) § 197 alusel läbi vaatamata. Harju Maakohtu 22.10.
lg 1 p 3 kohaselt võib kohus kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud, eelkõige juhul, kui on välja kuulutatud hageja pankrot, algatatud hageja pankrotimenetlus või kui aasta jooksul enne hagi esitamist on hageja vara suhtes toimunud täitemenetlus, ilma et täitemenetluses esitatud nõuet oleks rahuldatud.
kohaselt määrab kohus eelpool nimetatud juhul hagejale kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise tähtaja. Kui hageja tähtaja jooksul tagatist ei anna, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata. 22.10.
alusel läbi vaatamata.
lg 1 alusel loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asja menetlus lõpetatakse. 25.04.2019. a määrusega rahuldas kohus hageja taotluse hagi tagamiseks ning määras hagi tagamiseks arestida T OÜ-le kuuluv Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxx kantud kinnisasi (korteriomand asukohaga Viimsi vald, Viimsi alevik, Pargi põik 10, korter 7) ning kanda nimetatud registriosa III jakku esimesele vabale järjekohale käsutamise keelumärge JPP INVEST OÜ kasuks. Tulenevalt
a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tühistada.
lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 2 sätestab, et kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja
Eeltoodust tulenevalt jätab kohus käesoleva tsiviilasja menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 15.02.2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus
lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on
lg 2 kohaselt muuhulgas asja läbivaatamise kulud, vastavalt
p-le 2 on asja läbivaatamise kuluks dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Kohtuvälised kulud on
Kostja A H menetluskulude nimekirjade kohaselt koosnevad kostja I menetluskulud õigusabikuludest 13,5 tunni eest summas 1 927,50 eurot (ilma käibemaksuta) ning äriregistri väljavõtte saamise kulust summas 2 eurot. Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega, on seisukohal, et kostja I menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja
§-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel
lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Arvestades asjaolu, et kohus jätab JPP INVEST OÜ hagi kostjate vastu juba eelmenetluses läbivaatamata ning, et kostja I ei ole tema vastu esitatud hagile veel isegi sisulist vastust esitanud, on kostja I õigusabikulud kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud 785,29 euro ulatuses (5,5 tunni ulatuses arvestusega 142,78 eurot tunnis, ilma käibemaksuta). Kostja I kuluks on ka äriregistri väljavõtte saamise kulu summas 2 eurot. Kohtu hinnangul on nimetatud tõendi saamise kulu põhjendatud ning kuulub hagejalt väljamõistmisele. Kohus määrab kindlaks A H hüvitatavate kulude rahalise suuruse summas 787,29 eurot, so õigusabikulu summas 785,29 eurot (ilma käibemaksuta) ja tõendi (äriregistri väljavõtte) saamise kulu 2 eurot. A H menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 1 142,21 eurot (taotletud summa 1 929,50 eurot – taotluse rahuldatud osa 787,29 eurot). Kostja O I OÜ menetluskulude nimekirjade kohaselt koosnevad kostja II menetluskulud õigusabikuludest 5 tunni ja 15 minuti eest summas 630 eurot, millele lisandub käibemaks ehk kokku 756 eurot. Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega, on seisukohal, et kostja II menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus määrab kindlaks O I OÜ hüvitatavate kulude rahalise suuruse summas 756 eurot (sh käibemaks). Kostja T OÜ menetluskulude nimekirjade kohaselt koosnevad kostja III menetluskulud õigusabikuludest 4 tunni ja 30 minuti eest summas 540 eurot, millele lisandub käibemaks ehk kokku 648 eurot. Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega, on seisukohal, et kostja III menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus määrab kindlaks T OÜ hüvitatavate kulude rahalise suuruse summas 648 eurot (sh käibemaks). 4
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostjad A H ja T OÜ vastavad taotlused esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.