← Eesti

2-19-330/20

Obsah (6)§ 168§ 177§ 172§ 4881§ 163§ 178

Tsiviilasi nr: 2-19-330 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 23.12.2019, Tallinn Tsiviila

§ 168

lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus nõustub kostja vastuväitega. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks, mistõttu kannab hageja oma õigusabikulud ise. Kostja on siiski nõustunud hüvitama hagejale menetluses tasutud riigilõivud kokku summas 350 eurot. Kuivõrd hagi tagamise taotlust kohus ei rahuldanud, jääb riigilõiv hagi tagamise avalduselt hageja kanda. Hageja on esitanud taotluse

§ 177

lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o. riigilõivult summas 300 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus

  1. Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kostjalt jäid välja mõistmata hageja menetluskulud.
  2. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt puudub otsuses põhjendus, miks kohus leiab, et kostja ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtuotsus on selles osas täielikult põhjendamata. Kohaldades

§ 168

lg-st 6 ja mõistes kostjalt välja menetluskulud osaliselt on kohus möönnud, et kohtusse pöördumine oli tingitud kostjast. Kohtulahend on selles osas vastuoluline. 11. Apellant leiab, et kohtu seisukoht, et kostja ei ole andud põhjust pöörduda kohtusse, ei ole õige. Kostja algatas hageja suhtes täitemenetluse tsiviilasjas nr 2-18-114898 väljamõistetud menetluskulude sissenõudmiseks. Hageja vaidlustas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis nii kostja poolt sundtäitmise algatamist, kui kostja poolt sundtäitmisele esitatud menetluskulude nõuet ennast. Täitemenetluse seadustik näeb sellises olukorras võlgniku õiguste kaitseks ette sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise. Muid õiguskaitsevahendeid alusetu täitemenetluse ja selles esitatud nõude vaidlustamiseks võlgnikul täitemenetluses pole. 12.Asjaoludest nähtuvalt kohtusse pöördumise tingis kostja tegevus, kes esitas täitmiseks kohtulahendi tsiviilasjas nr 2-18-114898, mida kohus ei olnud hagejale kätte toimetanud ja mille sisust hageja ei olnud teadlik. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudele vastu vaidlemise tingis ka asjaolu, et kostja nõue tasuti veel enne, kui toimus makseettepaneku kättetoimetamine hagejale ja tema naabrile. Kostja maksekäsu avaldust tagasi ei võtnud.

§ 172lg 9 järgi oleks pidanud avaldaja menetluskulud jääma tema kanda.

Maksukäsuosakonna menetlust lõpetavas määruses kulude jätmine hageja kanda ei olnud põhjendatud ja see oli vastuolus

§ 172

lg 9 ja

§ 4881. 3

(5)Tsiviilasi nr: 2-19-330 Vastavalt

§ 4881puudus hagejal võimalus maksekäsu kiirmenetlust lõpetavat määrust vaidlustada.

Eelnevast tulenevalt on kostja tegevus ja käitumine tinginud hageja jaoks kohtusse pöördumise ja see on olnud vältimatu. Vastus apellatsioonkaebusele 13.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht

  1. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas ja teha tühistatud osas uus otsus. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  2. Maakohus tegi asjas menetluskulude jaotuse ning menetluskulude rahalise kindlaksmääramise raames mõistis lõpptulemusena kostjalt hageja kasuks menetluskulud osaliselt välja. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on maakohtu seisukoht, et menetluskulude jaotamisel tuleb jätta hageja menetluskulud osaliselt kostja kanda. Maakohus on seejuures tuginenud mh sellele, et hageja menetluskulude täies ulatuses kostja kanda jätmine ei ole põhjendatud, kuna hageja hagi tagamise taotlus jäi rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu seisukohaga. Kui pool esitab põhjendamatu taotluse, siis puudub teisel poolel kohustus nimetatud taotluse esitamisega seotud kulusid hüvitada.
  3. Apellatsioonkaebuse väide on põhjendatud selles, et maakohus on menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. Maakohtus kasutas hageja lepingulise esindaja teenuseid. Hageja esitatud dokumentide kohaselt osutas hageja lepinguline esindaja õigusalaseid teenuseid kokku 3,7 tundi tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja kulu tuleb jätta hageja kanda, kuna hageja endise kohtutäiturina ei vajanud lepingulist esindajat, samuti alustati menetlus hageja poolt põhjendamatult, sest hageja oleks pidanud esitama kaebuse kohtutäituri tegevuse või otsuse peale. Maakohus leidis ka, et kostja ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks. Ringkonnakohus maakohtu osutatud põhjendustega ei nõustu.
  4. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul saab võlgnik sama paragrahvi lg 11 kohaselt esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et vaidlustatud täitemenetlus algatati dokumendi alusel, mis ei vastanud täitedokumendi nõuetele.
  5. Kuigi täitemenetluse algatamisel dokumendi alusel, mis ei vasta täitedokumendi nõuetele, tuleks esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale (TMS § 217), saab täitmiseks esitatud dokumendi vastavust täitedokumendi nõuetele kontrollida ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (TMS § 221) lahendamisel, kui võlgniku ja sissenõudja vahel on ka materiaalõiguslik vaidlus, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet. Käesolevas asjas esitas hageja ka sisulised vastuväited sellele, et tsiviilasjas nr 2-18-114898 temalt kostja kasuks väljamõistetud summad olid põhjendamatud. Seega ei esitanud hageja üksnes väidet, et kohase täitedokumendi puudumise tõttu on täitemenetlus algatatud põhjendamatult, mistõttu on maakohtu viide sellele, et hageja oleks pidanud vaidlustama täituri tegevuse või otsuse on põhjendamatu. Nõustuda ei saa ka sellega, et kostja ei põhjustanud hagi esitamise. Täitemenetluse algatamiseks esitas avalduse kostja ning kuigi asjast nähtub, et täitedokument 4

(5)Tsiviilasi nr: 2-19-330 jäi hagejale välja saatmata maakohtu eksimuse tõttu, vaidlustas hageja täitedokumendi ka sisuliselt. Hageja nimelt leidis käesolevas asjas esitatud hagiavalduses, et kostja poleks saanud liikmemaksu nõuet maksekäsu kiirmenetluses üldse esitada ning lisaks, et kostja nõue tasuti veel enne, kui toimus makseettepaneku kättetoimetamine hagejale. Maakohus sisuliselt pooltevahelist vaidlust käesolevas asjas ei analüüsinud, sest selleks puudus vajadus, kuivõrd kostja võttis vastuses hagiavaldusele hagi kohe õigeks.
  1. Nõustuda ei saa ka sellega, et hagejal endise kohtutäiturina puudus õigus menetluses kasutada lepingulist esindajat. Selline keeld lepingulise esindaja kasutamiseks seaduses puudub. Lepinguline esindaja on hagejale osutanud teenuseid 3,5 tundi, tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Arvestades menetluskulude nimekirjas osutatud lepingulise esindaja osutatud õigusteenuseid asja menetlemiseks, maakohtu poolt rahuldamata jäänud avaldusi, leiab ringkonnakohus, arvestades ka vaidluse olemust ning esitatud väiteid, et põhjendatud lepingulise esindaja menetluskulude suuruseks, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada on 2 tundi. Menetluskulude tunnihind on seejuures ringkonnakohtu arvates mõistliku suurusega ja vastab arvestades esindaja kvalifikatsiooni keskmiselt levinud teenustasu suurusele. Seega tuleb lisaks hageja poolt tasutud riigilõivule välja mõista ka maakohtus kantud lepingulise esindaja kulud kokku 312 eurot. Menetluskulude jaotus
  2. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda

§ 163

lg 1, arvestades ka seda, et menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel tekkinud kulud vastaspoolel hüvitamisele ei kuulu (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.