Obsah (7)

§ 231§ 367§ 162§ 165§ 138§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 8.10.2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-4836 Tsiviilasi AS Citadele banka h

230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-41-15, p 19).

§ 231

lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Hageja on esitanud nõude kostjate vastu hageja ja kostja 1 vahel 21.10.2015 sõlmitud arvelduskrediidilepingust ja selle lisadest 1 ja 2 ning hageja ja kostja 2 vahel 22.06.2016 sõlmitud käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Krediidilepinguga kohustub üks isik andma teise isiku käsutusse rahasumma ning teine isik kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
2. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja andis kostjale 1 käsutamiseks arvelduskrediiti. Kostja 1 pidi kokkulepitud tähtajaks, so 12.07.2017 raha tagastama ja raha kasutamise ajal tasuma intressi. Hageja ja kostja 1 sõlmisid 21.10.2015 arvelduskrediidi lepingu nr XXXX arvelduskrediidi limiidiga 150 000 eurot (tl 6-9). Lepingu põhitingimuste punkti 10 kohaselt oli arvelduskrediidi kasutamise lõpptähtpäev 21.10.
3. Hageja ja kostja 1 sõlmisid arvelduskrediidi lepingu lisa 1, millega suurendati arvelduskrediidi limiiti 200 000 euroni ning lepiti tagatisena kokku ühishüpoteegi seadmises korteriomanditele Xxxx ja Xxxx summas 70 200 eurot, kommertspandiseadmises vallasvarale summas 50 000 eurot ning kostja 2 isiklikus käenduses arvelduskrediidi limiiidi ulatuses (tl 10 ja 10 pöördel). 22.06.2016 sõlmisid hageja ja kostja 1 arvelduskrediidi lepingu lisa 2, millega suurendati arvelduskrediidi limiiti 270 000 euroni ning pikendati arvelduskrediidi tagastamise tähtaega 12.06.2017 (tl 11 ja 11 pöördel). Nimetatud lisaga 2 lepiti kokku ka ühishüpoteegi seadmises korteriomandile Xxxx (sh eluruum koos mitteeluruumidega) ja korteriomanditele Xxxx ja Xxxx summas 130 000 eurot, kommertspandi seadmises vallasvarale summas 70 000 eurot ning kostja 2 isiklikus käenduses arvelduskrediidi limiidi ulatuses. 08.06.2017 sõlmisid hageja ja kostja 1 arvelduskrediidi lepingu lisa 3, millega pikendati arvelduskrediidi tagastamise tähtaega 12.07.2017 (tl 12). Leping lõppes 12.07.
4. Hageja ja kostja 2 sõlmisid 22.06.2016 käenduslepingu nr XXXX, mille p 2.1 kohaselt vastutab kostja 2 solidaarselt võlgnikuga ja kohustub tasuma võlausaldajale võlgnevuse kokku kuni 270 000 eurot (tl 24). Kohus loeb need asjaolud

§ 231lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

1. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
2. Tõendamist on leidnud, et hageja edastas 10.10.2017 kostjale 1 nõude lepingust tulenevate 3 kõigi varaliste kohustuste täitmiseks tähtajaga 24.10.2017 kogusummas 302 702,14 eurot, millest 265 822,16 eurot on põhinõue, 659,37 eurot tasumata intress, 36 220,61 eurot viivis (tl 14). 10.10.2017 edastas hageja kostjale 2 kui käendajale nõude käendatava kohustuse täitmiseks tähtajaga 24.10.2017 (tl 14 pöördel). Kostjad hageja nõuet määratud tähtajaks ei täitnud, mistõttu hageja algatas 30.10.2017 täitemenetluse hüpoteekide realiseerimiseks. Nõude rahuldamiseks läbiviidud täitemenetluses laekus vara müügist 118 491,10 eurot, mis ei katnud hageja nõuet kostjate vastu. Põhivõla jääk on 147 331,06 eurot, millele lisandub hinnakirja alusel konto hooldustasu 4,48 eurot (tl 18-23 pöördel). Hageja edastas 27.02.2109 kostjatele nõude lepingust tulenevate varaliste kohustuste täitmiseks (tl 15 ja 15 pöördel). Hageja nõue kostja 1 vastu seisuga 26.02.2109 on 347 860,84 eurot, millest 147 336,18 eurot on tagastamata krediit ja 199 861,45 eurot viivis. Kostjad hageja nõuet määratud tähtajaks ei täitnud.
3. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et hageja ja kostja 1 vahel oli leping, kostja 1 on lepingust tulenevat kohustust rikkunud, kohustus on sissenõutavaks muutunud ning hagejal on lepingust, selle lisadest ja käenduslepingust tulenevalt õigus nõuda kostjatelt kohustuse täitmist. Kohus rahuldab põhinõude kogu ulatuses, s.o 147 336,18 eurot.
4. Hageja on esitanud kostjate vastu sissenõutavaks muutunud viivisenõude perioodil 1.07.2017 kuni 25.02.2019 viivituses oldud 598 päeva eest summas 199 861,45 eurot viivisemääraga 54% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivis 54% aastas tasumata põhivõlgnevuselt 147 336 eurot alates 26.02.2019 kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni. Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 367

sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega annab seadus hagejale õiguse nõuda sissenõutavaks mittemuutunud viivist ka alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostjad viivise perioodi ja summat ei vaidlusta. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele. 13. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 147 336,18 eurot sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 25.02.2019 199 861,45 eurot, kokku 347 197,63 eurot ja viivise 54% aastas põhivõla 147 336,18 eurot tasumata osalt alates 26.02.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Kostjalt 2 välja mõistetud summad kokku ei tohi olla rohkem kui 270 000 eurot. MENETLUSKULUD 14.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 165

lg 3 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. 15. Hageja menetluskulud koosnevad hagiavalduses märgitud hagiavalduselt tasutud riigilõivust 3 400 eurot.

§ 138

lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Menetluses tasutud riigilõivu kulu 3 400 eurot on seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Seega kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 3 400 eurot. 16. Vastavalt

§ 177

lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS 4 § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 17.

178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 2).

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 5