← Eesti

1-19-4936/8

Obsah (6)§ 121§ 64§ 65§ 68§ 74§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. august 2019 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-19-4936 (kohtueelse menetluse nr 19261000465)

§ 121

lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ken Kiudorf Süüdistatav Janar Kallari isikukood 39112086533; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel – eesti keel; algharidusega; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tööline; kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Tartu Maakohtu 12.11.2014 otsusega

§-de 121 ja 323 järgi

§ 64

lg 1 alusel liitkaristusega 8 kuud vangistust,

§ 65

lg 2 alusel mõistetud lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 8 kuud vangistust (karistus kantud 20.12.2016); tõkendit ei ole kohaldatud, oli kahtlustatavana kinni peetud 1.-3.06.2019 RESOLUTSIOON Janar Kallari süüdi mõista

§ 121

lg 2 p 3 järgi ning karistada vangistusega 2 (kaks) aastat.

§ 68

lg 1 alusel arvata Janar Kallari karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 1.3.06.2019, s.o 3 (kolm) päeva ning mõista Janar Kallarile kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1, 3 alusel määrata, et Janar Kallarile mõistetavat karistust 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Janar Kallari 2 (kahe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust: 1) elab kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu - või töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) ei tarvita alkoholi.

§ 75

lg 4 alusel kohustada Janar Kallarit käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 10 (kümne) tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi, mis koosneb süsivesikdefitsiitne transferriin ehk analüüsist CDT ja gammaglutamüüli transferaas ehk analüüsist GGT. Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et Janar Kallari ei tarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdimõistetul alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3% ja GGT suurem kui 73, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja alates 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk GGT analüüsi tulemus peab olema väiksem kui 73 ning CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, ei tohi kordusproovi näidud minna üle normide. Süüdistatav on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 1.08.2019. Käitumiskontroll algab kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista Janar Kallarilt menetluskuludena sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot ning riigi õigusabi tasu ja kulu 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot 36 senti riigituludesse. Janar Kallarilt välja mõistetud menetluskulud (kokku 963,36 eurot) tasuda ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisele järgnevast kuust hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks, tasudes iga osamakse katteks 80,28 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 SEB Pangas või EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor Bank AS viitenumbrile 99919700038393 (märkides makse selgituses: Menetluskulud asjas 1-19-4936). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub otsus menetluskulude tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna. CD-R Häirekeskuse kõnesalvestisega jätta kriminaaltoimiku juurde. Edasikaebamise kord 2

(4)Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
  1. peatüki
  2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega (KrMS § 339 lg 1). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 1.08.
  3. Süüdistus Janar Kallarit süüdistatakse selles, et tema Tartu Maakohtu 12.11.2014 otsusega muuhulgas kehalise väärkohtlemise eest karistatud isikuna lõi 1.06.2019 kella 22.00 paiku Põlva linnas Pärna tn 1 asuva parkla läheduses kannatanut xxxxxx xxxx kaks korda rusikaga näkku, mille tagajärjel kukkus kannatanu pikali. Seejärel aitas Janar Kallari kannatanu püsti ja lõi teda uuesti kahel korral rusikaga näkku, mille tagajärjel xxxxxx xxxx uuesti pikali kukkus. Pärast seda lõi Janar Kallari maas lamavat kannatanut ühe korra jalaga vastu suud. Nimetatud tegevusega tekitas Janar Kallari xxxxxx xxxx füüsilist valu ja tervisekahjustused, mis seisnevad parema sarnaluu ja oimupiirkonna turses, parema silma all olevas hematoomis, paremal näopoolel olevates marrastuses ning kukla piirkonnas olevas pindmises haavas. Seega pani Janar Kallari toime korduva kehalise väärkohtlemise s.o

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu Süüdistatava Janar Kallari, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör süüdistatavale karistuseks

§ 121

lg 2 p-s 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 2 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata Janar Kallari karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 1.-3.06.2019, s.o 3 päeva ning mõista Janar Kallarile kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 alusel määrata, et Janar Kallarile mõistetavat karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Janar Kallari (kokkuleppe tekstis ekslikult märgitud isikunime parandas prokurör kohtuistungil) 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust alkoholi mitte tarvitada.

§ 75

lg 4 alusel võtab Janar Kallari endale kohustuse peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi, mis koosneb süsivesikdefitsiitne transferriin ehk analüüsist CDT ja gammaglutamüüli transferaas ehk analüüsist GGT. Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et Janar Kallari ei tarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdimõistetul alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3% ja GGT suurem kui 73, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja alates 6 kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk GGT analüüsi tulemus peab olema väiksem kui 73 ning CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, ei tohi kordusproovi näidud minna üle normide. Süüdistatav on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule. 3

(4)Kohtu järeldused Süüdistatav Janar Kallari kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav Janar Kallari tuleb süüdi mõista

§ 121lg 2 p 3 järgi ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Tulenevalt Kr

MS § 180 lg-st 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 810 eurot ja riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstav riigi õigusabi tasu ja kulu 153,36 eurot, mis tuleb süüdistatavalt riigituludesse välja mõista. Kuigi kokkuleppe tekstis on menetluskulude absoluutsummana märgitud 936,36 eurot, tuleneb eelnevast kulude loetelust, et menetluskulusid on kokku 963,36 eurot. Vastava paranduse tegi prokurör ka kohtuistungil. Kuna kokkulepe hõlmab tegelikult kõiki kulusid kogusummas 963,36 eurot, ei riku prokuröri tehtud parandus süüdistatava õigusi. Vastavalt poolte kokkuleppele määrab kohus menetluskulude tasumise ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.