Obsah (9)

§ 25§ 63§ 420§ 64§ 65§ 114§ 263§ 74§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2020, Tartus (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-16-9548 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas

§ 25

lg 2 p-de 1 ja 2 – § 114 lg 1 p-de 2 ja 3, § 263 lg 1 p 2, § 418 lg 2 p 1 järgi ning

§ 63lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 8 aastat vangistust.

Sama kohtuotsusega tunnistati A. Barabaš süüdi ka

§ 420

lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti kuus kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti A.

Barabašile liitkaristuseks 8 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 19.04.2016 otsusega mõistetud karistuse, s.o 1 aasta 5 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 9 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Tartu Ringkonnakohtu 20.11.2017 otsusega tühistati Viru Maakohtu 25.05.2017 otsus A. Barabaši süüditunnistamises

§ 114

lg 1 p-de 2 ja 3 – § 25 lg 2 p 1 ja 2 järgi ning

§ 63lg 1, § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel mõistetud karistuse osas.

A. Barabaš mõisteti ringkonnakohtu otsusega

§ 114lg 1 p-de 2 ja 3 – § 25 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi õigeks.

Ringkonnakohus tunnistas A. Barabaši süüdi

§ 263

lg 1 p 2 ja § 418 lg 2 p 1 järgi ning mõistis talle

§ 63

lg 1 alusel karistuseks 5 aastat vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti A.

Barabašile liitkaristuseks 5 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 19.04.2016 otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra, s.o 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva ning A. Barabašile mõisteti liitkaristuseks 6 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Ülejäänud osas jäeti maakohtu otsus muutmata.

1. Kinnipeetava karistusaeg algas 14.07.2016 ja lõpeb 11.01.
3. Viru Vangla esitas 08.10.2019 Viru Maakohtule materjalid süüdimõistetu A. Barabaši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
4. Viru Maakohtu 01.11.2019 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
5. A. Barabaš omab kahte kehtivat kriminaalkaristust. Positiivseks pidas maakohus, et kinnipidamiskohas on A. Barabaš osalenud vestlustel ja omandanud A2 tasemel riigikeele. A. Barabašil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Tal on vabaduses toetav lähivõrgustik ja kindel elu – ning töökoht. Ühtlasi on ta omandanud keevitaja eriala ja õpib eesti keelt.
6. Samas oli A. Barabaši käitumine vabaduses ohtlik ja vägivaldne, s.o ta pani toime vägivaldse kuriteo, kasutades selleks ebaseaduslikku tulirelva. A. Barabaši oli varasemalt juba samalaadse kuriteo toimepanemise eest karistatud ja ta viibis kriminaalhooldusel, kuid eeltoodu ei hoidnud ära tema poolt uute kuritegude toimepanemist ja ta pani katseajal viibides toime veel raskema kuriteo. Maakohtu hinnangul ei sobi taolise käitumisega isik kriminaalhooldusele ja käesolevalt on tema ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Ka kuritegude toimepanemise ajal oli A. Barabašil olemas kindel elu – ja töökoht, kuid eeltoodu ei taganud tema õiguskuulekust. Uue samalaadse süüteo toimepanemise riski suurendab ka tõsiasi, et viimase kuriteo ajal kasutatud tulirelva ei ole siiani leitud ja A. Barabaši poolt välja antud. Seega võib kõnealune relv olla vabaduses viimasele kättesaadav.
7. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et A. Barabaši iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles teda iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid ning A. Barabaš tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruskaebus
8. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A. Barabaš, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist.
9. Maakohus ei võtnud arvesse kõiki A. Barabaši iseloomustavaid positiivseid asjaolusid. Vabanemise korral on A. Barabašil olemas kindel elu – ja töökoht ning toetavad lähedased. A. Barabaš kahetseb toime pandud kuritegu. Kinnipidamiskohas on ta läbinud sotsiaalprogramme ja õppinud riigikeelt. Tal puuduvad alkoholi ja narkootikumidega seotud probleemid. A. Barabaš on suuteline konfliktolukordades jääma rahulikuks, ta kaotab harva enesevalitsuse ja kasutab harva vägivalda. A. Barabaši on kriminaalkorras karistatud kahel korral, kinnipidamiskohas viibib ta esimest korda. A. Barabaši on tõepoolest varasemalt

§ 74

alusel vangistusest tingimisi vabastatud, kuid tegemist ei olnud ennetähtaegse vabanemisega. Tegemist on esmakordse võimalusega, mil A. Barabašil on võimalik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Seadusandja ei ole ette näinud, et isik võib kriminaalhooldusel viibida ainult 2 korra. A. Barabaši varasem karistatus iseenesest ei saa välistada tema ennetähtaegset vabastamist. Toime pandud kuriteo raskust on seadusandja aga juba arvesse võtnud ennetähtaegse vabastamisega seotud tähtaegades. Süü suurust arvestati A. Barabašile karistust mõistes. A. Barabaši hinnangul ei ole tema poolt toime pandud kuriteo asjaolud sellised, mis takistaksid tema ennetähtaegset vabanemist.

1. A. Barabaš on kinnipidamiskohas käitunud õiguskuulekalt, mida kinnitab kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine (vt ka RKKKm nr 3-1-1-91-06, p 8.1). Samuti on kohtupraktikas vabastatud ka isikuid, keda on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral ja kõikidel kordadel reaalse vangistusega, kuid karistuse kandmise ajal on isik ennast näidanud positiivsest küljest ja kohus on pidanud võimalikuks isiku ennetähtaegselt vabastada (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 15.09.2010 määrus kriminaalasja nr 1-10-1985).
2. Vabaduses ei jätkaks A. Barabaš enda vana elustiiliga. Vangistuses on tema käitumises aset leidnud mitmeid positiivseid muudatusi, mistõttu on mõistetud karistus täitnud oma eesmärgi. Samuti oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral võimalik määrata talle erinevaid lisakohustusi, mistõttu oleks süüdimõistetul olemas motivatsioon enda käitumise muutmiseks. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemine nõuab vabanenu poolt väga head distsiplineeritust. A. Barabašil oleks võimalik saada ka igakülgset abi enda kriminaalhooldusametnikult, kes teostaks tema üle regulaarset kontrolli. Sellest tulenevalt oleks ka uute kuritegude toimepanemise risk väiksem. Kontrollnõuete – ja lisakohustuste rikkumise korral tuleks A. Barabašil taas vanglas karistust kandma asuda.
3. A. Barabaš kannab karistust juba peaaegu 3 aastat ja 5 kuud. See aeg on talle positiivselt mõjunud. Samuti on tal säilinud positiivsed vanglavälised sotsiaalsed kontaktid, ta on suuteline lahendama argielumuresid ja suhtuma vastutustundlikult endasse ning ümbritsevatesse. Karistuse mõistmisel ei ole võimalik ette näha, millal süüdimõistetus positiivsed muudatused toimuvad. See võib juhtuda juba ka enne karistuse täielikku ära kandmist. Sellistel juhtudel ongi võimalik süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
4. Maakohtu määruses puuduvad ka põhjendused selle kohta, miks kohus leiab, et seniseks kantud karistus ei ole piisav ja kuidas karistuse täielik ära kandmine mõjutaks süüdimõistetut üld – ja eripreventiivselt edukamalt. Maakohus viitab enda määruses asjaoludele, mille eest A. Barabaš juba karistada sai. Kohtulahendis peaks olema vähem kättemaksu ja rohkem õigust ning õiglust. Maakohus ei ole otsustust tehes piisavalt arvestanud

§ 76

lg-s 4 toodud asjaolusid ja põhjendusi sellest, miks seniseks ära kantud karistus ei ole piisav ja kuidas pikem karistus võiks mõjutada karistuse eesmärke. Vangistuse eesmärgiks on kaitsta õiguskorda ja mõjutada süüdlast. Ilma positiivse mõjutamiseta kinnipidamiskohas on isiku edasine vanglas hoidmine mõttetu ressurssi raiskamine.

1. Samuti tuleks arvesse võtta sedagi, et A. Barabašil on probleeme tervisega ja vanglas saadav ravi seda ei paranda. Ringkonnakohtu järeldused
2. Ka ringkonnakohus ei vabasta A. Barabaši vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
3. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on vastupidiselt määruskaebuses toodule maakohtu lahendi ammendavad. Ühtlasi ei ole maakohus 3 eksinud

§ 76lg-s 4 toodud sisuliste eelduste hindamisel.

Maakohus on veenvalt põhjendanud, võttes arvesse ka A. Barabaši positiivselt iseloomustavad asjaolud, miks tuleb viimane jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Seega ei anna määruskaebuses märgitu alust maakohtu määruse tühistamiseks ja A. Barabaši ennetähtaegseks vabastamiseks.

1. Seniseks juurdunud kohtupraktikast tuleneb, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Sellest tulenevalt, isegi juhul, kui A. Barabaši iseloomustamiseks on võimalik välja tuua ka palju positiivset (vt käesoleva määruse p 9), ei too see käesolevalt veel kaasa süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna kriminaalkolleegium ei ole veendunud, et temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk on piisavalt maandatud.
2. A. Barabaš omab kahte kehtivat kriminaalkaristust ja viibib kinnipidamiskohas esimest korda. Samas on A. Barabaši poolt toime pandud kuritegude raskuseaste suurenenud, s.o kui esimesel korral karistati A. Barabaši vaid tulirelva ebaseadusliku omamise eest, kannab ta käesolevalt karistust tulirelva kasutamise eest, millega tekitati ka kehavigastusi. Nimelt tunnistati A. Barabaš

§ 263

lg 1 ja § 418 lg 2 p 1 järgi süüdi selles, et viimane võttis öisel ajal tänaval, kus viibis hulgaliselt inimesi, seljas olnud tagi hõlma alt tuvastamata tulirelva ja oma teo võimalike tagajärgedega arvestamata, sooritas mitu valangut teekatte pihta ja baari „Risti“ läheduses õues viibivate inimeste suunas. Seejärel, hoides endiselt relvatoru suunaga väljas viibivate inimeste poole, jooksis nende suunas ja jätkas relvast tulistamist nende pihta. Sellega seadis ta ohtu kohalviibijate elu ja tervise. Üks rahva suunas tulistatud valangust pärinev kuul tabas kannatanut selga ning tekitas talle kõhuõõnde mitteulatuva seljalihaste vigastustega laskehaava selja nimmepiirkonnas.

1. Eeltoodu näitab üheselt, et A. Barabaš on äärmiselt ettearvamatu ja impulsiivse käitumisega isik, kes võib ühegi mõjuva põhjuseta, hetketuju ajendil, asuda avalikus kohas juhuslikult tema läheduses viibivate isikute pihta kaasas olnud relvaga laske tegema. Märkimisväärne on, et antud teo hetkel oli A. Barabaš enda sõnul kaine, mis tähendab, et A. Barabaši tegu oli toime pandud kaalutletult. Seega ei ole sugugi välistatud, et näiteks konfliktsituatsioonides võib A. Barabaš taaskord kaotada enesevalitsuse ja asuda probleemolukordi vägivaldselt lahendama. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et A. Barabaši ärakantud karistus ei ole käesoleval hetkel veel piisav, tegemaks järeldust, et viimase hoiakutes ja põhimõtetes on toimunud kardinaalsed muudatused. Teisisõnu püsib A. Barabaši puhul jätkuvalt keskmisest suurem uute kuritegude toimepanemise risk, misstõttu tuleb A. Barabaš jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
2. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 01.11.2019 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Tiit Lõhmus 4 /allkiri/ Aarne Sarjas