← Eesti

2-19-12857/6

Obsah (10)§ 394§ 416§ 367§ 407§ 444§ 173§ 174§ 162§ 200§ 177

2-19-12857 KOHTUOTSUS /TAGASELJAOTSUS/ EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse tegemise aeg ja koht Rakvere, 18. detsember 2019 Tsiviilasja number 2-19-12857 Tsiv

§ 394

ja

§ 416

) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, kautsjon summas 100 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele. ASJAOLUD

  2. augustil 2019 saabus Viru Maakohtusse PlusPlus Capital AS hagi D V`i vastu 11.54 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja liitumislepingu kliendinumbriga 8420283, mille alusel kohustus teenuseosutaja pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli kohustunud saadud mobiiltelefoni teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Vastavalt liitumislepingu üldtingimustele on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest viivist 0,07% päevas. Kostja jättis 01.06.2016 arve nr 2015529897, maksetähtajaga 18.06.2016, summas 11.54 eurot tasumata.
  3. Elisa Eesti AS on loovutanud kostjaga sõlmitud lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu 01.02.2018 hagejale. Kostjale teavitati nõude loovutamisest, kuid käesoleva ajani kostja võlga tasuma ei ole asunud.
  4. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt põhivõlgnevuse summas 11.54 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 9.31 eurot (perioodi 18.06.2016 – 16.08.2019 eest).
  5. Vastavalt Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingu lahutamatuks osaks olevate lepingu üldtingimuste punktile 7.10, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma viivist tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja arvestab viiviseid tasumata põhisummalt iga maksmisega viivitatud päeva eest viivist 0,07% päevas, mis on kolmekordne, kahele koma kohale ümardatud, seaduslik viivisemäär. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates arve maksetähtaja viimasest päevast 18.06.2016 kuni 16.08.
  6. Hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 9.31 eurot. Hageja palub

§ 367alusel välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise.

Hageja palub viivist arvestada lepingu üldtingimuste punktis 7.10 kokkulepitud määras 0,07% põhinõudelt päevas alates 17.08.2019 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. 2

(5)2-19-12857
  1. Hageja esindaja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele, ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu üldtingimuste punkti 5.2.
  2. ja 6.1.7 alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatust. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist (s.o 15.03.2018, 15.04.2018 ja 15.05.2018) kostja aadressile xxxx. VÕS § 113 2 lg 2 p 1 on hagejal õigus nõuda 15.03.2018 võlateatise eest 15 eurot ning 15.04.2018 ja 15.05.2018 kummagi võlateatise eest 5 eurot, s.t. kokku 25 eurot. Kokku on hagejal tekkinud kulud 25 euro ulatuses seoses meeldetuletuskirjade edastamisega kostjale.
  3. Hageja palus vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 11.54 eurot, viivised 9.31 eurot ja sissenõudmiskulud 25 eurot, menetluskulud kokku summas 495 eurot ning viivis põhinõudelt alates 17.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni lepingu üldtingimustes kokkulepitud määras 0,07% päevas ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
  4. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega. MENETLUSE KÄIK
  5. Viru Maakohus võttis 06.09.2019 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjale ja kohtuteadet ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid kostja elukohaks märgitud aadressile xxxx, kuid materjalid tagastati kohtule märkega, et isik ei ela antud aadressil ja tegelik elukoht peaks teadaolevalt asuma xxxx. Politseija Piirivalveameti 01.11.2019 kirja kohaselt ei ole politseile D V`i elu-või asukoht teada. Kohtul ei olnud võimalik hagi koos lisadega kostjale tööandja kaudu kätte toimetada, sest Maksu- ja Tolliameti elektroonilise andmebaasi andmete kohaselt kostjal puudub töökoht. Kohtute Infosüsteemis (KIS) teisi andmeid kostja kohta ei ole.
  6. 25.10.2019 esitas hageja taotluse kostjale menetlusdokumentide avalikuks kättetoimetamiseks. Hageja märgib, et on kohtuväliselt otsinud kostja elukoha andmeid avalikest andmebaasidest, samuti internetiotsingutest, kuid ei ole suutnud kostja asukohta tuvastada. Hageja palus menetlusdokumendid kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
  7. Viru Maakohtu 07.11.2019 määrusega teavitati kostjat avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded tema vastu hagi esitamisest AS-i PlusPlus Capital poolt ning menetlusdokumentide tema suhtes kättetoimetatuks lugemisest 15 päeva möödumisel kohtumääruse väljavõtte ilmumise päevast väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus kohustas kostjat esitama kohtule vastuse hagiavaldusele hiljemalt 20 päeva jooksul arvates menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemisest. Teadaanne avaldati 11.11.2019 ning loeti kostjale kättetoimetatuks 26.11.
  8. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei ole esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  9. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub

§ 407lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega. 3

(5)2-19-12857 12.

§ 407

lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud liitumislepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. 13. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 45.85 euro ulatuses (s.h põhivõlgnevus summas 11.54 eurot, viivised 9.31 eurot ja sissenõudmiskulud 25 eurot). Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis põhinõudelt 11.54 eurolt alates 17.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni lepingu üldtingimustes sätestatud määras 0.07% päevas, kuid mitte rohkem kui 11.54 eurot. 14.

§ 444

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. MENETLUSKULUD 15.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 16. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabikulud 420 eurot, menetluskulud kokku 495 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus mõistlik ega põhjendatud. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud summas 420 eurot. Hageja poolt kohtule esitatud standardne hagiavaldus on sisuliselt 2-l leheküljel. Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega.

§ 200

lg 1 tulenevalt menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Hageja ei ole nõudega maksekäsu kiirmenetlusse pöördunud. Maakohtu arvates ei saa heauskseks pidada sellist hageja käitumist, kus ta nõuab hagihinnast kordades suuremas ulatuses menetluskulude hüvitamist (käesolevas menetluses kokku 495 eurot, millised ületavad hagihinda rohkem kui 10 korda). Selline hageja käitumine ei ole heauskne, sest tekitab kostjale põhjendamatud menetluskulud. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud summas 50 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 125 eurot, s.h riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 50 eurot. 17.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 4

(5)2-19-12857 18. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.