Obsah (8)

§ 199§ 202§ 4231§ 209§ 213§ 64§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-2325 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vai

§ 199

lg 2 p-de 7, 9 järgi 1 aasta 8 kuu vangistusega,

§ 202

lg 2 p 2 järgi 5 kuu vangistusega,

§ 4231

järgi 9 kuu vangistusega,

§ 209

lg 2 p 1 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega ja

§ 213

lg 2 p-de 1, 4 järgi 1 aasta 9 kuu vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel moodustati liitkaristus mõistetud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel, mõistes J. Siimannile liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 68

alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 0812.2017-09.12.2017, 14.06.201815.06.2018, 27.06.2018-28.06.2018, kokku 6 päeva, karistusaja sisse ning kandmisele kuulus 1 aasta 11 kuud 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks oli J. Siimanni kinnipidamine 02.12.

1. Karistuse kandmise aja lõpp 26.11.
3. Viru Maakohtu 16.12.2019 määrusega jäeti J. Siimann ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
4. Kinnipeetavat iseloomustab asjaolu, et teda on kriminaalkorras karistatud 10-l korral ning korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik, varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. J. Siimanni käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Maakohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. 2.
5. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama abikaasa juurde. Tegemist on üürikorteriga ja üürileping on sõlmitud aastaks. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Positiivseks luges maakohus ka seda, et alates 01.11.2019 töötab J. Siimann majandustöödel koristajana ja alates 15.10.2019 osaleb sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Isiku pereliikmeteks on peale abikaasa veel ema, isa, emapoolne tädi ja noorem poolvend. Suhted lähedastega (peale abikaasa) on keerulised ja kontakt pereliikmetega vähene. Isa on Eestis ettevõtja ja on olnud talle tööandjaks, kuid nad pole tükk aega suhelnud. Ema töötab ja elab Soomes, temaga kontakt oli mõnda aega tagasi vähene, kuid hetkel on suhe parem ja toetavam. Varasemalt oli tädiga hea suhe, kuid nad enam ei suhtle. Esimese abikaasaga lahkumineku peamiseks põhjuseks oli J. Siimanni vangistuses viibimine ja nende ühine laps kasvab oma ema juures. Eelmise elukaaslasega panid koos toime kuriteo, elukaaslane viibib vangis ja nende ühine laps on antud kasuperre. Seega on J. Siimanni loodud perekonnad purunenud kriminaalsete tegevuste ja vangistuste tõttu. Käesolevalt on kinnipeetavat positiivses suunas toetavate isikute ring äärmiselt kitsas (praktiliselt ainult abikaasa). Samas ei saa jätta märkimata, et kinnipeetaval on lai tutvusringkond, kus tarvitatakse narkootikume. Suhtlusringkonna muutmine on aga meele- ja järjekindlust nõudev protsess, kuid just meele- ja järjekindlust kinnipeetaval napib. Lisaks on isik mõjutatav ja seda eriti olukorras, kus on võimalik pälvida tähelepanu ja tunnustust. Mõjutatavusele viitab ka asjaolu, et kuritegusid on toime pandud grupis. Maakohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate ja narkootikume tarbivate sõprade ning tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. 2.
6. Töökoht kalamüüjana ja miinimumpalgaga on kinnipeetava enda sõnul talle lubatud. Garantiikirja selle kohta esitatud pole. Samas kinnipeetava enda sõnul ta ei ole väga ikka nõus 500-eurose palgaga töötama, sest sellega ei ole võimalik ära elada. Isegi kui enne vangistust oli tal väga palju raha, sest tegeles varguste ja ebaseadusliku tegevusega, siis ei jätkunud talle ka sellest rahast, sest kinnipeetav ei suuda end piirata ja kulutab palju. Maakohtu hinnangul ei ole isiku majanduslik toimetulekuoskus paremuse poole arenenud, sest vaatamata erinevatele töökohtadele ja -oskustele esineb tal ikka ja jälle majanduslikke raskusi, mille leevendamiseks tuleb tegeleda varguste ja muu ebaseadusliku tegevusega. 2.
7. Majanduslikku toimetulekut mõjutavad ka tasumata võlad, mis K-raha andmetel on 15 861,40 eurot ja nende tasumise plaanist kinnipeetav rääkinud ei ole. Vabanemisfondis on isikul 47,63 eurot, mis kokkuhoidliku majandamise korral võimaldab paar päeva toime tulla. 2 Maakohtu hinnangul on majanduslikust toimetulekust lähtudes uue kuriteo toimepaneku oht reaalne arvestades asjaoluga, et isik on varasemalt varavastaseid kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Ka puudub kinnipeetaval rahalise toimetuleku oskus ja välja on kujunenud kulutamisharjumus. 2.
8. J. Siimannil on probleeme sõltuvusainete tarvitamisega, varasemalt nii alkoholi kui jätkuvalt ka narkootikumidega. Kinnipeetava enda sõnul on ta varasemalt alkoholijoobes olles käitunud vägivaldselt, viimasel ajal viited alkoholi kuritarvitamisele puuduvad. Samas ei saa välistada taas alkoholi kuritarvitamist, mis suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Meditsiiniosakonna andmetel on J. Siimanni näol tegemist narkosõltlasega. Isik on tarvitanud amfetamiini (ka süstinud), ecstasyt, kanepit, kokaiini ja xanaxit. Narkootikumide ostmiseks hankis raha kuritegelikul teel, see oli isiku jaoks igapäevane tegevus. Kinnipeetav on läbinud sõltuvuse muutumisele suunatud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid vabanemise järgselt hakkas uuesti narkootikume tarvitama. Maakohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest, siis võib ta taas üritada leida kriminaalseid lahendusi oma majandusliku olukorra parandamiseks ja/või sõltuvusainete hankimiseks. Tagasilangust ning narkootikumide taastarvitamist J. Siimanni puhul välistada ei saa, kuid sõltuvusainete tarvitamisel on otsene seos toimepandud kuritegudega. 2.
9. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav elanud põhimõttel „üks päev korraga“, eesmärkide seadmine ja saavutamine ei ole talle omased. Isik seab enda heaolu teiste omast kõrgemaks ja keskendub ainult enda jaoks soodsale tulemusele. Probleemide lahendamiseks valib pigem ebaseadusliku tee, sest nii on lihtsam. Kinnipeetaval puuduvad konkreetsed eesmärgid, plaanid on pigem üldsõnalised ja lühiajalised. Ka peab J. Siimann vanglajärgse elu alustamist üsna raskeks protsessiks, sõnades väljendab soovi loobuda kuritegelikust käitumisest, kuid samas on ta seda väitnud ka eelmise vangistuse ajal, kuid õigusvastane käitumine on jätkunud. Samas on vangla iseloomustus märgitud, et võrreldes varasema vangistusega on kinnipeetav oluliselt tasakaalukam ja rahulikum ning üldiselt tunnistab enda probleeme, mis on maakohtu hinnangul positiivne. 2.
10. J. Siimann on varasemalt kahel korral olnud kriminaalhooldusel, kuid pani mõlemal katseajal toime uue kuriteo. Seega kriminaalhoolduslikud meetmed (tingimisi karistuse kandmine) ei ole kinnipeetavale mõju avaldanud ja seetõttu puudus maakohtul veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi seekord täita. Vangla hinnangul on J. Siimann ühiskonnas ohtlik ja oht on kõige tõenäolisem siis, kui isik tarvitab alkoholi ja narkootikume, kui ta ei hakka tegude tagajärgedele mõtlema, kui ta tunneb vajadust ja näeb võimalust kiiresti tulu teenida ja lisaks ka siis, kui isiku tutvusringkond toetab kuritegelikku käitumist. Isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vanglas ja oma edaspidise käitumisega näidata, et tema normikuulekus on püsiv ning tagasilangusi ei esine. Määruskaebus
11. Viru Maakohtu 16.12.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu J. Siimanni kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada süüdimõistetu vangistusest enne tähtaega. 3.
12. Kaitsja leiab, et J. Siimanni on võimalik ennetähtaegselt vabastada. Süüdimõistetul on vabanedes olemas elukoht, võimalus asuda tööle, toetava isikuna eelkõige abikaasa, motivatsioon loobuda narkootikumide tarvitamisest. Samuti on J. Siimanni käitumine ja tegevus vangistuse ajal olnud selline, mis näitab soovi vabaduses viibides jätkata 3 seadusekuulekat elu. Nii on ka vangla iseloomustuses märgitud, et võrreldes varasema vangistusega, on kinnipeetav oluliselt tasakaalukam ja rahulikum ning tunnistab enda probleeme. 3.
13. Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, et isiku võimalused majanduslikuks toimetulekuks pole paremuse poole arenenud. Kuigi maakohtul puudus sellekohane garantiikiri, pole alust kahelda isiku ütlustes selles, et vabanedes on tal olemas võimalus asuda tööle müüjana turul. Kohtuistungil ei ole J. Siimann öelnud, et ta pole nõus töötama 500-eurose palga eest. J. Siimann selgitas, et seda on vähe, kuid ta loodab sellelt kohalt edasi areneda, arvestades, et tema olukorras on kohe keerukas paremini tasustatavat tööd saada. Lisaks on tema eesmärk hiljem suunduda tööle välismaale. Arvestades ka vangla iseloomustuses esitatud seisukohta, et isik on võrreldes eelmise vangistusega paremuse poole muutunud, siis on põhjust eeldada, et ka majandusliku toimetuleku tagamisel on tema tegevus planeeritud seadusekuulekusest lähtudes. 3.
14. J. Siimann on abiellunud ning suurt mõju loobumisel narkootikumidest ning suhtlemisest varasemate tuttavatega, kellega koos narkootikume tarvitati, omab J. Siimannile tema abikaasa, kellega koos loodud perekonna kaotamist J. Siimann mingil tingimusel ei soovi. Ka nimetatud asjaolu kinnitab veendumust, et vabanemise korral suudab J. Siimann läbida temale määratud katseaja koos kriminaalhooldusnõuetega edukalt. Arvestades J. Siimanni käitumist vangistuses, tema suhtumise muutust enda varasemasse käitumisse ning olemasolevaid võimalusi ning motivatsiooni oma elu muuta, on võimalik tema vabastamine vangistusest enne tähtaega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
15. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
16. või
17. peatüki sätteid, arvestades
18. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
19. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
20. peatüki
21. jao sätteid, sh KrMS § 326 (apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine). KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.04.2011 määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
22. Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või 4 menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga. 6. Maakohus on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud põhjalikult ja veenvalt. Maakohus on kaalunud

§ 76lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et J.

Siimanni tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud süüdimõistetu suhtes esinevaid asjaolusid, sealjuures nii positiivseid kui ka negatiivseid ega ole eelistanud üht teisele. Tutvudes maakohtu määrusega on näha, et maakohus on arvestanud asjaolusid, mida määruskaebuses välja tuuakse, s.o on süüdimõistetu suhtes esinevad väidetavad positiivsed asjaolud. Maakohus ei ole arvestanud erandlikke asjaolusid. Seega ei teinud esimese astme kohus menetletavas asjas

§ 76

lg-t 4 kohaldades kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks.

1. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu määruskaebuse koostamise eest (60 minutit) 32,40 eurot. Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuses esitatut on kaitsjatasutaotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistetu kanda.
2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 326 lg-st 3 tuleb jätta määruskaebus läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Maarika Kuusk 5