Obsah (8)

§ 82§ 100§ 8§ 76§ 101§ 399§ 416§ 397

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2019, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-114486 Tsiviilasi AS SEB Pank hagi I

) § 396 lg 1 kohustab laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja on rikkunud lepingut. Kostja täitis kohustust vaid osaliselt, eirates maksetähtpäevi ning sattus selle tulemusena viivitusse lepingu täitmisega. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on oma kohustuse täitnud nõuetekohaselt. 8. Vastavalt

§ 8

lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.

§ 82

lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna kostja ei ole oma 3 2-19-114486 lepingulisi kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on ta rikkunud oma kohustust tulenevalt

§-st 100. Seega on hagejal õigus

§ 101lg 1 p 1 alusel nõuda kostjalt kohustuse täitmist.

1. Viimase makse nõude tasumiseks tegi kostja
2. jaanuaril
3. Hagiavaldusest nähtub, et kirjalikele nõuetele võlgnevuse likvideerimiseks kostja ei reageerinud.
4. aprillil 2019 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise teate, milles teatas, et lepingujärgse võlgnevuse mittetasumisel hiljemalt
5. maiks 2019 ütleb hageja lepingu erakorraliselt üles. Hageja ütles lepingu üles
6. mail
7. Laenuandja pakkus ka võimalust läbirääkimisteks. Vaidlust ei ole selles, et laenuleping on kehtivalt üles öeldud.
8. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja lepinguga võetud kohustust täitnud. Lepingu nr xxx tingimuste kohaselt avas hageja kostja arvele 18 000 Eesti krooni (1150 eurot 41 senti) suuruse laenuliimidi. Kostja ei täitnud oma kohustust ja rikkus võlgnevuse tasumise kokkulepet, jättes laenumaksed õigeaegselt tasumata. Viimase makse nõude tasumiseks tegi kostja
9. jaanuaril
10. Kirjalikele nõuetele võlgnevuse likvideerimiseks kostja ei reageerinud.
11. aprillil 2019 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise teate, milles teatas, et lepingujärgse võlgnevuse tasumata jätmisel
12. maiks 2019 ütleb hageja lepingu erakorraliselt üles. Hageja ütles lepingu üles
13. mail
14. Laenuandja pakkus ka võimalust läbirääkimisteks. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et laenuleping on kehtivalt üles öeldud. 11.

§ 399

lg 1 p 1-2, sätestab, et laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui: 1) laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; 2) laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi.

§ 416

lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Sama sätte lõike 2 kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele.

1. Kohus on tuvastanud, et kostja ei ole laenulepingut täitnud ning oli viivituses kolme üksteisele järgneva osamakse tasumisega. Hageja on edastanud kirjaliku ülesütlemise avalduse
2. aprillil
3. Kostja ei ole väitnud, et ta ei ole ülesütlemise avaldust kätte saanud. Kirjast nähtub, et laenuandja on kostjale teatanud võlgnevusest ning kui suur on võlgnevus ja millest see koosneb. Ülesütlemisavalduses on pakutud ka läbirääkimiste võimalust kokkuleppele jõudmiseks. Seega ei esine ülesütlemist välistavaid asjaolusid ning leping on kehtivalt üles öeldud. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude summas 1150 eurot 41 senti
4. Vastavalt

§ 397lg-le 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Laenuandja ja kostja on lepingus kokku leppinud intressi 17% aastas ja lisaks 1% limiiditasu aastas. Kohtu hinnangul on laenuandjal õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Kostja on seda hinda aktsepteerinud, seega kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud intressinõude ja limiiditasu nõude osas 84 euro 12 sendi osas. Kostja ei ole vaidlustanud hageja intressi- ja limiiditasu nõuet. 4 2-19-114486

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
2. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 200 euro väljamõistmiseks. Kuna riigilõivu kohustus ja summa tuleneb seadusest, siis on see põhjendatud menetluskulu ja tuleb kostjalt välja mõista.
3. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 5