← Eesti

1-19-1550/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-1550 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
  2. novembri
  3. a määrus Eduard Kravtšenko tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu 38603293738) määruskaebus Eduard Kravtšenko (isikukood kaitsja advokaat Andres Veski, RESOLUTSIOON
  4. Jätta Viru Maakohtu
  5. novembri
  6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  7. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must Eduard Kravtšenkole määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 32 eurot ja 40 senti (sealhulgas käibemaks 5 eurot ja 40 senti).
  8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Eduard Kravtšenkolt Eesti Vabariigi kasuks välja 32 eurot ja 40 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Viru Maakohtu
  10. märtsi
  11. a otsusega tunnistati Eduard Kravtšenko süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu
  12. septembri
  13. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõisteti lõplikuks karistuseks 2 aastat 4 kuud 18 päeva vangistust. Karistuse kandmine algas
  14. jaanuaril 2019 ja lõpeb
  15. mail
  16. Viru Maakohtu
  17. novembri
  18. a määrusega jäeti E. Kravtšenko tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata.
  19. Maakohtu määruse kohaselt kannab E. Kravtšenko liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning ta on ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku temale mõistetud karistusajast. Kinnipeetav on nõustunud KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega ning kriminaalhooldusametniku hinnangul on kinnipeetava vabanemisjärgne elukoht sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on formaalsed eeldused E. Kravtšenko ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla täidetud.
  20. Kohtu hinnangul on E. Kravtšenko ennast karistuse kandmise ajal hästi ülal pidanud, sest teda ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Positiivne on seegi, et E. Kravtšenko on vanglas osalenud riigikeele kursusel ja töötab alates
  21. juunist 2019 majandustöödel. Ka suhtlemisel on isik olnud positiivse hoiakuga ning valmis koostööks. Samas ei saa kohus asuda seisukohale, et kõik karistuse eesmärgid oleksid käesolevaks ajaks täidetud, sest kinnipeetava iseloomustusest selgub, et ülejäänud individuaalses täitmiskavas ettenähtud programmid ei ole veel alanud.
  22. E. Kravtšenkol on olemas vabanemisjärgne elukoht. Kasuks tuleb seegi, et kinnipeetava perekonnaliikmed on nõus teda peale vabanemist aitama. E. Kravtšenko avaldas kohtuistungil, et ta on motiveeritud tööle asuma ning kinnitas, et tal on võimalus asuda tööle ehitusfirmasse, kus ta ka varasemalt töötas. Samas vangla materjalidest vabanemisjärgset töökohta ei nähtu ning kohtule ei ole esitatud garantiikirja, mistõttu ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas süüdimõistetu poolt avaldatud tööandja ka tegelikkuses isikule vabanemise korral töökoha tagaks. Isegi kui endine tööandja kinnipeetavale vabanemise korral tööd ei tagaks, oleks isikul võimalus võtta ennast Töötukassas töötuna arvesse. Samas peab kohus võtma arvesse, et töökoha puudumine võib E. Kravtšenko viia uuesti kuritegelikule teele, sest isik on ise tunnistanud, et just töö puuduse tõttu tarvitas ta alkoholi ning esines majanduslikke raskusi.
  23. Kohus on E. Kravtšenkole andnud korduvalt võimalusi kanda temale mõistetud karistusi vabaduses. Kohus karistas E. Kravtšenkot mootorsõiduki joobes juhtimise eest vangistusega, kuid andis talle võimaluse kanda temale mõistetud karistust vabaduses kriminaalhooldaja käitumiskontrolli all. Karistus oma eesmärki ei täitnud, sest E. Kravtšenko pani katseajal toime avaliku korra raske rikkumise ning ähvardamise. Seejärel asendas kohus E. Kravtšenkole mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga, kuid isik pani ka üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo. Lisaks eeltoodule selgub vangla materjalidest, et varasemad kriminaalhooldused ei ole möödunud rikkumisteta, sest käitumiskontrolli ajal on esinenud registreerimiskohustuse rikkumisi ning alkoholi tarvitamist. Kinnipeetava varasem elukäik (registreerimiskohustuse rikkumised, kohustuse mitte tarvitada alkoholi rikkumine, uue kuriteo toimepanemine katseajal ja üldkasuliku töö tegemise ajal) näitab selgelt, et kriminaalhoolduslikud meetmed ei ole seni isikut õiguskuulekalt käituma motiveerinud ning mõjutanud uutest kuritegudest hoiduma.
  24. Kinnipeetava iseloomustuses on märgitud, et E. Kravtšenko puhul on endiselt kuritegude soodusteguriks alkohol. E. Kravtšenko on alkoholijoobes olles kasutanud enda vanemate suhtes füüsilist vägivalda ning karistusregistrist nähtub, et teda on karistatud ka mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kohtu hinnangul väärib tunnustust, et isik on motiveeritud edaspidi alkoholist hoiduma ning nõus minema alkoholiprobleemiga ravile, kuid kohus peab nentima, et isik on proovinud oma alkoholiprobleemiga tegeleda ennegi (läbis
  25. aprillil 2013 LOP programmi,
  26. aprillil 2014 läbis võõrutuskuuri alkoholisõltuvusest vabanemiseks,
  27. märtsist kuni
  28. aprillini 2018 läbis sõltuvuskäitumist muutva sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“), kuid isik ei teinud alkoholitarvitamises vajalikke muudatusi ning pani 2 alkoholijoobes toime uue kuriteo. Vangla on juhtinud tähelepanu sellelegi, et isik on ka varasemalt käitumiskontrolli ajal rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kuna isiku varasemad katsed alkoholist loobumiseks ei ole avaldanud mingilgi määral mõju, siis ei pruugi ka sel korral kohustus mitte tarvitada alkoholi ja kodeerimine olla piisavalt mõjusaks vahendiks, et ära hoida vabaduses alkoholi tarvitamist ning sellest tingituna uute kuritegude toimepanemist E. Kravtšenko poolt. Kinnipeetav on kandnud ära veidi rohkem kui ühe kolmandiku temale karistuseks mõistetud 2 aasta 4 kuu ja 18 päeva pikkusest vangistusest ning vangla materjalidest selgub, et kõik programmid ei ole tulenevalt individuaalsest täitmiskavast veel alanud. Järelikult oleks ennatlik asuda seisukohale, et karistuse eesmärgid on käesolevaks ajaks täidetud ning isikust lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk minimaalne. MÄÄRUSKAEBUS
  29. E. Kravtšenko kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja E. Kravtšenko vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.
  30. Kaitsja hinnangul on E. Kravtšenkot võimalik vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada. Süüdimõistetul on vabanedes olemas elukoht, võimalus asuda tööle, toetavad isikud ja motivatsioon loobuda alkoholist. E. Kravtšenko käitumine vangistuses näitab, et ta soovib vabaduses seaduskuulekat elu jätkata. Kohus alahindas esmakordse vangistuses viibimise mõju E. Kravtšenko edaspidisele käitumisele. Kuigi E. Kravtšenko on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, ei teadnud ta varem, mis sellega kaasneda võib. E. Kravtšenko puhul on esmakordne karistuse kandmine vangistuses oma eesmärgi täitnud ning isikul on käesoleva hetkel oluliselt suurem motivatsioon elada edaspidi seadusekuulekat elu ning vabastamise korral läbida katseaeg edukalt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  31. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendused selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad E. Kravtšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et maakohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea. Kuna ringkonnakohus maakohtu põhjendustega nõustub, ei pea kolleegium vajalikuks neid täielikult korrata ning märgib vastuseks määruskaebuse järgnevat.
  32. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20.) 3
  33. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus E. Kravtšenkot iseloomustavaid asjaolusid hinnanud kooskõlas eelnimetatud Riigikohtu lahendis antud juhisega. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja etteheitega, et maakohus on esmakordse vangistuse mõju E. Kravtšenko käitumisele alahinnanud. Kuigi E. Kravtšenko kannab vanglakaristust esmakordselt, on teda siiski varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ning tema poolt toime pandud kuriteod on muutunud aina vägivaldsemaks. E. Kravtšenkot on varem karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise, ähvardamise ja avaliku korra raske rikkumise eest ning ta kannab praegu karistust lähisuhtes toime pandud korduva kehalise väärkohtlemise eest. E. Kravtšenko on korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja jätkanud ka katseajal uute kuritegude toimepanemist. Vangla iseloomustuse kohaselt on E. Kravtšenkot viinud kuritegude toimepanemiseni alkoholi kuritarvitamine ja puudulikud probleemide lahendamise oskused. E. Kravtšenkol pole õnnestunud vabaduses alkoholist hoiduda, kuigi ta on käinud sõltuvusravil ja osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening.“
  34. Arvestades eelpool viidatut, leiab kolleegium sarnaselt maakohtuga, et E. Kravtšenko ennetähtaegne vabastamine oleks praegu ennatlik. Kuna E. Kravtšenko ei ole veel jõudnud vanglas uute kuritegude toimepanemise riske maandavates sotsiaalprogrammides osaleda ning enamik karistusajast on kandmata, ei ole ka ringkonnakohus veendunud, et positiivsed muutused E. Kravtšenko käitumises püsiksid pärast vanglapoolse järelevalve kadumist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, et E. Kravtšenko isikust, varasemast elukäigust ja kuriteo toimepanemise asjaoludest tuleneb risk vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. Vanglas karistust edasi kandes saab E. Kravtšenko oma sõltuvusprobleemidega pikaajalisemalt tegeleda ja positiivseid muutusi oma käitumises kinnistada. Arvestades E. Kravtšenko käitumist varasemate kriminaalhoolduste perioodidel esineb suur risk, et praegu vabanedes hakkab ta taas alkoholi tarvitama, kaotab enesekontrolli ja paneb toime uue vägivaldse kuriteo. Seetõttu täidab karistuse eesmärke kõige paremini vanglas karistuse kandmise jätkamine ning E. Kravtšenko ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.
  35. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
  36. E. Kravtšenko kaitsja esitas ringkonnakohtule ka taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebusega koostamiseks kokku 30 minutit, mille eest ta palub määrata riigi õigusabi tasu 32 eurot ja 40 senti (sh käibemaks 5 eurot ja 40 senti eurot).
  37. Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning justiitsministri
  38. juuli
  39. a määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ja 10, §-st 3 ning § 6 lg-st 3, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmises punktis nimetatud riigi õigusabi tasu, 32 eurot ja 40 senti (sh käibemaks 5 eurot ja 40 senti), kui KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel E. Kravtšenkolt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Mati Kartau 4 /allkiri/ Tiit Lõhmus

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.