KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus
- november 2019 1-18-7014 Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Süüdimõistetu Jaan Pillai (isikukood 38211062723) vangistuse täitmisele pööramine KarS § 74 lg 4 alusel Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
- novembri
- a määrus Jaan Pillai Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
- novembri
- a määrus muutmata ja Jaan Pillai määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tartu Maakohtu
- novembri
- a otsusega tunnistati Jaan Pillai süüdi karistusseadustiku (KarS) § 118 lg 1 p 1 järgi ja teda karistati 4 aasta pikkuse vangistusega, mida KrMS § 238 lg-t 2 kohaldades vähendati kestuseni 2 aastat 8 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka J. Pillai eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks vangistuseks loeti 2 aastat 7 kuud 27 päeva. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrati, et seda karistust ei pöörata täitmisele, kui J. Pillai ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning peab kinni KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud alkoholi tarvitamise keelust. Kohtuotsus jõustus
- detsembril
- a.
- oktoobril 2019 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata J. Pillai vangistus täitmisele. Ettekande kohaselt on J. Pillai rikkunud nii registreerimiskohustust kui ka alkoholi tarvitamise keeldu. Vaidlustatud kohtumäärus
- Tartu Maakohus pööras
- novembri
- a määrusega J. Pillaile sama kohtu
- novembri
- a otsusega mõistetud vangistuse kandmata osa 2 aastat 7 kuud 27 päeva täitmisele.
- Kohus leidis erakorralisele ettekandele ja J. Pillai kirjalikule selgitusele tuginevalt, et süüdimõistetu ei ole piisava hoolsusega suhtunud registreerimiskohustuse täitmisse. Ta jättis
- juunil 2019 registreerimisele tulemata. Enda väidetel ei saanud ta tulla, kuna pidi olema tööl. Välistada ei saa, et J. Pillai tõesti viibis tööl, samuti ei saa eitada, et teatud juhtudel võib töökohustustuste täitmist lugeda vabandavaks põhjuseks. Samas J. Pillai kirjeldatud käitumine on ka sellisel juhul käsitletav kontrollnõude mittenõuetekohase täitmisena, sest kui isik ei saa kohtumisele ilmuda, on tal kohustus kriminaalhooldajat sellest eelnevalt teavitada ja uus aeg kokku leppida. Infot, et J. Pillai oleks selliselt toiminud, kohtule esitatud ei ole.
- Lisaks on J. Pillai korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Seda kinnitavad joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll, alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll ja PPA Lõuna Prefektuuri vastus kriminaalhooldaja päringule. Viidatud materjalist selgub, et
- jaanuaril 2019 tegi J. Pillai, kes oli politsei hinnangul alkoholijoobes (politsei kirjas on kasutatud väljendit „umbjoobes“), politseisse teate. Tema kõne võttis üle E.R. , kes andis teada, et sõber on joobes ning soovib kohale politseid. Hiljem helistas E.R. tagasi, teatades, et vajadus politsei järgi langes ära, kuna J. Pillai läks magama.
- juunil 2019 tegi J. Pillai politseile jälle teate, öeldes, et tema juures on ülejoonud inimene, kes norib tüli ja tahtvat talle nuga selga lüüa. Kohale sõitnud politsei selgitas välja, et J. Pillai oli alkoholijoobes – indikaatorvahend näitas alkoholi sisalduseks väljahingatavas õhus 1,15 mg/l. Kohapeal viibinud isikute sõnul oli J. Pillai eelmisel päeval vehkinud kirvega ning samal päeval ka noaga. Politsei toimetas J. Pillai arestimajja kainenemisele.
- septembril 2019 tuli politseile järjekordne teade, kus E.R. teatas, et J. Pillai on joobes ning tuleb talle kallale. Kohale sõitnud politsei tuvastas, et kõik osapooled olid joobes, kuid J. Pillaid kainenema ei toimetatud.
- oktoobril 2019 jättis J. Pillai tulemata sotsiaalprogrammi. Kriminaalhooldaja helistamise peale ilmus ta siiski registreerimisele. Kuna kriminaalhooldaja selgitas välja, et isikul on alkoholi tarvitamise tunnused (indikaatorvahendi näit oli 0,114 mg/l), tuli ka registreerimine ära jätta.
- juunil ja
- oktoobril 2019 fikseeritud rikkumisi on J. Pillai tunnistanud, ehkki viimase korra kohta märkis, et tarvitas köhasiirupit. Kohus pidas selliseid ütlusi alusetult ennast õigustavateks. J. Pillai elustiili, mis tuleb ilmekalt välja politsei kirjast kriminaalhooldajale, arvestavalt oli selgi korral ilmselgelt tegu alkoholi tarvitamise keelu tahtliku rikkumisega. Lisaks märkis kriminaalhooldaja, et vestluses tunnistas J. Pillai, et oli joonud hoopis džinni.
- Kui registreerimiskohustuse rikkumine ei ole J. Pillai käitumiskontrolli kulgu vaadates määrava tähtsusega – toimunud on 36 registreerimist ning kirjeldatud rikkumine on jäänud üksikjuhtumiks – siis alkoholi tarvitamise keelu rikkumise kohta seda öelda ei saa. Kuritegu, mille eest J. Pillai karistust kannab, oli vägivallategu, mis oli toime pandud ühise joomingu käigus. Sellest järeldub, et alkoholi jätkuv tarvitamine on J. Pillai puhul uue kuriteo toimepanemise soodusfaktor. Samas ei ole J. Pillai senise käitumiskontrolli ajal oma käitumist muutnud ega pinguta alkoholi tarvitamisest loobumise nimel. Kriminaalhooldajaga kokku lepitud sotsiaalprogrammist, mis oli suunatud spetsiaalselt sõltuvusprobleemiga süüdimõistetutele, sai ta läbitud üksnes kolmandiku, siis arvati ta oma käitumise tõttu programmist välja. Spetsialistide abist alkoholiprobleemi ohjamiseks on süüdimõistetu samuti keeldunud. Kõik eelnev kõneleb tõsiasjast, et J. Pillai ei ole motiveeritud oma probleemidega süvitsi tegelema ning see muudab ta jätkuvalt ohtlikuks. Tema kandmata karistus tuleb täitmisele pöörata. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
- J. Pillai esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, taotledes kohtulahendi tühistamist. 2
(4)- J. Pillai märgib, et kriminaalhooldaja pakkus talle alkoholiravi. See pakkumine tuli aga nii ootamatult, et ta automaatselt keeldus sellest. Ametnik ei selgitanud, kus ja kuidas see mõjutab tema edasist käekäiku. Tänaseks on ta järele mõelnud ja möönab, et talle on tõesti ravi vaja, sest kõigi tema rikkumiste taga on alkohol.
- Rikkumiste kohta selgitab J. Pillai järgmist.
- juunil 2019 oli tal töövõimetusleht, mis on lisatud tema kaebuse juurde, ning ta helistas ka kriminaalhooldusametnikule sama päeva hommikul ja andis teada, et ei saa registreerimisele tulla.
- septembril 2019 ei viibinud ta üldse kodus, mida võib kinnitada tema ema, sest alkoholi tarvitas E.R. ning politsei viis arestimajja E.R. i. Ta möönab, et tal on probleeme alkoholi tarvitamisega. Seega palub ta kohut anda talle veel üks võimalus ning määrata ta alkoholiravile, et säiliksid tema töö- ja elukoht. Kui kohtuotsus täitmisele pööratakse, siis kaotab ta mõlemad. Ta loodab, et alkoholiravi ja spetsialistide nõustamine muudab tema senist käitumist ning ta suudab täita talle pandud kohustusi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Maakohus põhjendas veenvalt, missugustel asjaoludel ja millistele tõenditele tuginevalt saab lugeda tuvastatuks, et J. Pillai on rikkunud registreerimiskohustust ning korduvalt eksinud keelu vastu mitte tarvitada alkoholi. Määruskaebuses püüab J. Pillai näidata, et rikkumisi oli vähem, kui esimese astme kohus kindlaks tegi. Tema selline üritamine jääb tagajärjetuks.
- Kaebuses on J. Pillai registreerimisele tulemata jätmist õigustanud sellega, et ta oli töövõimetuslehel. Oma sõnade kinnituseks on ta ringkonnakohtule esitanud kaks töövõimetuslehte. Neist selguvalt oli tema töövabastuse periood
- juunist kuni
- juulini 2019 ning tööst vabastamise põhjus oli olmevigastus. Esmalt tuleb märkida, et töövõimetuslehele kantud teabe põhjal (üldsõnaline märge „olmevigastus“) ei saa üheselt järeldada A. Pillai suutmatust kriminaalhooldusosakonda tulla. Teiseks on aga oluline tähele panna, et kriminaalhooldusametnikule on J. Pillai kokkusaamiselt puudumist põhistanud hoopis tööl olemisega (tl 121). Seega on süüdimõistetu väljatoodud põhjustes oluline vastuolu. Vabanduse kohta, et J. Pillai oli tööl, on maakohus õigesti selgitanud, et isegi selle paikapidavuse korral, on ta rikkunud kontrollkohustust, kuna ta oleks oma tulemata jätmisest pidanud ametnikku eelnevalt teavitama. Tõsi, J. Pillai väidab määruskaebuses, et ta teavitamiskohustust ka täitis, s.o helistas sama päeva hommikul kriminaalhooldusametnikule. Tema selline ütlemine ei leia aga kinnitust, kuivõrd erakorralisest ettekandest selguvalt sellist helistamist ei toimunud.
- Järgmiseks väidab J. Pillai määruskaebuses, et teda polnud kodus
- detsembril 2019, kui ta väidetavalt olevat olnud alkoholijoobes. Maakohus leidis, et J. Pillai alkoholi tarvitamist viidatud kuupäeval tõendab PPA Lõuna prefektuuri vastuskiri kriminaalhooldusosakonna päringule (tl 129). Selle vastuse kohaselt teatas E.R. politseile tehtud kõnes, et joobes J. Pillai tuleb temale kallale. Kontrolli käigus selgus, et kõik osapooled olid joobes ning kuna E.R. oli agressiivne, siis toimetati ta kainenema. Ringkonnakohus möönab, et sellisest vastusest ei selgu üheselt, kes olid selles nimetatud osapooled. Samas isegi kui möönda, et J. Pillai nende hulka ei kuulunud ja tema alkoholi tarvitamist
- detsembril 2019 ei saa lugeda üheselt tõendatuks, on vaieldamatu, et alkoholijoove tuvastati tal
- juunil 2019, mil ta toimetati arestimajja kainenemisele, ja
- oktoobril 2019, kui ta tuli kriminaalhooldusosakonda registreerima. Määruskaebuses ei ole J. Pillai temal neil kahel korral joobe kindlakstegemist kahtluse alla seadnud.
- Erakorralisest ettekandest selguvalt tehti J. Pillaile
- veebruaril 2019 AUDIT test, mille tulemuse kohaselt oli tema alkoholitarvitamise tase vaimset ja füüsilist tervist ohustav. Kriminaalhooldusametnik pidas süüdimõistetule vajalikuks sotsiaalprogrammis „Jõud 3
(4)muutuda“ osalemist ning J. Pillai andis
- veebruaril 2019 nõusoleku programm läbi teha (tl 131). Nagu maakohus õigesti tuvastas, arvati ta oma käitumise tõttu sellest programmist välja. Maakohtu istungil
- oktoobril 2019 on ametnik selgitanud, et J. Pillaiga on tõsiselt räägitud alkoholiravi määramise küsimuses, kuid J. Pillai on kategooriliselt keeldunud ravile minemast ja väitnud, et ravi ta ei vaja ja alkoholisõltuvust tal ei ole. Ka esimese astme kohtu küsimustele vastates on süüdimõistetu kinnitanud, et ravi ta ei vaja, kuna probleemi tal pole (tl 135). Määruskaebuses on J. Pillai etteheitvalt märkinud, et kriminaalhooldaja pakkumine alkoholiraviks tuli talle ootamatult ja ametnik ei selgitanud, kuidas selles osalemata jätmine tema edasist käekäiku mõjutab. Ringkonnakohtu hinnangul osutavad J. Pillai selline õigustus, sotsiaalprogrammist väljaheitmine ja ravist keeldumine üheselt sellele, et ta ei ole oma alkoholiprobleemi tõsidusest aru saanud ega ole ka piisavalt motiveeritud selles osas midagi ette võtma. Kaebuses kinnitab süüdimõistetu küll, et on tänaseks ravivajadust mõistnud ning on nõus end ravima, kuid tema selline väitmine ei ole veenev. Kolleegium leiab, et nõusolekut probleemiga tegeleda väljendab J. Pillai vaid eesmärgiga saavutada karistuse täitmisele pööramata jätmine. Mingit usku sellesse, et süüdimõistetu end parandab ja alkoholiprobleemiga süvitsi tõesti ka tegelema hakkab, ringkonnakohtul ei ole. Taolise umbusaldamise on J. Pillai ise esile kutsunud.
- Kuivõrd J. Pillai pani kuriteo (kannatanu löömine kaheksal korral noaga keha vasakule poole ja selga) toime alkoholijoobes, on põhjendatud karta, et alkoholi tarvitamine võib kaasa tuua uued kuriteod. Seega ei ole J. Pillaile uue võimaluse andmine võimalik ning tema karistuse täitmisele pööramine on vältimatu.
- Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
- novembri
- a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Juhan Sarv Maarika Kuusk (allkiri) (allkiri) Aarne Sarjas (allkiri) 4
(4)