlemise protsess lõppenud ja avaldust ei ole võimalik jätta läbi vaatamata. Praegusel juhul algatas maakohus 15.08.2017 saneerimismenetluse ja määras ka saneerimisnõustaja (I kd lk 239-244). Saneerimismenetlus lõpeb SanS § 38 lg 1 järgi ennetähtaegsel lõpetamisel, saneerimiskava tühistamisel, saneerimiskava ennetähtaegsel täitmisel või saneerimiskavas märgitud saneerimiskava täitmise tähtaja möödumisel. Kohus lõpetab saneerimismenetluse ennetähtaegselt mh juhul, kui langevad ära saneerimismenetluse algatamise eeldused (SanS § 39 lg 2 p 7, § 40 lg 2). See on analoogia korras kohaldatav ka olukorrale, kus eeldusi algusest peale ei esinenudki, nagu praeguses tsiviilasjas. Ringkonnakohus on samas asjas korduvalt (03.08.2018 ja 22.10.2018 määrustes, II kd lk 149-151 p, III kd lk 34-36) selgitanud, et maakohus algatas ekslikult saneerimismenetluse. Olukorras, kus kohtutäitur ei suuda kahjunõuet hüvitada, võib ta kui füüsiline isik taotleda võlgade ümberkujundamist, sh võlgade vähendamist. Seega tuleb avaldaja saneerimismenetlus lõpetada SanS § 40 lg 2 alusel. 14.
8. Järgmisena võtab ringkonnakohus seisukoha, kas maakohus sai läbi vaatamata jätta avaldaja avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Maakohus võttis avaldaja võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse 02.06.2017 (I kd lk 73-76). Vastavalt

§-le 28 on võlgade ümberkujundamise avalduse läbivaatamata jätmine võimalik pärast avalduse menetlusse võtmist, kuid enne kinnitamist. Selle üheks aluseks on olukord, kus ilmneb mõni alus, mille esinemisel ei pidanuks avaldust menetlusse võtma (

§ 17

), samuti kui selgub, et võlgnik peidab või raiskab oma vara, teeb tehingu, mis kahjustab võlausaldajate huve, või rikub oma kaasaaitamiskohustust, või kui võlgnik jätab tasumata nõustaja või eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa (

§ 28lg 3).

Maakohus ei ole kaevatavas määruses nimetanud sätet, millele tuginedes on ta jätnud avalduse läbivaatamata, kuid määruses kajastuvatest põgusatest põhjendustest nähtub, et maakohus võis silmas pidanud just

§ 28lg-t 3.

Iseenesest on õige, et menetluse vältel ei ole avaldaja olnud kuigi koostööaldis, samas on maakohus menetlenud avaldaja avaldusi viisil, mis võis ajada avaldaja segadusse ja põhjustada koostöö mittelaabumist. Ringkonnakohus on saatnud kahel korral asja maakohtusse tagasi avaldaja võlgade ümberkujundamise menetluse jätkamiseks. Kuid selle sisulist lahendamist ei ole toimunud. Veel viimases kohtu korraldavas määruses enne vaidlustatud lahendi tegemast avaldas maakohus, et ei menetle võlgniku võlgadest vabastamist

-i järgi, vaid FIE saneerimist SanS-i alusel (III kd lk 45). Seejuures jättis maakohus tähelepanuta, et oli 02.06.2017 menetlusse võtnud mh avaldaja avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Sellises olukorras ei saa maakohus teha etteheiteid avaldaja tegevusele ja sellele tuginedes avalduse läbivaatamata jätta. Just kohtu kohustus on menetlust juhtida nii, et menetlusosalised saavad aru, mida kohus menetleb ja selgitada, mis dokumendid tuleb menetlusosalistel kohtule esitada ning nende esitamata jätmise tagajärgi. Seda enam, et võlgade ümberkujundamise menetlus on hagita menetlus (

§ 5), kus valitseb uurimisprintsiip.

Seega jättis maakohus ebaõigesti läbi vaatamata avaldaja avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Maakohtul tuleb menetleda avaldaja sellekohast avaldust sisuliselt algusest peale, pidades seejuures silmas, et ta on avaldaja võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtnud 02.06.2017 (I kd lk 7376). 14.4. Järgmisena käsitleb ringkonnakohus vaidlustatud määruse punkte, mis käsitlevad menetluskulude jaotust ning saneerimisnõustajale tasu maksmist ja selle suurust (resolutsiooni p-d 9-13). Hoolimata sellest, et määruskaebuse esitaja on vaidlustanud määruskaebuse resolutsioonis viidatud punktid, ei ole ta nendele kaebuses sisulisi vastuväiteid esitanud, mistõttu ei ole võimalik ringkonnakohtul puuduvatele väidetele ka vastata. Vaidlust ei ole, et kohus on saneerimisavalduse alusel saneerimismenetluse algatanud ja saneerimisnõustaja määranud. Saneerimisnõustaja on tegutsenud SanS-is nõutud viisil, millega seoses on tal tekkinud õigus saada tehtud töö eest tasu. Seega tuleb kõnealuses osas maakohtu määrus jätta muutmata. Tuginedes TsMS § 173 lg-le 3 jätab ringkonnakohus menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing