Obsah (6)

§ 423§ 371§ 377§ 384§ 196§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2020, Narva Kohtuasja number 2-19-7839 Kohtunik Andres Hallmägi Kohtuasi V Bi ja I Ba hagi Tisler Mets OÜ vastu sundtäitmiseks

§ 423

lg 3 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul.

§ 371

lg 1 p 4 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Antud juhul esitas avaldaja kohtusse avalduse täitemenetluse peatamiseks, mille kohus jättis käiguta. Avaldaja nõuetekohaselt puuduseid ei kõrvaldanud, kuid kohus võttis avalduse menetluse, et välja selgitada asjaolud ja selge nõue. Menetluse kestel selgus, et tegemist on nõudega, mida ei saa menetleda hagita menetluses. Seega leiab kohus, et menetlusse võetud avaldus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna avalduses esitatud nõuet ei saa esitatud kujul ja menetluses rahuldada. Hagejad esitasid hagiavalduse kostja vastu sundtäitmiseks lubamatuks tunnistamise nõudes. Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu menetluses on olnud V Bi ja I Ba hagi OÜ Tisler Mets vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 066/2015//790 ja nr 066/2015/

1. Antud asjas jättis kohus V Bi ja I Ba hagi OÜ Tisler Mets vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 066/2015//790 ja nr 066/2015/
2. Kohtuotsus jõustus 23.01.
3. Nimetatud täiteasjade algatamise aluseks oli samuti 21.06.2005 tõestatud hüpoteegi seadmise leping nr 5020, mille alusel kostja nõuab avaldajatelt korteri realiseerimist, nõue on 31 955,82 eurot. 21.06.2005 sõlmisid I Ba (omanik), V B (omaniku abikaasa) ja OÜ Tisler Mets (hüpoteegipidaja) hüpoteegi seadmise lepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamis-avalduse, mille kohaselt seadis omanik korteriomandile xxx (registriosa xxx) hüpoteegi 500 000 krooni (31 955,82 eurot), hüpoteegiga tagati hüpoteegipidaja kõik nõuded piiratud vastutusega osaühingu Severnaja Energia vastu, sealhulgas tingimuslikud, ole-masolevad ja tulevikus tekkivad nõuded, mis tulenevad piiratud vastutusega osaühingu xxxx ja osaühingu Tisler Mets vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest lisadest ja muudatustest. 3 3-29-7839 Pärast kohtuotsuse tegemist vahetas sissenõudja (kostja) kohtutäiturit, mistõttu on täitemenetluse asjadel ka uued numbrid, kuid sisu on sama. Täitemenetlus on algatatud hüpoteegi seadmise lepingu alusel, sissenõue on 31 955,82 eurot. Kohus ei tuvastanud pettust lepingu sõlmimistel, millele hagejad viitavad. Kohus selgitab, et antud juhul on hagi esitatud sama kostja vastu ning nõude aluseks on samad asjaolud mille suhtes sisuliselt on kohtus menetlus lõppenud. Asjaolu, et on muutunud kohtutäitur ei muuda nõude aluseid ja asjaolusid. Samuti ei saa uue nõude esitamiseks olla asjaolu, et Venemaa Föderatsioonis on algatatud kriminaalmenetlused ettevõtete suhtes, kellega varasemalt on hagejad lepinguid sõlminud. Seega leiab kohus, et esitatud hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna poolte vahel on samadel asjaoludel olnud vaidlus, mille suhtes on jõustunud kohtuotsus. Hagi tagamise rahuldamata jätmine Hagejad esitasid koos hagiga hagi tagamise taotluse, milles paluvad täitemenetluse peatada.

§ 377

lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kui kohtuotsust tuleb ilmselt täita mujal kui Euroopa Liidu liikmesriigis ja välislepingu alusel ei ole tagatud Eesti kohtuotsuste täitmine, loetakse, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha Vastavalt

§ 384

lg-le 2, kui hagi tagamise avaldus ei vasta seaduse nõuetele ja puuduse saab ilmselt kõrvaldada, annab kohus avaldajale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Puuduse õigeaegse kõrvaldamata jätmise puhul jätab kohus hagi tagamise avalduse rahuldamata. Antud juhul kohus hagi menetlusse ei võtnud. Kohus selgitab, et hagi tagamise abinõu saab määrata üksnes juhul, kui kohus on otsustanud avalduse menetlusse võtta. Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et hagi tagamise abinõu saab määrata ainult hagile, mille kohus on otsustanud menetlusse võtta (RKTKo 3-2-1-124-04). Kuna kohus hagiavaldust menetlusse ei võtnud, tuleb hagi tagamise taotlus jätta rahuldamata. Menetluskulude katteks tagatise andmine Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 196 lg 1 p 3 võib kohus kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselgelt raskendatud, eelkõige juhul, kui on välja kuulutatud hageja pankrot, algatatud hageja pankrotimenetlus või kui aasta jooksul enne hagi esitamist on hageja vara suhtes toimunud täitemenetlus, ilma et täitemenetluses esitatud nõuet oleks rahuldatud. Kostja leiab, et

§ 196lg 1 p 3 kohaldamise alused on olemas.

Hagejalt ei oleks kostja arvates võimalik menetluskulude hüvitamist nõuda, seda põhjusel, et hageja on likvideerimisel, vara puudub ning igapäevane majandustegevus puudub. 4 3-29-7839 Kohus selgitab, et tagatise andmise kohustuse määramine on kohtu kaalutusotsus, mille langetamisel peab kohus arvestama mõlema osapoole huvidega (RK 01.02.2010 nr 3-2-1-158-09 p 15).

§ 196

lg 21 kui tagatise nõudmise eeldused on täidetud, võib kohus jätta tagatise siiski täielikult või osaliselt nõudmata või määrata selle tasumise osade kaupa, kui hagejalt ei saa majanduslikel või muudel põhjustel mõistlikult oodata tagatise andmist ja hagi läbi vaatamata jätmisega võivad kaasneda rasked tagajärjed hagejale või kui tagatise nõudmine oleks hageja suhtes muul põhjusel ebaõiglane. Antud juhul kohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest ning lõpetas menetluse esialgse avalduse suhtes. Seega puudub alus ka taotluse rahuldamiseks ning tagatise nõudeks. Menetluskulud

§ 168

lg-te 1-2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega. Kohus jätab menetluskulud hageja V Bi kanda, kuna kohus ei võtnud hagi-avaldust menetlusse ning avalduse jättis läbi vaatamata. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 5