KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-4151 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Juhan Sarv Vai

§ 267lg 1 p 2 alusel aresti 7 päeva.

Arest pöörati täitmisele viivitamatult

1. novembril 2019 kell 11.
3. Maakohtu määruse kohaselt ilmus K. Vanatoa
4. novembril 2019 kohtuistungile joobeseisundis. K. Vanatoal tuvastati alkoholijoove indikaatorvahendiga – tema poolt väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,14 mg/l. Maakohus märkis, et K. Vanatoa joobeseisund oli lisaks tuvastatav visuaalselt ning süüdistatav kinnitas ka ise kohtule, et oli eelnevalt alkoholi tarvitanud. Kohtu hinnangul avaldas süüdistatav kohtuistungile joobeseisundis ilmumisega kohtu vastu lugupidamatust. Seetõttu tuleb tema suhtes kohaldada aresti

§ 267lg 1 p 2 alusel.

MÄÄRUSKAEBUS

1. Viru Maakohtu
2. novembri
3. a määruse peale esitas määruskaebuse K. Vanatoa kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada, jätta arest kohaldamata, peatada määruse täitmine määruskaebuse läbivaatamise ajaks ning mõista riigilt välja määruskaebuse koostamise ja esitamisega K. Vanatoale tekkinud menetluskulu.
4. Kaitsja hinnangul on maakohus materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ja kriminaalmenetlusõigust oluliselt rikkunud. Kaitsja leiab, et alkoholijoobes süüdistatava viibimine kohtuistungil ei ole käsitletav kohtuistungi korra rikkumise ega kohtuniku korralduse täitmata jätmisena.

§ 267

lg 1 punktis 2 toodud meetmete kohaldamine eeldab, et süüdistatav rikub kohtumenetluse korda ega täida kohtuniku korraldust. Kohtumenetluse kord tuleneb

§-st 266, mille lg-test 1 ja 2 saab järeldada, et kohtunik kujundab oma korraldusega kohtuistungil toimuvat seeläbi, et korralduse adressaat teadvustab korralduse kohustuslikkust. Sellest johtuvalt ei saa kaitsja hinnangul käsitleda korrarikkumise ja võimaliku korraldusele mitteallumisena süüdistatava tervislikku seisundit, mille osas ei saa süüdistatav kohtuistungil viibides enam midagi ette võtta ning mille osas oleks kohtuliku korralduse andmine konkreetsel juhul tulemusetu. Kaitsja juhib tähelepanu, et erinevalt

§ 267

lg-test 4 ja 5, ei võimalda

§ 267

lg 1 punkt 2 kohaldada süüdistatava suhtes aresti pelgalt kohtu suhtes lugupidamatuse väljanäitamise motiivil. 6. Isegi kui eeldada, et süüdistatavalt vabaduse võtmiseks esines seaduslik alus, on kaitsja hinnangul tegemist ebaproportsionaalselt raske reaktsiooniga süüdistatava eksimusele.

§ 267lg 1 jätab kohtunikule äärmiselt ulatusliku kaalutlusruumi.

Rikkumise laadi ja raskuse hindamisel ei saa mööda vaadata asjaolust, et süüdistataval tuvastati enne istungi algust indikaatorvahendiga küll alkoholijoove, kuid see ei väljendunud süüdistatava käitumises sellisel määral, mis annaks alust süüdistatavale ette heita istungi korra rikkumist. Süüdistatav avaldas kohtule kahetsust oma seisundi osas, vastas kõikidele kohtuniku küsimustele viisakalt ja adekvaatselt ning täitis kõiki kohtuniku korraldusi. Seejuures ei nõustu kaitsja kohtumääruses märgituga, mille kohaselt oli süüdistatava purjusolekut ka visuaalselt näha. Kaitsja väidet kinnitab ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll (lisa 1), milles on ainsate joobetunnustena märgitud silmade punetus ning alkoholilõhn suust. Just viimane oli põhjus, miks prokurör palus enne kohtuistungit politseil kontrollida süüdistatava joovet.

1. Kaitsja hinnangul puudus kohtul igasugune alus eeldada, et süüdistatav ilmub ka järgmisele kohtuistungile alkoholijoobes. Süüdistatav on osalenud kõikidel eelnevatel kohtuistungitel kainena ning kohtunik ei ole pidanud tegema süüdistatava suunal ühtegi märkust. Kahtlemata on alkoholi tarvitamise ebaõige planeerimise tulemusena alkoholijoobes kohtusse ilmumine kahetsusväärne, ent kaitsja hinnangul on seejuures oluline arvestada, et oma seisundist hoolimata ei asunud süüdistatav kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma ega valetama. Aresti kohaldamine toob süüdistatavale kaasa ulatusliku põhiõiguste riive. Vabaduspõhiõiguse täieliku riive kõrval ei saa kohtunik mööda vaadata ka asjaolust, et aresti kohaldamise pikkus on planeeritud täpselt nõnda, et süüdistatav viibiks arestimajas kuni järgmise kohtuistungini, mis on planeeritud
2. detsembriks
3. Nimetatud kohtuistungile on planeeritud süüdistatavat õigustavate tõendite esitamine ning süüdistatava 2 ülekuulamine. Süüdistatava jaoks tähendab see kaitseõiguse olulist piiramist (arestimajas istudes on oluliselt piiratud suhtlemine, tõendite kogumine, istungiks ettevalmistamine) olukorras, kus isik on tema vastu esitatud süüdistusele täies ulatuses vastu vaielnud.
4. Kohtumäärusest ei nähtu, mis põhjusel ja mis eesmärgil otsustas kohus rakendada süüdistava suhtes esimesel korral just rangeimat meedet peaaegu maksimummääras. Kaitsja hinnangul on süüdistatava suhtes rangeima meetme kohaldamine selgelt ebavajalik. Eeltoodust lähtuvalt on kaitsja seisukohal, et kohtu valitud meede ei ole vajalik ega mõõdupärane süüdistatava põhiõiguste riive seisukohalt. Vaidlustatud määruses tegemisel on rikutud kohtu põhjendamiskohustust, kuivõrd sellest ei selgu meetme liigi ja määra valiku aluseks olevad põhjused. Kaitsja hinnangul peaks süüdistatavalt vabaduse võtmise aluseks olev määrus olema põhjendatud selliselt, mis võimaldaks hinnata vabaduse võtmise eesmärgi ja määra õiguspärasust ning kaitsta ennast ebaseadusliku vabaduse võtmise eest. 9.

§ 392

kohaselt võib määruskaebuse saanud kohus peatada kohtumääruse täitmise, kui sellega võib kaasneda isiku põhiõiguste raske ja pöördumatu rikkumine. Kaitsja hinnangul on määruskaebus toonud süüdistatava jaoks kaasa raskeima võimaliku põhiõiguste riive – tema vabaduse võtmise. Samuti omab nimetatud määrus kriminaalasja kui terviku seisukohast negatiivset mõju süüdistatava kaitseõiguse teostamisele. Kuivõrd aresti kohaldamine tuli süüdistatavale täieliku üllatusena, siis ei ole süüdistataval võimalik kolmandate isikute ees täita tema poolt võetud kohustusi, mis võib viia sissetulekute või elukoha kaotuseni. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. 11. Kolleegium ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga, et alkoholijoobes kohtuistungile ilmumine ei ole käsitletav kohtuistungi korra rikkumisena. Ringkonnakohtu hinnangul võimaldab

§ 267

lg 1 p 1 alkoholijoobes kohtuistungile ilmunud süüdistatava saalist eemaldada ning

§ 267lg 1 p 2 talle aresti või rahatrahvi kohaldada.

Joove välistab sisuliselt isiku võime kohtulikust arutamisest osa võtta ning tingib viivituse kohtulikus arutamises. Maakohus jättis andmata korralduse osaleda kohtuistungil kainena seetõttu, et süüdistatav poleks saanud seda niikuinii enam kohapeal täita. Kuna tegemist oli rikkumisega, mida ei saanud oma olemuse tõttu korralduse andmisega lõpetada, võis kohus kohaldada süüdistatavale aresti ka ilma

§ 267lg-s 1 nimetatud korraldust andmata.

Maakohtu viidet K. Vanatoa poolt kohtu suhtes üles näidatud lugupidamatusele tuleb mõista kui kohtu hinnangut süüdistatava suhtumisele, mitte eraldiseisvat aresti kohaldamise alust. See ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks.

1. Ringkonnakohtu hinnangul oli K. Vanatoale kohaldatud seitse päeva aresti rikkumise raskust arvestades proportsionaalne tagajärg. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et K. Vanatoa poolt väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus 1,14 mg/l. Järelikult ei olnud ta võimeline kohtumenetluses osalema. Arvestades joobe suurust ja seda, et K. Vanatoa käitumine põhjustas kohtuliku arutamise edasilükkamise ning kulutas asjatult teiste menetlusosaliste aega, on seitse päeva aresti kohane meede K. Vanatoa poolt toime pandud rikkumisele reageerimiseks. Vaid süüdistatava kohtusaalist eemaldamine, talle rahatrahvi või väiksemas määras aresti kohaldamine ei oleks taganud seda, et süüdistatav oleks jäänud järgmise,
2. detsembriks 2019 planeeritud kohtuistungini kaineks. 3
3. Kuna ringkonnakohtu hinnangul oli K. Vanatoale kohaldatud seitse päeva aresti põhjendatud, jääb kaitsja taotlus kohtumääruse täitmine peatada rahuldamata.
4. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu

1. novembri
2. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
3. K. Vanatoa kaitsja taotles menetluskulude riigi kanda jätmist. Määruskaebusele lisatud arve kohaselt tuli K. Vanatoal maksta valitud kaitsjale määruskaebemenetluses osutatud õigusabi eest 288 eurot (sh käibemaks 48 eurot). Kuna maakohtu määrus jääb muutmata, puudub alus menetluskulude riigi kanda jätmiseks. Vastavalt

§ 187

lg-le 2 otsustatakse nimetatud menetluskulu hüvitamiseks kohustatud isik kriminaalasjas lõpplahendi tegemisel. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau Juhan Sarv 4