Obsah (5)

§ 172§ 657§ 524§ 525§ 654

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 23.10.2019, Tallinn Kohtuasja number 2-19-8970 Kohtuasi Saue vald (Saue Vall

) § 526 lg 2 p-dest 3 ja 4 märkis kohus eestkostja ülesanded ning selle, kas ja missuguseid tehingud võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta, juhindudes ekspertiisiaktist ja teistest menetluse käigus kogutud tõenditest. Ühtlasi selgitas kohus, et puudutatud isikule I ei saanud jätta pisitehingute tegemise võimalust. Kogu pisitehinguteks mõeldud raha läheks ainuüksi alkoholi ostmiseks, kahjustades puudutatud isiku I tervist. Puudutatud isiku I teovõimet ei tulnud piirata perekonnaõiguslike tehingute osas ja tema tervislik seisund lubas teostada valimisõigust, mistõttu tuli talle jätta valimisõigus. Maakohtule ei olnud teada füüsilisi ega juriidilisi isikuid, kes olid nõus hakkama puudutatud isiku I eestkostjaks. Tema vanemad ei soovinud eestkostjaks hakata oma tervisliku seisundi ja vanuse tõttu. Puudutatud isiku I väide, et Saue valla esindaja ei sobinud tema eestkostjaks, ei olnud põhjendatud, ning etteheited oleks tal ilmselt kõigi isikute vasta, kes soovivad piirata tema alkoholitarbimist. Puudutatud isiku I eestkostjaks tuli määrata isiku elukohajärgne kohalik omavalitsus, s.o Saue vald Saue Vallavalitsuse kaudu. 3 Eestkostjal tuli esitada hiljemalt 15.11.2019 maakohtule kirjalik nimekiri eestkostetava vara kohta ja iga aasta 15. novembriks kohtule aruanne eestkostja ülesannete täitmise kohta. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 21.08.2024.

§ 172

lg-te 1 ja 3 alusel tuli jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ja muud menetluskulud riigi kanda. Puudutatud isiku I määruskaebus

1. Puudutatud isik I palus maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata. Puudutatud isik I märkis, et tuleb endaga kenasti toime. Ta oli adekvaatne ja maksis kõik oma arved alati ära. Ravimid ja toidu ostis ise või andis selleks raha emale. Ainus abi, mida ta vajas, oli buss, sest murdis 09.03.2019 jalaluu. Ta ei soovinud, et tema pension oleks võõrastes kätes, sest siis ei saa ta endale raviasutust ise valida. Talle meeldis käia ravil Benita Kodus. Valla poolt pole ta muud abi saanud kui transpordi abi ja muud abi ei vajanud ka. Saue valla esindajat oli ta vaid korra elus näinud. Saue kirik tõi ratastooli ja käimispuki ning sealt käis üks inimene teda ka sõidutamas. Aasta lõpus oli tal tulemas operatsioon ja siis on ta pikalt haiglas. Vastused määruskaebusele
2. Avaldaja palus jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Puudutatud isik I hilines määruskaebuse esitamisega. Oli ilmne, et puudutatud isik I ise määruskaebust ei kirjutanud. Selle võis koostada sama inimene, kes tema juures nö kiriku poolt käib ja kes alkoholi tarbimises mingit probleemi ei näe. Puudutatud isikul I on tuvastatud raske psüühikahäire ja raske liikumispuue. Saue vald on korduvalt puudutatud isikuga I ühenduses olnud, kuid teda kainena tabada on harv juhus. Ta ei ole soovinud minna hooldekodusse või kui, siis vaid Benita Kodusse, mis käib puudutatud isikule I ilmselgelt üle jõu, arvestades tema igakuise sissetuleku suurust. Puudutatud isik I tuleks panna kaugemale hooldekodusse, kus tema alkohoolikutest sõpruskond ei hakkaks tekitama probleeme. Saue vald on esitanud Sotsiaalkindlustusametile taotluse erihoolekandeteenusele suunamiseks hindamise läbiviimiseks. Saue vald täidab eestkostja ülesandeid kohusetundlikult.
3. Puudutatud isiku I vanemad palusid jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Puudutatud isik I tuli võtta eestkostele. Ta vajas hooldust ja ravi, kuid vanemad oma vanuse ja kehva tervise tõttu seda pakkuda ei suutnud. Ohtralt tarbitav alkohol muutis ta füüsiliselt veel abitumaks ja väga agressiivseks. Saue kirikukoguduse liige WW, kes ka määruskaebuse koostas, ei soovitanud puudutatud isikul I sotsiaalspetsialistiga tegeleda ja erihoolekandeteenusega nõustuda. Puudutatud isik I on viimasel ajal olnud väga tige selle pärast, et tema arve on kinni. Kahel järjestikusel septembrikuu päeval keeras ta supipoti pliidile toiduga kummuli. Tema rahustamiseks kutsuti politsei, kes viis puudutatud isiku I kainenema ja seejärel psühhiaatriahaiglasse kontrolli. Teda vaevas mõte, et ta peab kellegi ära tapma, et saada kriminaalvastutus ja siis oma pangaarve lahti.
4. Puudutatud isiku I esindaja riigi õigusabi korras leidis, et kaebus tuli jätta rahuldamata. Maakohtu määrus oli seaduslik ja põhjendatud. Määruse põhjendused
5. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vastavalt

§ 657lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb kaebus jätta rahuldamata ja kohtumäärus muutmata.

Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 4 Maakohus ei ole puudutatud isikule I eestkostja määramisel ja eestkostja ülesannete ringi määratlemisel menetlusõigusnorme rikkunud ja materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud. Maakohus on PKS § 203 lg-s 1 sätestatud eelduste esinemise tuvastamiseks kooskõlas

§-ga 520 määranud puudutatud isikule I esindaja, kes kohtus puudutatud isikuga I isiklikult ja kuulas ta ära kohtuniku juuresolekuta. Samuti määras kohus ekspertiisi vastavalt

§-s 522 sätestatule, et välja selgitada eestkostja määramise vajalikkus. Ekspert (psühhiaater) kohtus puudutatud isikuga I enne arvamuse koostamist. Kohus kuulas puudutatud isiku I isiklikult ära tema tavalises keskkonnas. Ühtlasi arutas kohus puudutatud isikuga I eestkostja valikut (

§ 524, § 525 lg 1).

Kohus arutas enne määruse tegemist puudutatud isikule I eestkoste seadmise vajalikkust ka tema vanematega (

§ 525lg 2).

Kogutud andmetest tegi kohus õige järelduse, et praegusel juhul esinesid PKS § 203 lg-s 1 nimetatud eeldused puudutatud isikule I eestkostja määramiseks, s.t täisealine puudutatud isik I ei suutnud vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Puudutatud isikul I esines raske psüühikahäire, alkoholisõltuvus isiksuse degradatsiooniga F10.2 ja tema elu kulgu kujundas alkohol, mis oli tänaseks tema tervisele tekitanud pöördumatud kahjustused; oma tegevusele ja end ümbritsevale puudutatud isik I adekvaatset hinnangut anda ei suutnud. Maakohus põhjendas veenvalt oma järeldust ning kooskõlas

§ 654

lg-ga koosmõjus

§-ga 659 nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ja neid ei korda. Maakohus määras õigesti puudutatud isik I eestkostjaks Saue valla Saue Vallavalitsuse kaudu. Iseenesest on õige, et eestkostjat määrates tuleb eelistada füüsilist isikut juriidilisele isikule ning neid mõlemaid omakorda valla- või linnavalitsusele (vt nt Riigikohtu 09.11.2011 määrust asjas nr 3-2-1-87-11). Samas ei leidunud füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes oleksid olnud nõus puudutatud isiku I eestkostjaks olema. Puudutatud isiku I vanemad ei soovinud olla eestkostjad oma kõrge vanuse ja halva tervise tõttu. Samuti oli puudutatud isik I olnud vanemate suhtes vägivaldne. Sellises olukorras sai kohus määrata puudutatud isiku I eestkostjaks üksnes kohaliku omavalitsuse. Puudub alus arvata, et Saue vald ei suuda eestkostja ülesandeid täita või täidab neid ebaprofessionaalselt. Maakohus kohaldas õigesti ka PKS § 203 lg-s 2 sätestatut, määrates eestkostja ülesannete ringi. Seejuures lähtus kohus õigesti asjaolust, et valdav osa puudutatud isiku I sissetulekust kulub hetkel alkoholi soetamisele, mida tarbides puudutatud isik I enda tervist kahjustab; ca 40 eurot kulub söögile (annab raha selleks emale) ja muud kulutused katavad puudutatud isiku I vanemad (hügieenitarbed, riided, jalanõud). Seega ei saanud puudutatud isikule I jätta õigust pisitehingute tegemiseks. Seevastu puudus alus arvata, et puudutatud isik I ei suuda mõista perekonnaõiguslike tehingute tagajärgi ja teostada valimisõigust, mille osas tuli puudutatud isik I lugeda teovõimeliseks. Määruskaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud jätab ringkonnakohus menetlusosaliste endi kanda, v.a puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mille kohus jätab riigi kanda. Ringkonnakohus määrab puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud kindlaks eraldi määrusega pärast vastava taotluse saamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 5