1-17-11095/44

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. detsember 2019 Kohtuasja number 1-17-11095 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kohtuasi Süüdimõistetu Sergey Vasendini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. oktoobri
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Sergey Vasendini (Vasendin, isikukood 37309033714) kaitsja advokaat Andrei Matvejev, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Sergey Vasendini kaitsja määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Viru Maakohtu
5. detsembri
6. a otsusega tunnistati Sergey Vasendin süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja mõisteti karistuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu
7. mai
8. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning S. Vasendinile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud ja 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
9. august
11. Viru Maakohtu
12. oktoobri
13. a määrusega jäeti S. Vasendin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
14. Maakohtu määruse kohaselt on S. Vasendinil kaks kehtivat kriminaalkaristust ning teda on korduvalt vangistusega karistatud. Eeltoodu viitab sellele, et isik ei ole varasemast karistusest vajalikke järeldusi teinud ja oma käitumist korrigeerinud. Kuritegude toimepanemist on soodustanud alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Käesolev kuritegu on toime pandud vägivalda kasutades, varem on kinnipeetav toime pannud narkootikumide käitlemisega seotud kuriteo enda tarbimisharjumuste rahuldamiseks ja materiaalse kasu saamiseks. S. Vasendini käitumine vangistuses ei ole olnud õiguspärane. Ta on läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi, sealhulgas sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja vanglas töötanud (praegu töötab ta toidujagajana), kuid tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus.
15. Vabanemisjärgselt on kinnipeetaval võimalus elada emale kuuluvas korteris koos oma vanematega. Enne vangistust elas ta samas korteris üksinda. Seega vabaneb ta samasse keskkonda. Enne vangistust töötas ta nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Vabanemisel isikul garanteeritud töökoht puudub. Enda sõnul saaks ta tööle Narvas asuvasse Termoizola OÜ-sse plekksepana, kus töötas ka enne vangistust, kuid sellekohane garantiikiri puudub. Isiku varasemat elukäiku ja toimepandud narkokuritegu arvestades võib järeldada, et garanteeritud töökoha ja kindla igakuise sissetuleku puudumine, samuti tasumata võlgnevused, võivad olla uue kuriteo toimepanemise riskiks. Alkoholisõltuvust isikul meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud ei ole, kuid ta on pannud toime vägivaldse kuriteo alkoholijoobes olles, samuti kriminaalhooldusel olles rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Eeltoodu viitab sellele, et isikul on probleeme alkoholi tarvitamisega. Kinnipeetaval on Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud narkosõltuvus. Arvestades, et isik on ka varasemalt üritanud narkootikumide tarvitamisest loobuda, viibides Viru Vanglas eelmise vangistuse kandmise ajal SRS osakonnas, kuid tulemusteta, siis puudub kohtul kindlus, et isik suudab sel korral narkootikumide tarvitamisest täielikult loobuda.
16. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel. S. Vasendin vabastati Viru Maakohtu
17. jaanuari
18. a määrusega karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, kuid ta rikkus katseajal alkoholi tarvitamise keeldu. Lisaks karistati teda katseajal NPALS § 151 lg 1 järgi, mistõttu tema karistus pöörati täitmisele. Kisaks sellele pani S. Vasendin katseajal toime uue KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Eeltoodut arvestades puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on sel korral piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. MÄÄRUSKAEBUS
19. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse S. Vasendini kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada ja S. Vasendini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
20. Kaitsja hinnangul ei ole maakohus analüüsinud, kas karistuse eesmärk on saavutatud. Maakohus on oletanud, et S. Vasendin võib vabaduses alkoholi ja narkootikumide tarvitamist jätkata. S. Vasendin on läbinud vanglas sotsiaalprogramme, mis võimaldab eeldada, et ta vabaneb sõltuvusest. Kaitsja arvates tuleb anda hinnang karistuse eesmärkide saavutamisele lähtudes muudatustest, mis toimusid karistuse ajal, mitte enne karistuse mõistmist. Süüdimõistetu on oma käitumist parandanud ja püüab uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Maakohus ei ole kõiki olulisi asjaolusid kaalunud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et S. Vasendini kaitsja määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. 2