) § 396 lg 1 kohustab laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja on rikkunud lepingut. Kostja täitis kohustust vaid osaliselt, eirates maksetähtpäevi ning sattus selle tulemusena viivitusse lepingu täitmisega. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on oma kohustuse täitnud nõuetekohaselt. 8. Kostja 4. septembri 2019. a avalduse kohaselt tekkis probleem siis, kui pank arvas, et lepinguline intressimäär 16% aastas on liiga väike ja otsustas intressimäära tõsta 20%-ni aastas. Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 32 jõustub intressimäära muudatus fikseerimata intressimääraga arvelduskrediidilepingu puhul, kui krediidiandja on tarbijat eelnevalt püsival andmekandjal intressimäära muudatustest teavitanud. Hageja muutis intressimäära vastavalt pooltevahelise lepingu punktile 11.2 ja andis kostjale kuu aega lepingust taganemiseks. Kostja ei vaidle vastu, et 3 2-19-114485 hageja tõstis intressimäära. Kuna kostja lepingut selle aja jooksul üles ei öelnud siis vastavalt lepingu punktile 11.2 nõustus kostja lepingu muudatusega. 9. Vastavalt
lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.
lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on ta rikkunud oma kohustust tulenevalt
§-st 100. Seega on hagejal õigus
lg 1 p 1-2, sätestab, et laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui: 1) laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; 2) laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi.
lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Sama sätte lõike 2 kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele.
Laenuandja ja kostja on lepingus kokku leppinud intressi 16% aastas. Vastavalt pooltevahelise lepingu punktile 11.2, mille kohaselt on pangal õigus ühepoolselt muuta lepingu tingimusi teatades sellest kliendile, tõstis hageja intressimäära 20%ni aastas. Kostjal oli võimalus leping ühe kuu jooksul üles öelda, kuid seda võimalust ta ei kasutanud. Kohtu hinnangul on laenuandjal õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Kostja on seda hinda aktsepteerinud, seega leiab kohus, et hagiavaldus on lepingust nr xxx tulenevalt põhjendatud intressinõude 34 euro 53 sendi osas. Kostja ei ole vaidlustanud hageja intressinõuet. 14. Hageja palub välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise 18 eurot 48 senti. Laenu viivisearvestus on toimunud 14. jaanuarist 2019 kuni 3. juulini 2019. Viivisemääraks on 4 2-19-114485 viivisearvestuse kohaselt 20% aastas.
lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. Laenulepingu punkti 7.4.2 kohaselt on laenuandjal õigus juhul kui kontol ei ole piisavalt raha konto debiteerimiseks kohustusliku tagasimakse summa ulatuses ja/või intresside ja/või teenustasude tasumiseks nõude viivist seadusega sätestatud määras võla summalt iga viivitatud päeva eest.
lg 1 kohaselt loetakse viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepinguga on ette nähtud intressimäär 20%, seega loetakse käesoleval juhul viivise määraks 20% aastas.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.