Obsah (10)

§ 62§ 230§ 231§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 08.05.2019.a Tallinn Tsiviilasja number 2-17-15619 Tsiviilasi J Š hagi J A v

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 19.10.2017 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid J Š (hageja) ja J A (kostja) 19.05.2016 müügilepingu ja asjaõiguslepingu (edaspidi leping), mille esemeks oli xxxx asuv kinnistu (registriosa nr xxxx) koos sellel asuva elamuga. Kostja kinnitas, et lepingu esemel ei ole varjatud puuduseid. Pärast lepingu sõlmimist ja asja ülendamist märkas hageja, et toimub sadevee läbijooks läbi kinnistu elamu katuse. Sellest teatati nii kostjale kui ka hageja kindlustusandjale. Kindlustusandja avastas, et katus on ehitatud puudulikult- pööninguluugist katuse peale vaadates on näha päevavalgust, pleki ülekate on ebapiisav. Aluskatte peal on hallitus. Kindlustusandja teavitas, et ei saa tekkinud kahju hüvitada, kuna kahjukäsitluse käigus leidis kinnitust, et sadevesi on hoonesse tunginud läbi puudulikult ehitatud katusekonstruktsioonide. Kinnistu koos sellel asuva elamuga oli Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel kostja kasutuses alates 29.10.2009, st rohkem kui 6 aastat. Järelikult kostja pidi teadma kõikidest elamu puudustest, kuid ei ole teatanud sellest tahtlikult hagejale enne lepingu sõlmimist. 17.02.2016 esitas hageja kostjale teate, milles teavitas kostjat elamu lepingule mittevastavusest ja nõudis varalise kahju hüvitamist. Hageja poolt 01.07.2017 tellitud ekspertiis tuvastas, et: 1) elamu katusekonstruktsioonide sarikate vahel on osaliselt paigaldamata soojustus ISOVER klaasvillaplaat 150mm; 2) aluskate- ehituskile paigaldatud valesti, mitte tihedalt, ripub läbi. Kohati paigaldamata; 3) sarikate kinnitamisel on kasutatud valed kinnitus mis pole ette nähtud välistele tingimustele; 4) katuslae soojustus paigaldatud vahedega, mitte tihedalt- tekkivad külmasillad; 5) katuse räästas on tegemata tuulutusvahe- niiskuse tekkimise oht pööningul; 6) katuseplekk on auklik; 7) katuselagi tüüp II peab olema 263mm paksusega (joonis A-3). Tegelikult ta on195mm; 8) pikiliist (õhuvahe) ei vasta projektile- peab olem 50mm, tegelik 25mm. 2 Läbiviidud ekspertiisist selgub, et puuduste kõrvaldamise kuluks hinnati 6 205,81 eurot pluss käibemaks, st 7 446,97 eurot. Sama ekspertiisiga soovitati soojustada hoone tarbitava energiakulude vähendamiseks, mida hageja tegigi ning maksis selle eest 427,28 eurot. Ekspertiisi kohaselt on soojustamine otstarbekas, kuna katuse korralik soojustamine annab märkimisväärse küttekulude kokkuhoiu. Hageja leiab, et käesoleval juhul ei vastanud kostja poolt hagejale müüdud asi lepingu tingimustele, kuivõrd vastupidiselt kostja poolt lepingu punktis 2.1.5 antud kinnitusele esinesid kinnistul (sellel asuval hoonel) varjatud puudused. Seega vastutab müüa ostjale tekkinud kahju eest ja kostjal on kohustus kahju summas 7 874.25 eurot hüvitada. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 7 874,25 eurot. Kostja vastus Kostja leidis oma vastuses, et hageja väited on paljasõnalised ning tõendamata. Tõendamata on lepingu rikkumine, kahju tekkimine ning põhjuslik seos. Ülevaatamisel mittetuvastatavaid katusekonstruktsioonide puudusi ei ole hagis välja toodud. Hageja ei ole tõendanud varjatud puuduseid, sademete läbijooksu ega mittevastavust projektile. Puuduvad tõendid kahju olemasolust ja kahju suurusest. Jaanuaris 2016 käis hageja esimest korda kinnistut vaatamas. 28.01.2016 broneeris hageja kinnistu, andis broneeringutasu summas 3000 eurot ning sai veel üks kord kinnistu üle vaadata. 18.02.2016 tõi hageja täiendava broneeringutasu 2000 eurot. Alates 19.02.2016 hageja kadus ning telefonikõnedele ei vastanud. 19.05.2016 sõlmiti poolte vahel müügileping ja asjaõigusleping. Hagejal oli võimalus enne tehingut tutvuda majaga 5 kuu jooksul ja vajadusel kaasata eksperte. Hageja on lepingus kinnitanud, et on tutvunud kõikide dokumentidega ning maja seisukorraga. 30.05.2016 toimus vara üleandmine ja vastuvõtmine, kus ostja veelkord kinnitas, et maja on põhjalikult üle vaadatud ja et ta ei oma edaspidi maja suhtes mingisuguseid pretensioone. Hageja isiklikult vaatas üle ka katuse ruumi/ pööningu, kuhu on juurdepääs teisel korrusel asuva toa kaudu. Üleandmisel osales maakler, kes kinnitab, et hageja on maja üle vaadanud. Hageja sai maja projekti, ta sai sellega tutvuda ning oli teadlik, et ostab maja, kus projekti järgi on külm pööning. Kostja rõhutab, et puuduse või ehitusvea esinemine kinnisvaral ei tähenda automaatselt müügilepingu rikkumist. Kui ostja nõustus kinnisvara koos puudusega ostma, ei saa olla tegemist nn varjatud puudusega, mille eest müüja vastutab. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki 3 pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei vaidle pooled selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid 19.05.2016 müügilepingu ja asjaõiguslepingu, mille esemeks oli xxxx asuv kinnistu koos sellel asuva elamuga (kd I lk 10-16). Hagiavalduses tugineb hageja sellele, et lepingu esemel on varjatud puudused ehk katusekonstruktsioonid on ehitatud puudulikult (toimub sadevee läbijooks läbi kinnistu elamu katuse). Hageja palub kostjalt välja mõista kahju summas 7 874,25 eurot, mis koosneb puuduste kõrvaldamise kuludest summas 7446,97 eurot (koos käibemaksuga) ning hoone soojustamise kuludest summas 427,28 eurot.
2. Hageja nõude lahendamiseks tuleb kohtul esmalt hinnata, kas müügiese vastas lepingutingimustele ehk kas kostja on lepingut rikkunud. VÕS § 217 lg 2 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi või kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Kohus selgitab täiendavalt, et teistsuguse kokkuleppeta peab müüja tagama ostjale üldjuhul vähemasti keskmise kvaliteediga müügieseme. Erikokkuleppe puudumise korral peab müüdud asi olema vähemalt keskmise kvaliteediga ehk vastama samale kvaliteedile, mida tavaliselt omavad samasse kaubagruppi kuuluvad sarnased asjad. Eristada tuleb asja tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudusi ning varjatud puudusi. Varjatud puudusteks on lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Müügilepingu tingimustele mittevastava (s.o puudustega) müügieseme suhtes nõuete esitamisel kehtivad ka VÕS §‑de 217-227 erireeglid. Kui ostetud eluruum elementaarsetele tingimustele ei vasta, tuleb seda pidada lepingueseme mittevastavuseks lepingutingimustele, kui pooled ei ole lepingueseme omadusi detailselt kokku leppinud või on eraldi kokku leppinud, et eluruum ei pea mõnele elementaarsele elutingimusele vastama. 07.01.2019 dokumendis on hageja kinnitanud, et müügilepingus ei sisaldunud täpseid kokkuleppeid elamu tehnilise seisukorra kohta (kd II lk 44). Seega tuleb eeldada, et elamu pidi vastama vähemalt keskmisele kvaliteedile.
3. Hagiavalduse kohaselt avastas hageja pärast lepingu sõlmimist ja asja üleandmist, et läbi kinnistu elamu katuse toimub sadevee läbijooks ning teavitas sellest m.h 06.12.2016 kindlustusandjat (kd I lk 115). Kindlustuse kahjukäsitlusosakonna poolt 09.12.2016 allkirjastatud vara ülevaatuse akti kohaselt on pööningul taladel veejooksu jäljed, vill on rikutud, katusevoodril niiskuskahju jäljed (kd I lk 116). AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali poolt 19.12.2016 väljastatud otsuse kohaselt (kd I lk 17) on kahjukäsitluse käigus selgunud, et katus on ehitatud puudulikult- pööninguluugist katuse peale vaadates on näha päevavalgust, pleki ülekate on ebapiisav ning aluskatte peal on hallitus. Samuti on otsuses 4 märge, et kahju ei ole võimalik hüvitada, kuna kahjukäsitluse käigus leidis kinnitust, et sadevesi on hoonesse tunginud läbi puudulikult ehitatud katusekonstruktsioonide. Kohus on seisukohal, et elamu kasutamine elamiseks eeldab ka katuse korrasolekut. Kui toimub vee läbijooks katuselt, ei saa elamu olla vähemalt keskmise kvaliteediga VÕS § 77 lg 1 teise lause mõttes. Samas ei tõenda hageja poolt esitatud kindlustusandja otsus varjatud puuduste olemasolu kinnisasjal, s.h hageja poolt hagis viidatud katusekonstruktsioonide puudulikku ehitust. Kindlustusandja otsusest ei selgu, kuidas kindlustusandja on järeldusele jõudnud, et katusekonstruktsioonid on puudulikult ehitatud. Samuti ei kinnita nimetatud otsus, kas ja millist kahju on vee läbijooks teinud ja kas üldse või millal vee läbijooks on toimunud. Kohus selgitab, et tegemist on kindlustusandja otsusega jätta kahju hüvitamata, mitte ehitustehnilise ekspertiisiga, mis kinnitaks ehitise seisukorda selle müümise ajal. Samuti ei saa lugeda hageja poolt esitatud T La 19.12.2016 e-kirja ehitustehniliseks ekspertiisiks, mis kinnitaks hageja poolt väljatoodud puuduste olemasolu (kd I lk 117-120). Nimetatud e-kirjast ei nähtu, kas ja millal konkreetne isik on elamuga tutvumas käinud ja kuidas ta e-kirjas märgitud järeldustele (s.h, et katus on valesti ehitatud) on jõudnud. Muid tõendeid, mis kinnitaksid varjatud puuduste olemasolu või kahju tekkimist, ei ole hageja kohtule esitanud. Seega ei ole hageja tõendanud, et vastavad puudused eksisteeriksid (s.o katusekonstruktsioonide puudulikkus) ning samuti seda, et need eksisteerisid juba asja hagejale üleandmise hetkel. Samuti on tõendamata kahju tekkimine.
4. Kohus peab täiendavalt vajalikuks selgitada, et isegi juhul, kui lugeda, et hageja poolt viidatud puudused oleksid olnud lepingu eseme puuduseks, siis ei vastuta kostja nende eest. VÕS § 218 lg 4 sätestab, et müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Kohus selgitab, et kui ostja sõlmib müügilepingu hoolimata sellest, et ta on teadlik, et müüdud asi on puudustega, loeb seadus sellise toimingu ostjapoolseks kaudse tahteavaldusega väljendatud puuduste heakskiiduks. Teadma pidamine tuleb kõne alla siis, kui ostja on asjaga reaalselt tutvunud ning jätnud tähelepanuta vea, mis oleks pidanud silma torkama igale sellise asja üle vaadanud isikule. Hageja poolt viidatud puudused (s.o hallitus ning päevavalguse läbipaistmine katuselt) on tuvastatavad visuaalselt ja seega ei saa tegemist olla kohtu hinnangul ka varjatud puudustega, mis asja läbivaatamisel võiks jääda märkamata. Ka vee läbijooks jätab tavapäraselt jäljed, mis peaksid olema ülevaatusel märgatavad. Hageja on enne lepingu sõlmimist maja ja pööningu üle vaadanud, mida tõendab nii vara üleandmise-vastuvõtu akt (kd I lk 70), kui ka maakleri kinnitus (kd I lk 71). Maja ülevaatuse käigus oleks pidanud ostja visuaalselt nägema, et katusest on vett läbi tulnud ning hallitust. Samuti ei ole usutav, et märkamata võiks jääda olukord, kus katuse peale vaadates on näha päevavalgust.
5. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. 5
6. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulud 9.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 10.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 11. Menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad kostja menetluskulud kokku summa 5650 eurot, mis koosnevad järgmistest toimingutest: - 16.11.17 Materjalidega tutvumine, kliendiga nõupidamine, strateegia valimine – 2 tundi; - 16.11.17 päästeametile päringu koostamine 0,25 tundi; - 20.11-25.11.17 Ekspertiisi tellimine ning ekspertiga suhtlemine 1 tund, lisaks ekspertiisi maksumus 120 eurot; - 20.11.17 Maardu linnavalitsusele päringu koostamine 0,25 tundi; - 19.11.17 asjatundja S ja maakler L suhtlemine, asjaolude välja uurimine, palve kirjalikult oma ütlused esitada - 0,5 tundi; - 23.11.17 Maardu Linnavalitsuse külastamine seal olemasoleva ehitus dokumentidega ja toimikuga tutvumine, ametnikega suhtlemine (sõit kohale pluss vestlus ametnikega) – 2 tundi; - 01.-03.12.17 Hagile vastuse koostamine ja lisade läbitöötamine (13 lk – 1 lk koostamine keskmisel 45 min) – 10,5 tundi kirjutamist pluss lisad 1 tundi. Kokku 11,5; - 18.12.17 kiri kohtule, toimikule ligipääsu taotlemine – 5 minut; - Hageja 28.12.17 vastusega tutvumine, kliendiga nõupidamine – 1 tund; - 05-06.01.18 Kostja vastus Hageja 28.12.17.a esitatud seisukohtadele (9 lk – 1 lk koostamine keskmisel 45 min ) –6 tundi 45 min; - Hageja 01.03.18 vastusega ning lisadega tutvumine ja kliendiga nõupidamine. 2 tundi; - Hageja 01.03.18 seisukohale vastuse koostamine (9 lk – 1 lk koostamine keskmisel 45 min ) –6 tundi 45 min; - 16.03.18 kohtunõudele vastamine 15 min; - 04.04.18 esitatud hagi suurendamisega tutvumine ning esitatud lisade läbi töötamine 1 tund; 6 - 09.04.18 Kostja vastus ja taotlus seoses Hageja nõude suurendamisega 6 lk (1 lk 45 min) – 4,5 tundi; Hageja 10.04.18 kirjaga tutvumine ning kliendiga nõupidamine – 10 minut; 24.04.18 esitatud Hageja seisukohtadega tutvumine ning kliendiga nõupidamine – 0,5 tundi; 28.05.18 Seisukoht seoses määruskaebusega 2,5 lk – 45 min 1 lk - 2 tundi; 04.07.18 kohtumäärusega tutvumine ning kliendile selgitamine 45 minut; 20-25.07.18 Kohtunõudele vastuse koostamine 13 lk (1 lehe koostamine 45 min) – kokku 10 tundi; 15.09.18 kohtu määrusega tutvumine ning kliendile selgitamine 15 min; Hageja 24.09.18 esitatud taotlusega tutvumine 15 min; Hageja 26.09.18 esitatud vastusega tutvumine 15 min; 01-02.10.18 vastuse koostamine seoses Hageja 26.09.18 taotlusega kokku 5 lk, 1 lehe koostamine 45 min kokku 3,5 tundi; 15.10.18.a kohtumäärusega tutvumine ning kliendile selgitamine 0,5 tundi; Hageja 05.11.18.a vastusega tutvumine 10 minut; Vastus 05.11.18.a 1 lk 45 min; 07-12.01.19.a Kostja seisukohad seoses Hageja vastusega 06.12.18.a kohtunõudele 10 lk (1 lk koostamine 45 min) kokku 7,5 tundi. 1) Kulud seoses esitatud hagiavaldusele vastuse koostamisega (s.o teenused perioodil 16.11.2017-06.01.2018) peab kohus põhjendatuks 13 tunni ulatuses. Hageja on esitanud 19.10.2017 hagiavalduse koos 9 lisaga (kd I lk 1-30) ning kostja on esitanud sellele vastuse 03.12.2017 koos 16 lisaga (kd I lk 34-87). Hagiavalduse ja selle lisadega tutvumine ning kliendiga suhtlemine on õigusliku positsiooni kujundamiseks ning vastuse koostamiseks vajalik. Samuti ei saa pidada ebavajalikuks suhtlust Maardu Linnavalitusega, päästeametiga ega ka asjatundja ja maakleriga seoses esitatavate lisadega. Kohus ei pea põhjendatuks aga ajakulu seoses e-toimikule ligipääsu saamisega. Nimetatu ei ole kohtu hinnangul mõistlikuks kuluks, mida vastaspoolelt õigusteenuse osutamisena välja mõista. Samuti ei pea kohus põhjendatuks ekspertiisiga seotud kulutusi kuna kohus on jätnud hageja poolt tõendina esitatud ekspertiisi arvestamata. Arvestades eeltooduga ning asjaoluga, et esmased toimingud menetluses võivad olla ajakulukamad, on kohtu hinnangul osutatud teenused mõistlikud 13 tunni ulatuses. 2) Kostja osutatud teenused seoses hageja 01.03.2018 vastusega loeb kohus põhjendatuks 8 tunni ulatuses. 01.03.2018 on hageja esitanud kohtule täiendava seisukoha koos 7 lisaga (kd I lk 112-139). 14.03.2018 on kostja esitanud seisukoha hageja täiendavale seisukohale koos kahe lisaga (kd I lk 140-149). Arvestades esitatud dokumentide sisu ja mahuga on kohtu hinnangul mõistlikuks ajakuluks osutatud teenustele 8 tundi. 3) Kohtunõudele vastamise loeb kohus põhjendatuks 15 minuti ulatuses. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud vastuse kohtunõudele 16.03.2018 (kd I lk 151). 7 4) Osutatud teenused seoses hagi suurendamise tutvumise ning selle osas vastuse koostamisega on põhjendatud kokku 4 tunni ulatuses. 04.04.2018 on hageja esitanud taotluse nõude suurendamiseks (kd I lk 171-172). Kostja on esitanud sellele vastuväite 09.04.2018 (kd I lk 176-179). Tegemist ei olnud õiguslikult keerukate ega ka mahukate dokumentidega. Seega loeb kohus mõistlikuks ajakuluks osutatud teenustele kokku 4 tundi. 5) Hageja 10.04.2018 kirja ning 24.04.2018 esitatud seisukohtadega tutvumine ja kliendiga nõupidamine on kohtu hinnangul põhjendatud kokku 0,5 tunni ulatuses. Kliendiga nõupidamist ega ka vastaspoole seisukohtadega tutvumist ei saa menetluses pidada ebavajalikuks, kuid mitte kuigi ajakulukaks. 6) 24.05.2018 on hageja esitanud määruskaebuse kohtu 09.05.2018 määrusele (kd I lk 191-192). Kostja on esitanud vastuse määruskaebusele 28.05.2018 (kd I lk 196-197). Kohtu hinnangul on seisukoha koostamine määruskaebusele põhjendatud 2 tunni ulatuses arvestades määruskaebuse ning vastuse sisuga. 7) 04.07.2018 ning 15.09.2018 kohtumäärustega tutvumise, kliendile selgitamise ning 2025.07.2018 kohtunõudele vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks loeb kohus kokku 7 tundi. Määrustega tutvumist ning kliendile selgitamist ei saa pidada menetluses ebavajalikuks, kuid mitte kuigi ajakulukaks tegevuseks. Ka kohtunõudele vastuse koostamine on menetluses vajalik. Arvestades eeltooduga ning 25.07.2018 esitatud dokumendi mahuga (kd II lk 7-14) on kohtu hinnangul mõistlikuks ajakuluks osutatud teenustele kokku 7 tundi. 8) Hageja 24.09.2018 ning 26.09.2018 vastustega tutvumise ning 01-02.10.2018 vastuse koostamise ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud kokku 3 tundi. Hageja on 24.09.2018 esitanud taotluse ekspertiisi läbiviimiseks (kd II lk 26) ning 26.09.2018 esitanud vastuse kohtunõudele (kd II lk 22). Kostja on 02.10.2018 esitanud seisukoha esitatud taotlusele (kd II lk 28-30). Tegemist ei olnud õiguslikult keerukate ega mahukate dokumentidega. 9) 15.10.2018 kohtumäärusega ning 05.11.2018 hageja vastusega tutvumist ei saa pidada ebavajalikuks. Menetlusosalisel tuleb olla kursis kohtumääruste ning vastaspoole seisukohtadega. Samuti ei saa pidada ebavajalikuks kostja poolt kompromissi pakkumist (kd II lk 37). Kuna tegemist ei ole aga mahukate ega keerukate dokumentidega, mille selgitamine oleks ka kliendile ajakulukas, siis loeb kohus osutatud teenused põhjendatuks 15 minuti ulatuses. 10) Kostja 12.01.2019 esitatud seisukoha koostamise põhjendatud ajakuluks peab kohus kokku 5 tundi (seisukoht kd II lk 49-54). Kostja on jäänud oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde ning seisukohas korranud ka oma eelnevaid seisukohti. Seega on kostja esindaja põhjendatud ajakuluks kokku 43 tundi. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu oli 100 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on nimetatud tunnitasu 8 mõistlik ja põhjendatud. Seega on esindaja tasu põhjendatud kokku 4300 eurot (käibemaksuta). Seega kuulub hagejalt kostja kasuks välja mõistmisele menetluskulud summas 4 300 eurot. 12.

§ 177

lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4 300 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 08.05.2019 kohtuotsus jõustus 28.01.2020 Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2019 kohtumäärusega, millisega jäeti kohtuotsus muutmata. 9