Obsah (6)

§ 121§ 65§ 274§ 120§ 64§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2020, Tartus (kirjalikus menetlus) Kriminaalasja number 1-19-1161 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas V

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust osaliselt Harju Maakohtu 08.03.2018 otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra, mõistes R. Ristmägile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Ühtlasi tunnistati K. Ristmägi süüdi ka

§ 274

lg 1 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust ja

§ 120

lg 1 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti K.

Ristmägile kuritegude kogumis karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelnevalt mõistetud liitkaristuse, s.o 11 kuud ja 28 päeva vangistust võrra ning ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti K. Ristmägile 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust. K. Ristmägi karistusaeg algas 27.03.2019 ja lõpeb 25.07.

2. Tartu Vangla esitas 28.08.2019 Tartu Maakohtule materjalid K. Ristmägi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamise otsustamiseks.
3. Tartu Maakohtu 20.12.2019 määrusega jäeti K. Ristmägi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Maakohus leidis, et täidetud on küll formaalsed eeldused K. Ristmägi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks, aga puuduvad sisulised alused.
4. Vabanemise korral on K. Ristmägil olemas kindel elukoht, mis vastab elektroonilise järelevalve tingimustele. Positiivseks pidas maakohus ka toetavate lähedaste olemasolu ja kinnipidamiskohas läbitud rehabiliteerivate tegevuste läbimist. Samas on K. Ristmägil viis kehtivat kriminaalkaristust. Varasemalt on ta korduvalt pannud toime varavastaseid kuritegusid, samuti röövi ja kehalise väärkohtlemise. Käesolevat karistust kannab K. Ristmägi kehalise väärkohtlemise, ähvardamise ja võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise eest. Seega on K. Ristmägis juurdunud kuritegelikud mõtteviisid ja käitumismallid. Lisaks puudub tal vabaduses ka kindel töökoht, mis aitaks vähendada majandusliku kasu saamise eesmärgil uute kuritegude toimepanemise tõenäosust. K. Ristmägi varasem töökogemus on samuti hüplik ja tema tööoskused on napid. Varasemalt on K. Ristmägi toime pannud kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil, teenides seeläbi lisasissetulekut. Seetõttu ei ole K. Ristmägi puhul võimalik stabiilse sissetuleku tähtsust alahinnata ja selle puudumine suurendab arvestatavalt K. Ristmägi puhul uue kuriteo toimepanemise tõenäosust.
5. Kinnipidamiskohas on K. Ristmägi korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Varasemalt on K. Ristmägi, viibides kriminaalhooldusel, korduvalt rikkunud määratud kohustusi. Ka vangla poolt taotluse esitamise hetkel omas K. Ristmägi kehtivat distsiplinaarkaristust vanglateenistuja solvamise, laimamise ja ahistamise eest, mis on toime pandud pärast sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimist. Seega ei ole K. Ristmägi käitumine kinnipidamiskohas hea ja ka rehabiliteerivates tegevustes osalemise mõju ei ole piisav.
6. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et K. Ristmägi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus ei ole veendunud, et K. Ristmägi allutamine käitumiskontrollile koos elektroonilise järelevalve ja lisakohustustega oleks käesolevalt piisav uute kuritegude toimepanemisega seotud riskide maandamiseks. Määruskaebus
7. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu K. Ristmägi, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamist.
8. Maakohus tõi välja, et K. Ristmägi on karistusest ära kandnud ühe kolmandiku. K. Ristmägile mõisteti karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 7 päeva vangistust. Käesolevaks hetkeks on K. Ristmägil kantud 2 aastat 4 kuud ja 12 päeva vangistust, mistõttu on ära kantud kaks kolmandikku vangistusest.
9. Kohtuistungil avaldas K. Ristmägi, et ta omandaks käesoleva aasta kevadel kutsehariduse plaatijana, aga miskipärast on maakohtu määruses kirjas, et tal puudub kutseoskus. 2
10. Vanglas on K. Ristmägil probleeme olnud käitumisega seetõttu, et oli pikalt metadooni-ravil, mille mõju muutis ta ebastabiilseks ja mõtlematuks. Tänaseks päevaks on ta metadoonist puhas olnud 2 kuud ja 15 päeva ning on rahulikum ja ettemõtlev.
11. Lisaks avaldas K. Ristmägi soovi minna vabanemise korral Lootuse külla ravile, mille kohta on tal olemas garantiikiri, et tal on võimalik vabanemise korral sinna asuda. Ringkonnakohtu seisukoht
12. Ringkonnakohus, tutvudes kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja esitatud määruskaebusega, leiab sarnaselt maakohtuga, et K. Ristmägi ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamisele.
13. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

1. Ei saa eitada, et K. Ristmägi iseloomustamiseks on võimalik välja tuua ka mõningaid positiivseid asjaolusid. Samas tuleneb seniseks juurdunud kohtupraktikast, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Sellest tulenevalt, isegi juhul, kui K. Ristmägil on vangistuses omandatud kutseoskus, läbitud sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ ja tal on vabanemise korral tõepoolest võimalik asuda Lootuse küll ravile, ei too see käesolevalt veel kaasa süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna eeltoodu ei vähendaks K. Ristmägist lähtuvat keskmisest suuremat retsidiivsusriski.
2. Karistusregistri andmetel omab K. Ristmägi nelja kehtivat kriminaalkaristust. Ka K. Ristmägi poolt toime pandud kuriteod on ajas muutunud raskemaks, kui varasemalt karistati teda peamiselt varavastaste kuritegude toimepanemise eest, siis käesolevat karistust kannab K. Ristmägi kehalise väärkohtlemise, ähvardamise ja võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise eest. K. Ristmägi on kuritegusid toime pannud erinevatel põhjustel, sealhulgas alkoholi kuritarvitamise, majandusliku kasu saamise ja puuduliku probleemilahendusoskuse tõttu. Vabanemise korral on K. Ristmägil küll olemas kindel elukoht, kuid puudub garanteeritud töö. Eeltoodu koosmõjus asjaoluga, et isik on varasemalt toime pannud ka hulgaliselt varavastaseid kuritegusid, viitab keskmisest suuremale uute kuritegude ohule. Teisisõnu, kuna K. Ristmägi vaba aeg ei oleks sisustatud ühiskondlikult aktsepteerivate tegevustega nagu töötamine, võib eeltoodu viia järjekordselt alkoholi ja narkootikumide tarvitamiseni. Tööle saamisega võib K. Ristmägil aga tekkida probleeme, kuna isikul puudub pikaajalise töökogemus ja sellest tulenevalt ka töödistsipliin ja oskus majanduslikult toime tulla (tihti kulutas isik teenitud raha narkootikumidele). Seega ei ole välistatud, et vabaduses võib K. Ristmägi majanduslike raskuste ilmnemisel taas valida n-ö lihtsama vastupanu tee ja asuda toime panema varavastaseid kuritegusid.
3. Nagu eelnevast määruse punktist nähtub, on K. Ristmägil keskmisest suuremaid probleeme ka erinevate mõnuainete tarvitamisega. Nimelt tarvitab isik alates 13 eluaastast alkoholi ja 15 eluaastast narkootikume. Muuhulgas on K. Ristmägi alkoholijoobes olles toime pannud vägivaldse kuriteo ja korduvalt kriminaalhooldusel viibides rikkunud ka narkootiliste ainete tarvitamise keeldu. Vabaduses tarvitas K. Ristmägi narkootilise ainena fentanüüli, mis on üks 3 raskemaid narkootilisi aineid. Rahaliselt võis K. Ristmägi päevas fentanüülile kulutada ligi 200 eurot, mille sai varguste toimepanemise teel. Kõik eeltoodu näitab, et K. Ristmägil on äärmiselt raske narkootiliste ainete sõltuvus. Kriminaalkolleegium ei ole sellest tulenevalt veendunud, et seniseks kinnipidamiskohas läbitud rehabiliteerivad tegevused on K. Ristmägile piisavat mõju avaldanud, et ta vabaduses enam sellest tingituna kuritegelikule teele ei asuks. On küll kiiduväärne, et K. Ristmägi sooviks vabanemise korral asuda Lootuse külla enda narkootiliste ainete sõltuvusega tegelema, kuid samas on K. Ristmägi ka varasemalt Lootuse külas viibinud (lisaks Sillamäe, Viljandi ja Wismari haiglale), kuid mingisugust tõsiseltvõetavat positiivset tagajärge see viimase puhul kaasa toonud ei ole.
4. Kokkuvõtvalt leiab kriminaalkolleegium, et K. Ristmägi puhul ei ole uute kuritegude toimepanemise risk veel maandatud. VangS § 6 lg-s 1 on toodud vangistuse kaks eesmärki – esiteks kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja teiseks õiguskorra kaitsmine. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole K. Ristmägile mõistetud karistus praeguseks neid eesmärke täitnud, mistõttu ei ole K. Ristmägi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine õigustatud.
5. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 20.12.2019 määruse muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Aarne Sarjas 4