) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 3
lg 1 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 järgi kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Selles asjas esinevad
Ajutise halduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul puuduvad vara ja vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võlgniku kohustused (58 738,26 eurot) ületavad võlgniku vara (500 eurot). Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus puudub. Kohus ajutise pankrotihalduri aruande põhjal tuvastas, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks.
lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu
lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu määratud summa. Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha ei makstud. Kohus leiab, et kuna võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu poolt määratud summat tasunud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada võlgniku pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu
Kohus ei tuvastanud, et pankrotiavalduse menetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi ning nõustub ajutise halduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta. Võlgniku maksejõuetus on välja kujunenud muu asjaolu tõttu
Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 201 p 22 kohaselt, osaühing lõpetatakse osaühingu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 41 lg 1 kohaselt toimub juriidilise isiku lõpetamisel selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotimenetluses toimub juriidilise isiku likvideerimine pankrotimenetlusele sätestatud korras. Vastavalt
lg 8, kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Ajutisel halduril tuleb kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates lõpetada juriidiline isik võlgnik ja likvideerida võlgniku likvideerimismenetluseta. Äriseadustiku § 58 lg 1 ja 4 kohaselt on pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. 4
lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse, siis on põhjendatud ka ajutine haldur vabastada tema kohustustest. Kohus vabastab ajutise halduri võlgniku ajutise halduri kohustustest pärast võlgniku äriregistrist kustutamist.
lg 4 kohaselt avaldab kohus teate menetluse raugemise tõttu lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt
lg 1, kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus Tartu Maakohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud pankrotiseaduse § 29 lg 1 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. Menetluskulud
lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-st 2 ja
Ajutise halduri tasu ja kulud Lähtuvalt
lg 1, lg 2 ja lg 3, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 9,50 tundi ning tasu arvestuses on lähtutud tunnitasust 95 eurot tund. Ajutise halduri tasu on 902,50 eurot, millele lisandub käibemaks 180,50 eurot, kokku 1083 eurot. Pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste suuruseks on ajutine 5
lg 4, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Lähtuvalt
lg 5 ja 6, kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
lg 8 teise lause alusel, kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot tuleb hüvitada riigi vahenditest vastavalt
lg 4 ja 5, kuna kohus lõpetab võlgniku pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu ning võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu poolt määratud summat. Kohus mõistab vastavalt ajutise halduri taotlusele ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulutused kokku summas 654,60 eurot (505,50+101,10+40+8) välja võlgnikult büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.