1-16-8605/60

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2019, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-16-8605 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. novembri 2019 määrus Artjom Kononovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik Süüdimõistetu Artjom Kononov (ik 38710090237) ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Marko Paabumets, määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. novembri 2019 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
5. Määrata advokaadibüroole In Jure vandeadvokaadi abi Marko Paabumetsa poolt Artjom Kononovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64,80 eurot (sh käibemaks 10,80 eurot).
6. Mõista Artjom Kononovilt riigituludesse menetluskuluna välja 64,80 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Artjom Kononovil tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Harju Maakohtu 01.12.2016 otsusega tunnistati A. Kononov süüdi KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks 7 aastat vangistust. Veel mõisteti A. Kononov süüdi KarS § § 4181 lg 1 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 7 aastat ja 6 kuud vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3-ndiku võrra ja A. Kononovile mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 16.12.2013 otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra ja A. Kononovile mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 aastat 5 kuud ja 29 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 07.06.2016 ja lõpeb 06.12.
10. Tartu Vangla esitas 02.09.2019 maakohtule materjalid A. Kononovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamise otsustamiseks.
11. Tartu Maakohtu 19.11.2019 määrusega jäeti A. Kononov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Maakohus leidis, et täidetud on küll formaalsed eeldused A. Kononovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks, aga puuduvad sisulised alused.
12. A. Kononov omab kahte kehtivat kriminaalkaristust. Käesolevalt kannab A. Kononov liitkaristust tapmiskatse ja tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, aga ka avaliku korra raske rikkumise eest. A. Kononovile on varasemalt antud võimalus kanda mõistetud karistust vabaduses. Vaatamata tingimisi mõistetud karistusele jätkas A. Kononov vägivallakuritegude toimepanemist ja üksnes kuu aega enne katseaega lõppu pani A. Kononov toime uue ja veel raskema kuriteo, s.o tapmiskatse.
13. Maakohtu hinnangul on A. Kononovi poolt toime pandud kuriteo asjaolud rasked. Kuritegu jäi küll katsestaadiumisse, kuna kannatanu sai kohest arstiabi. Samas ründas A. Kononov kannatanut noaga, lüües teda kokku üheksal korral. Lisaks soetas A. Kononov relvaluba omamata tsiviilkäibes keelatud tulirelva.
14. Vangistuse ajal on A. Kononov läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Samuti alustas ta õpinguid üheksandas klassis, kuid jättis need motivatsiooni puudumise tõttu pooleli. Lisaks loobus A. Kononov osalemisest ka sotsiaalprogrammis „Agressiivsuse asendamise treening“ ja on keeldunud tööle asumisest. Muuhulgas omab A. Kononov viit kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on määratud tööst keeldumise eest. Kuna A. Kononov on rikkunud süstemaatiliselt kehtivat korda, on tema suhtes määratud ka täiendavaid julgeolekuabinõusid. A. Kononovi käitumine karistuse kandmise ajal näitab selgelt, et A. Kononov ei ole motiveeritud tegema enda käitumises ja mõtlemises muudatusi.
15. Vabanemise korral soovib A. Kononov elama asuda MTÜ-sse Lootuse küla. Samuti on tal vabanemise korral olemas kindel töökoht. Vangla andmetel on tal tasumata nõudeid summas 9325 eurot ja vabanemisfondis on 210 eurot. Ühtlasi on A. Kononovi elamisluba tunnistatud kehtetuks, talle on tehtud lahkumisettekirjutus ja kohaldatud viieks aastaks sissesõidukeeldu.
16. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et A. Kononovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud, käitumine karistuse kandmise ajal ja tema isik. Määruskaebused
17. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Kononovi kaitsja vandeadvokaadi abi M. Paabumets, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja KrMS § 426 lg 3 alusel süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. 2
18. A. Kononovi elamisluba on Politsei – ja Piirivalveameti 20.11.2017 otsusega kehtetuks tunnistatud, talle on tehtud lahkumisettekirjutus ja kohaldatud viieks aastaks sissesõidukeeldu. A. Kononov on ette võtnud vajalikke samme dokumentide saamiseks, et jätkata elu Venemaa Föderatsioonis. Kohtuistungil viibis ka Vene Föderatsiooni saatkonna esindaja.
19. Kuigi maakohus leidis määruses, et vangla ei toeta A. Kononovi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla, toetab kriminaalhooldusametnik kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist tingimusel, et kohaldatakse KrMS § 426 lg 3 sätteid, s.o A. Kononovi suhtes jäetakse käitumiskontroll kohaldamata, kuna isik on vanglast vabanemise korral riigist väljasaadetav. Kaitsja on seisukohal, et maakohus ei ole põhjendanud, miks ei võiks A. Kononovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, kohaldades KrMS § 426 lg 3 sätteid.
20. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse ka süüdimõistetu A. Kononov, kes taotleb samuti enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kohaldades sealjuures KrMS § 426 lg
21. Ühtlasi taotleb A. Kononov tekkinud menetluskulude riigi kanda jätmist, kuna on maksejõuetu.
22. Kohtuistungil oli Vene saatkonna esindaja, kes tegi kirjaliku pöördumise, taotledes A. Kononovi paigutamist väljasaatmiskeskusesse. Maakohtu väide, et A. Kononovil puudub motivatsioon teha enda käitumises muudatusi, ei ole päris õige. Ka vangla kontaktisik selgitas, et isikul, kellelt on ära võetud elamisluba, ei ole õigust Eesti Vabariigis õppida. Asjaolu, et A. Kononovi suhtes kasutati täiendavaid julgeolekuabinõusid, ei viinud kuhugi ning eeltoodu tühistati koheselt, kui selgusid täiendavad asjaolud, millega isiku süü ei leidnud tuvastamist. Kui A. Kononov peaks vabanema Lootuse külla, laseks ta ennast kodeerida ja läheks AAgruppi. Lisaks paneks ennast kirja ka psühholoogi vastuvõtule. A. Kononov soovib ise Venemaale väljasaatmist, teda ei ole selleks keegi sundinud. Kui kohus peaks A. Kononovi paigutama väljasaatmiskeskusesse, võib tema suhtes kohaldada ka eluaegset sissesõidukeeldu.
23. Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2019 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 11.12.2019 esitada määruskaebuste kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi.
24. A. Kononov esitas 08.12.2019 ringkonnakohtule täiendava seisukoha, milles tõi välja, et ennetähtaegse vabastamise korral lahkub ta Eestist ja alustab uut elu Venemaal. Samuti võtaks A. Kononov kiiremas korras ühendust Vene konsulaadiga, et kiiremas korras vormistada vajaminevad dokumendid ja formaalsused. Samuti lisas A. Kononov, et saab aru tehtud vigadest ja kahetseb toime pandut. Lisaks juhib A. Kononov tähelepanu kannatanu poolt esitatud motivatsioonikirjale, kes on A. Kononovile andestanud ja leiab, et A. Kononov on vangistuses veedetud aja jooksul vigadest õppinud ja asunud paranemise teele. Ringkonnakohtu seisukoht
25. Kriminaalkolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et A. Kononov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.
26. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused ammendavad ja määruskaebustes märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus on KarS § 76 lg-s 4 toodut hinnanud kogumis, jõudes seeläbi õigele järeldusele, et A. Kononov tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3
27. Kaitsja on seisukohal, et maakohus on jätnud analüüsimata, miks ei võiks isikut ennetähtaegselt vabastada klausliga, et isik saadetakse KrMS § 426 lg 3 alusel Eesti Vabariigist välja. Ka A. Kononov on täiendavas seisukohas avaldanud, et lahkuks ennetähtaegse vabastamise korral koheselt Eestist. Siinkohal selgitab ringkonnakohus, et isiku ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel tuleb esmalt anda hinnang KarS § 76 lg-s 4 toodule ja alles pärast seda, kui kohus leiab, et isiku ennetähtaegne vabastamine on võimalik, tuleb hinnata KrMS § 426 lg-ga 3 seonduvat. Kuna käesoleval juhul on A. Kononovi ennetähtaegne vabastamine välistatud, ei oma tähtsust asjaolu, et isiku elamisluba on kehtetu ja ta kuuluks tähtaegse vabastamise korral väljasaatmisele. Muuhulgas tuleneb KrMS § 426 lg-st 3 otsesõnu, et täitmiskohtunik võib isiku ennetähtaegse vabastamise korral viimase suhtes loobuda käitumiskontrolli kohaldamisest ja isiku riigist välja saata, kuid samas ei ole see ka kohustus.
28. Põhjendades A. Kononovi vangistusest tingimisi enne tähtaega mittevabastamist, leiab kriminaalkolleegium sarnaselt maakohtuga, et A. Kononovi puhul on siiski täitmata ka ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt ka RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Nimelt omab A. Kononov kahte kehtivat distsiplinaarkaristust töökohustuse täitmisest keeldumise eest (määratud 13.12.2018 ja 10.01.2019). VangS § 37 lg 1 sätestab, et kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama. Kuna A. Kononov ei täida temale määratud töökohustust, siis on tal probleeme kehtivale korrale allumisega. Tööst keeldumine põhjendusel, et majandustöödel osalemise tõttu võivad teised kaaskinnipeetavad tema suhtes „näpuga näidata“, ei ole aktsepteeritav. Siinkohal leiab kriminaalkolleegium, et ka vabaduses võivad mõningad kriminaalhooldusalased kohustused osutuda A. Kononovile n-ö vastumeelseks, millest tingituna võib isik jätta määratud korraldused hoopis täitmata. Seega, kui A. Kononovil on probleeme tema jaoks ebameeldivate kohustuste täitmisega isegi kinnipidamiskohas, ei ole kriminaalkolleegium sugugi veendunud, et vabaduses suudaks A. Kononov käitumiskontrolli probleemideta läbida. Juba ainuüksi sellest tulenevalt on A. Kononovi ennetähtaegne vabastamine välistatud.
29. Samuti ei ole A. Kononov vajalikul määral täitnud ka talle koostatud individuaalset täitmiskava. Nimelt nähtub asja materjalidest, et isiku peamisteks probleemideks on läbi aja olnud alkoholitarvitamine ja sellega kaasnev agressiivne käitumine. Alkoholi on A. Kononov aga tarvitanud juba varasest noorusest alates. Muuhulgas selleks, et kainemaks saada, tarvitas isik narkootikume, n-ö kasutades ühte pahet selleks, et teist leevendada. Ühtlasi on A. Kononov kuritegusid toime pannud ka alkoholijoobes olles. Kuna isik on juba varasemate vangistuste ajal läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid sellest hoolimata pani vabaduses taaskord alkoholijoobes olles toime uue kuriteo, vajab tema hoiakute muutmine suure tõenäosusega pikemaajalist tööd.
30. Ühtlasi, tingituna A. Kononovi agressiivsest käitumisest, mis eskaleerub eriti konfliktolukordades, määrati talle osalemine sotsiaalprogrammis „Agressiivsuse asendamise treening“. Eeltoodust isik aga loobus, väites, et läheb niikuinii ära Venemaale. Seega sisuliselt A. Kononov ei soovi enda käitumisest tulenevate probleemidega, mille tõttu ta üldse kinnipidamiskohta sattuski, tegeleda (pani toime tapmiskatse, lüües kannatanut noaga üheksal korral elutähtsate organite piirkonda). Sellest tulenevalt ei ole kriminaalkolleegium sugugi veendunud, et vabaduses, sattudes konfliktolukordadesse, oleks A. Kononov suuteline ettetulevaid probleeme rahumeelselt lahendama ja kuritegude toimepanemist vältima.
31. Kokkuvõtvalt ei ole A. Kononovi puhul veel uute kuritegude toimepanemise risk piisavalt maandatud, mistõttu tuleb ta jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 4
32. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 19.11.2019 määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
33. Kaitsja vandeadvokaadi abi M. Paabumets taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 64,80 eurot (sealhulgas käibemaks 10,80 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse.
34. A. Kononov taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist, kuna ta on maksejõuetu.
35. Ringkonnakohus seda taotlust ei rahulda ja märgib, et KrMS § 180 lg 3 võimaldab ainult osa (mitte terviku) menetluskuludest riigi kanda jätta, kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et menetluskulude hüvitamine ilmselt käib A. Kononovile üle jõu. Seega KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu summas 64,80 eurot A. Kononovi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 5