Obsah (7)

§ 91§ 105§ 95§ 29§ 43§ 33§ 40

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-19-6284 Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2019, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Kohtuasi Polar-Trans OÜ taotlus osalise t

§ 91lg 2 p 2 alusel alates 18.02.2019.

1. Välja mõista Polar-Trans OÜ ja V Rini kasuks saamata jäänud töötasu brutosummas 308 (kolmsada kaheksa) eurot 88 senti.
2. Jätta rahuldamata V Rini nõue välislähetuse päevaraha hüvitamise nõudes. Menetluskulude jaotus
3. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD 2-19-6284 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. EELNEV MENETLUS Töötaja esitas Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse kostja (tööandja) vastu (töövaidlusasi nr 4-1/4-1/2510/18). 25.03.
4. a otsusega rahuldas Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni töövaidluskomisjon hageja (töötaja) avalduse osaliselt. Töövaidluskomisjon tuvastas, et osapoolte vahel olid töölepingulised suhted perioodil 16.07.2018 kuni 05.02.2019, mis lõppesid

§ 91lg 2 alusel alates 05.02.2019.

Tööandjalt mõisteti välja 440,04 eurot maksmata töötasu ja 1006,65 eurot lähetustasu. Töötaja töötasu nõue 1299 eurot sunnitud töölt eemaloleku aja eest jäeti rahuldamata. Vastavalt töövaidluste lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad pooled pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest; lg 3 sätestab, et kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile; lg 4 kohaselt kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Kostja (tööandja ) ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ja esitas 23.04.2019 kohtule taotluse rahudatud nõuete osas töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluses. 06.05.

1. a määrusega luges Viru maakohus töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavalduseks ning võttis hagiavalduse menetlusse. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hagiavalduse kohaselt alustas hageja kostja juures tööd 16.07.2017 kaugsõidu autojuhina rahvusvahelistel vedudel. Kirjalikult töölepingut ei sõlmitud, kuid kokkuleppe kohaselt oli töötasuks 2100 eurot. Kokkuleppe kohaselt olid päevarahaks 70 eurot päev. Viimane lähetus lõppes 19.09.2018 ning peale seda algas kuuajaline puhkus. Alates 21.10.2018 tööandja tööga ei kindlustanud, viidates ajutisele raskusele. Tööandja ei öelnud üles töösuhet, ei maksnud välja päevarahasid ega saamata jäänud töötasu. Kuna tööandja tööga ei kindlustanud ütles töötaja töölepingu üles 05.02.
2. Hageja palub tuvastada töölepingu suhes alates 16.07.2017 kuni 05.02.2019, samuti 2 2-19-6284 tuvastada töölepingu ülesütlemine

§ 91

lg 2 p 2 alusel alates 05.02.2019 ning välja mõista kostjalt saamata jäänud töötasu 433 eurot, päevarahad 1007 eurot ning töölt sunnitud puudutud aja eest töötasu 1299 eurot. KOSTJA VASTUVÄITED Kuna hageja töövaidluskomisjoni otsust ei vaidlustanud, siis jõustus töövaidluskomisjoni otsus osas, millega töövaidluskomisjon jättis rahuldamata hageja nõude töölt sunnitud puudumise aja eest keskmise töötasu 1299 eurot suuruse hüvitise väljamõistmiseks. Seega on vaidlus järgmiste nõuete suhtes, millega palub hageja: tuvastada V Rini ja OÜ PolarTrans vahel töösuhe alates 16.07.2017 kuni 05.02.2019. Lugeda V Ri ja OÜ Polar-Trans vahel suuliselt sõlmitud töösuhted alates 16.07.2017.a üles öelduks

§ 91lg 2 p 2 alusel alates 05.02.2019.a.

Välja mõista OÜ-lt Polar Trans V Rini kasuks saamata töötasu brutosummas 440.04 eurot. Välja mõista OÜ-lt Polar Trans V Rini kasuks välislähetuse päevaraha brutosummas 1006,65eurot. Kostja leiab, et ebaõige on hageja väide, justkui oleks hageja töötanud kostja juures kuni 05.02.

1. Hageja ja kostja töösuhe lõppes 31.10.2018 kostjapoolse töölepingu ülesütlemisega hageja töökohustuste rikkumiste ja kostjale kahju tekitamise tõttu. Kostja ülesütlemist hageja vaidlustanud ei ole. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et hageja ei ole kostja poolt töölepingu ülesütlemist 31.10.2018 vaidlustanud, on kostjapoolne ülesütlemine kehtiv ning hagejal puuduvad mistahes õiguslikud alused juba ülesöeldud töölepingu lõpetamiseks ja lõppemise aja tuvastamiseks. Kostja ei nõustu mistahes hageja väidetavalt saamata jäänud töötasu ja välislähetuse päevarahade nõuetega. Kostja hinnangul on kostja täitnud kõik oma kohustused korrektselt, mistõttu on hageja nõuded paljasõnalised ja alusetud. Nagu hageja märkis, saabus ta viimaselt lähetuselt 19.09.
2. Samuti on hageja kinnitanud ja võtnud omaks, et alates 19.09.2018 ei ole hageja tööl käinud ega mistahes tööd kostja heaks teinud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et hageja oleks alates 19.09.2018 soovinud tööd teha või oma töölepingulisi kohustusi täita. Seetõttu jääb arusaamatuks, millistele asjaoludele ja tõenditele tuginedes on hageja esitanud kostja vastu nõudeid perioodi eest pärast töölepingu kostja poolset ülesütlemist ehk peale 31.10.
3. Juhul, kui kohus peaks siiski tuvastama, et hagejal on kostja vastu mistahes nõuded, esitab kostja ka menetlusliku tasaarvestuse avalduse, tasaarvestades mistahes hageja nõuded kostja kahjunõudega hageja vastu summas 1 775,86 eurot. Nimelt on hageja viimasel lähetusel olles rikkunud ja kahjustanud kostja varaks ja hageja töövahendiks olevat veoautot. Hageja on ära lõhkunud veoauto peegli ning armatuurlaua. Nimetatud kahjustuste kõrvaldamine maksab 1 775,86 eurot, mida tõendab x AS pakkumine. Mis puudutab teisi hageja poolt esitatud väiteid ja väidetavaid tõendeid, siis vaidleb kostja neile täies ulatuses vastu. Seetõttu tuleks kõik hageja väidetavad tõendid jätta asja juurde võtmata ja kohtu poolt tähelepanuta, kuna need ei tõenda hageja paljasõnalisi ja alusetuid väiteid. Samuti ei ole hageja sidunud oma väiteid hageja tõenditega, mistõttu ei ole aru saada, millise tõendamisega mida soovib hageja tõendada. KOHTUISTUNG 3 2-19-6284 02.12.
4. a kohtuistungil palus hageja tema poolt töövaidluskomisjonile esitatud nõuded rahuldada. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohus võttis kostjaga ühendust ning sai kinnituse, et kostja on kohtukutse kätte saadud. Kostja selgitas telefonivestluses, et ta ei viibi Eestis ning palub asja arutada sisuliselt. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid nende kogumis leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kohus leiab, et töölt sunnitud aja eest töötasu nõue tuleb jätta läbi vaatamata. Töölt sunnitud aja eest töötasu nõude läbi vaatamata jätmine Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad pooled pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. Lg 3 sätestab, et kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Lg 7 kohaselt, kui töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus avalduse läbi vaatamata. Sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Kohus juhib sellele hageja tähelepanu, kui ta annab tähtaja avalduse esitamiseks hagiavalduse vormis. Antud juhul jättis töövaidluskomisjon hageja töölt sunnitud puudumise aja eest saamata jäänud töötasu nõudes rahuldamata. Seega tuli V Ril otsusega mittenõustumisel pöörduda taotlusega töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas 30 päeva jooksul kohtusse. Hageja taotlust kohtule ei esitanud. Kohtu poole pöördus taotlusega kostja. Kohus selgitab, et kostja sai kohtusse pöörduda taotlusega, et kohus vaataks asja läbi rahuldatud osas. Kohus nõustub kostjaga, et kuna V R kohtule töölt puudutud aja eest saamata jäänud töötasu nõuet ei esitanud, siis selles osas on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud, mistõttu kohus ei saa seda uuesti menetleda ning jätab nimetatud nõude läbi vaatamata. Tasaarvelduse taotlus Kostja palub vastuses kohtul, juhul kui nõuded rahuldatakse, teha tasaarveldus, kuna hageja on tekitanud 1755,86 eurot kahju. Kohus selgitab, et kohtule ei ole selgesõnalist kahju hüvitamise nõuet esitatud ning ilma nõudeta ei saa kohus ka nõuet menetleda ning tasaarvestust teha. Samas lisab kohus, et väidetava kahju tekitamise korral tuleb tööandjal esmalt analüüsida, kahju suurust, arvesse tuleb võtta, kas kahju on tekitatud süüliselt ja sealhulgas ka süü vormid. Kui tööandja on kahju arvestuse teinud, tuleb esmalt anda võimalus töötajale selle vabatahtlikuks tasumiseks. Vabatahtliku tasumisega on tegemist ka siis, kui töötaja annab nõusoleku tasaarvelduse tegemiseks. Kui töötaja sellega ei nõustu tuleb esitada kahju hüvitamise nõue kohtule, mida antud juhul tehtud ei ole. 4 2-19-6284 Menetletavad nõuded Kohus menetleb nõudeid, mille suhtes on kostja kohtu poolt taotlusega pöördunud. Hageja palub tuvastada töölepingusuhte perioodil 16.07.2017 kuni 05.02.2019 ja lugeda töölepingusuhte üles öelduks

§ 91lg 2 p 2 alusel alates 05.02.2019.

Samuti nõuda kostjalt välja saamata jäänud töötasu 440,04 eurot ning lähetustasu 1006,65 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja töötas kostja juures kaugsõidu autojuhina; Poolte vahel on vaidlus: 1) Millal algasid ja lõppesid töösuhted; 2) Mis alusel lõppesid töösuhted; 3) Kas kostja on töölepingu lõppemisel kõik sissenõutavaks muutunud tasud välja maksnud. Esmalt annab kohus hinnangu töölepinguliste suhete kestvusele ja ülesütlemisele. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kostja ei ole ühtegi vastuväidet esitanud töövaidluskomisjoni poolt tuvastatud asjaolule, et töösuhted algasid 16.07.

1. Kostja märgib vastuses, et töölepingulised suhted poolte vahel lõppesid 31.10.2018, kuna kostja poolt on tööleping ülesöeldud hageja poolt kahju tekitamise tõttu. Kohus loeb poolte töösuhted alanuks 16.07.
2. Kohus annab hinnangu, mis ajast ja mis alusel on töölepingusuhted lõppenud. Kohus nõustub kostjaga, et ühte töölepingut ei saa kaks korda üles öelda ning kui tööleping on üles öeldud ja sellega ei nõustata, tuleb seda vaidlustada

§ 105lg 1 alusel 30 kalendripäeva jooksul alates ülesütlemise avalduse saamisest.

Samas märgib kohus, et töölepingu ülesütlemise avaldus tuleb teha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Antud juhul väidab tööandja, et on töötajaga lõppesid töölepingusuhted 31.10.2018 ülesütlemisega hageja töökohustuste rikkumise tõttu. Kohtule jääb arusaamatuks, millises vormis on ülesütlemine tehtud. Seaduseandja on näinud ette kindla vormi, milleks on kirjalik taasesitamist võimaldav vorm (

§ 95

). Seega oli kostjal võimalus tööleping üles öelda elektroonilise kirja saatmisega, SMS teel või paberposti teel. Kostja ei ole tõendanud, et töötandja oleks ühtegi neist võimalustest kasutanud. Seega vormikohast töölepingu ülesütlemise avaldust kostja hagejale esitanud ei ole. Kuna kostja ei ole poolte töösuhte lõpetamist 31.10.2018 tõendanud, saab lugeda, et see oli kehtiv ka pärast nimetatud kuupäeva. Hageja on kostjaga 18.02.2019 avalduse alusel töölepingu üles öelnud alates 05.02.2019, kuna tööandja ei ole maksnud töötasu, nõudnud tööandjalt töötasu ja hüvitise maksmist (tl 28). Avaldus on kostja juriidilisele aadressile edastatud 18.02.2019. Seega on tööandja töölepingu ülesütlemisavalduse kätte saanud. 5 2-19-6284 Olukorras, kus ülesütlemisavaldus on kätte saadud ja seega ka kehtivaks muutunud, on teisel poolel

§-de 105 ja 106 järgi õigus ülesütlemist vaidlustada 30 kalendripäeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest. Kui ülesütlemise tühisuse tuvastamise avaldust või hagi selle tähtaja jooksul ei esitata või esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine

§ 105

lg 2 kohaselt algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Kostja ei ole hageja poolt töölepingu ülesütlemise avaldust

§ 105

lg 1 alusel vaidlustanud, seega on ülesütlemisavaldus kehtiv põhjusel, et kostja ei ole hagejale töötasu maksnud ehk

§ 91lg 2 p 2 alusel.

Kohus selgitab, et kuna kostja ei ole õigeaegselt hageja poolt esitatud töölepingu ülesütlemisavaldust vaidlustanud, ei saa kohus hinnata, kas töölepingusuhete lõppemise põhjus oli olemas või mitte. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kui pool töölepingu ülesütlemist ei vaidlusta, on see üles öeldud avalduses toodud alustel. Samas leiab kohus, et töölepingulised suhted ei ole lõppenud 05.02.

1. Nimelt on hageja teinud töölepingu ülesütlemise 18.02.2019 alates 05.02.
2. Seega on ülesütlemine toimunud tagasiulatuvalt. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et töölepingut ei saa üles öelda tagasiulatuvalt. Kuna TsÜS § 69 lg-te 1 ja 2 kohaselt kindlale isikule suunatud tahteavaldus muutub kehtivaks kättesaamisega, tuleb antud juhul arvestada, millal on tahteavaldus teisele poolele tehtud. Kuna kostjale on ülesütlemiseavaldus kätte toimetatud 18.02.2019 ja ülesütlemisavalduses ei olnud ülesütlemise hilisemat aega märgitud, muutus see TsÜS § 69 lg 1 esimese lause ja lg 2 teise lause alusel sellest ajast kehtivaks. Seega tuleb ka leping lugeda lõppenuks alates
3. veebruarist
4. Kuna puudub alus lugeda ülesütlemisavaldust kehtivaks alates 05.02.2019, ei saanud tööleping sellest kuupäevast ka lõppeda. Seega loeb kohus, et poolte töösuhted algasid 16.07.2017 ja lõppesid 18.02.2019

§ 91lg 1 p 1 alusel.

Kohus märgib, et kostjal teha teha paranduskanded töötajate registrisse (TÖR), et hagejale ei tekitataks kahju. Sissenõutavaks muutunud tasud Saamata jäänud töötasu Hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu netosummas 433 eurot perioodil 05.07.2018 kuni 19.09.2018 eest. Kostja nõuet ei tunnista, selgitades, et hageja on kõik nõuetekohaselt kätte saanud. Tööandja kohtule tööaja arvestust esitanud ei ole. Samas juhib kohus tähelepanu asjaolule, et tööaja arvestuse pidamise kohustus on tööandjal. Seega lähtub kohus hageja poolt esitatud tõenditest. Kohtule esitatud konto väljavõtetest, rahvusvahelise kaubaveo saatelehtedest ja sõidumeerikutest (tl 20-24; 26, 30-36, 37) selgub, et nimetatud perioodil on hageja tööd teinud. Hageja on vedanud kaupa ning sõitnud autoga, mis tõendab, et on täidetud töökohustusi. 6 2-19-6284

§ 29

lg 1-2 kohaselt, kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Lg 6 sätestab, et Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta. Kohus võtab aluseks

§ 43

tuleneva eelduse, et hageja töötab nädalas täistööajaga 40 tundi ja talle kohaldus seadusega ettenähtud miinimumtasu, mis 2018 aastal oli 500 eurot.

§ 29lg 3 alusel tuleb arvestada nimetatud summast maha seadusega ettenähtud maksed.

Samas kehtis 2018 tulumaksuvaba miinimum 2018 aastal, milleks oli 500 eurot.

§ 33

lg 1 kohaselt tööandja maksab töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. Kohtule esitatud konto väljavõtetest selgub, et kostja on hagejale maksnud töötasu perioodil 05.07.2019 kuni 19.09.2019 kahel korral. Kostja poolt on 03.08.2018 tasud hagejale töötasu juuli eest x eurot ning 13.09.2019 augusti eest x eurot. Konto väljavõttest ei selgu, et septembrikuu eest oleks töötasu makstud. Samuti ei ole kohtule esitatud kassa orderit, et kostja poolt oleks töötasu makstud sularahas. Seega leiab kohus, et septembrikuu eest on töötasu maksmata. Kostja oma vastuses selgitab, et hagejale peale 19.09.2018 tööd ei ole teinud. Hageja oma hagis kirjutab, et peale nimetatud kuupäeva läks kokkuleppel puhkusele. Kostja oma vastuses märgib, et hageja ei ole lihtsalt tööd teinud enam. Kohus rõhutab, et töökorraldusi annab tööandja. Kui töötaja väidetavalt ei ilmu tööle, siis on tööandjale antud seaduslikud alused, kuidas tuleb reageerida ja mis toiminguid teha. Kostja ei ole väidetavale hagejal töölt puudumisele mingil moel reageerinud, alles väidetavalt 31.10.2018 on tööleping üles öeldud, mida ei ole kohtu poolt tuvastatud. Seega on ebausutav, et töötaja vabatahtlikult tööle ei ilmunud ja tööandja midagi ette ei võtnud. Seega leiab kohus, et hagejale tuleb maksa välja töötasu perioodil 01.09.2018 kuni 19.09.2018. Kohus selgitas eelnevalt, et võtab aluseks miinimum töötasu, milleks oli 2018 aastal x eurot kuus ja tunnitasu x eurot. Kui võtta arvesse, et 01.09-19.09.2019 oli 13 tööpäeva ja tööpäeva pikkuseks on 8 tundi, siis kujuneb saamata jäänud töötasu suuruseks sellel perioodil brutosummas x eurot (x). Lähetustasu Hageja palub kostjalt välja mõista perioodil 05.07.2018 kuni 19.09.2018 lähetustasu x eurot. Hageja märgib, et kokkuleppe kohaselt oli päevatasuks x eurot. Kostja oma vastuses märgib, et kõik saadaolevad summad on välja makstud. Kohus selgitab, et lähetuses viibival isikul on seadusega ettenähtud õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist (

§ 40lg 2).

Vabariigi Valitsuse „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ määruse § 3 kohaselt välislähetuse päevaraha alammäär on 22,37 eurot päevas. Kohtule kokkulepet suuremas päevamääras esitatud ei ole, seega kohus lähtub seadusega kehtestatud päevamäärast. Hagiavalduse kohaselt viibis hageja välislähetuses 45 päeva. Kostja vastuväiteid välislähetuse aja suhtes esitanud ei ole. Seega kujuneb lähetuses oldud aja eest päevarahadeks x eurot. 7 2-19-6284 Kohtule esitatud konto väljavõtte (tl 20) kohaselt on kostja tasunud perioodil 05.07.2018 kuni 12.09.2018 lähetustasu kokku x eurot ning majandusraha x eurot. Kuna praktikas tasutakse päevarahad enne lähetust ning menetlusosalised vastupidist ei ole väitnud, siis loeb kohus, et kostja poolt on hagejale lähetusega seotud päevarahad hüvitatud. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kostja poolt on täidetud seadusest tulenev kohustus hüvitada päevarahad, mistõttu jääb esitatud nõue rahuldamata. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt jäetakse menetluskulud osapoolte endi kanda. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 8