KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Kohtujurist Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 31. detsember 2019.a., Tallinna kohtumaja Tsiviilasi M A kohustustest vabas

) § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (edaspidi TsMS) sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. 8.

§ 175lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema 2

§ 175

lg 5¹ kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Võlgniku M A kohustustest vabastamise menetluse algatamisest täitub seitse aastat 17.05.2020, so saabub menetluse kestvuse lubatud maksimum tähtaeg, mistõttu otsustab kohus võlgniku M A pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt

§ 175lgle 1.

9. Kohus on menetluse lõpetamise otsustamisel kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

§ 173

sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (

§ 175

lg 2 ja lg 4).

§ 175

lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. M A ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Järgmiselt kontrollib kohus teist

§ 175

lg 2 sätestatud keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 173nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul tuleb ka tuvastada, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.

näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

1. 07.11.2019 toimunud ärakuulamisel tõi võlgnik esile, et peale töökoha kaotamist ei suutnud ta tükk aega endale sobivat tööd leida. Lisandusid võlgadest tekkinud stress ja terviseprobleemid. Võlgnik on puudega varasest lapseeast ning talle on määratud 80 % töövõimetust. Sellest hoolimata leidis võlgnik tööd pärast seda kui oli viimases lootuses pöördunud Xxxx MTÜ poole, tänu nende vahendusele asus võlgnik alates 2013.a aprillist tööle Sotsiaalministeeriumi dokumendihalduse spetsialistina, kus ta on ametis tänase päevani. Kohtule on esitatud võlgniku pangakonto väljavõte, mille kohaselt on võlgniku töötasu 800 eurot kuus (tlk 228). Lisaks saab võlgnik puude toetust ca 200 eurot kuus, kuid mida täitemenetluse seaduse kohaselt arestida ei saa. Seega on võlgniku väited halva tervise kohta usutavad. Võlgnikul on olnud piiratud sobiva ning hästi tasustatava töö leidmine. Kuid siiski on võlgnik võtnud eesmärgiks teha tööd selle asemel, et töötamisest täielikult loobuda tuginedes sellele, et võlgniku tervis ei võimalda igasugu tööd teha. Võlgnik on üles näidanud püüdlikkust oma kohustuste täitmisel. Võlgnik on vabatahtlikult teinud võlausaldajale eraldisi ja tasunud võlgnevusi.
2. Riigikohtu tsiviilkolleegium märgib 30.10.2019 kohtumääruses nr 2-11-24696 kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad 3

§ 175

lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad

§ 175

lg-tes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu tsiviilkolleegium 04.05.2016 otsuse nr 3-2-119-16 p-s 12).

1. Kohus küsis võlausaldajatelt seisukohti võlgniku kohustustest vabastamisel. Päringu vastusest selgub, et võlgnik on AB Kreditex AS-le võlgnevuse 6 769,40 eurot täies ulatuses tasunud. Võlgnik on teinud makseid sellises ulatuses, et BigBank AS võlgnevuse jääk on 2552, 47 eurot; BB Finance OÜ (endine Raha24 OÜ) võlgnevuse jääk on 210,43 eurot. AS Krediidikassa nõue on summas 1 863,92 eurot. Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 08.11.2019 vastuse kohaselt tasumised puuduvad, nõue on summas 5 863,41 eurot. Pankrotihalduri aruandest nähtub, et võlgnevuste katteks on korteriomand Ümera tn 24 täitemenetluses müüdud. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse jooksul rahuldanud võlausaldajate nõudeid kokku 10 490,23 euro ulatuses, so ca 36,24 % võlgnevustest.
2. Kohtu hinnangul on võlgnik tegelenud kohustustest vabastamise menetluses mõistlikult tulutoova tegevusega ning võlausaldajatele eraldatavad summad on olnud rahuldava suurusega (

§ 173lg 1).

15. Kohustustest vabastamise menetluses on võlgnikul kohustus esitada kohtule ja usaldusisikule teavet oma elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtul puuduvad andmed, et võlgnik ei oleks usaldusisikule aruande koostamiseks vajalikku teavet andnud. Samuti on võlgnik/usaldusisik kohtu järelepärimistele vastanud. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik oleks kohustustest vabastamise menetluses rikkunud

§ 173lg 2 sätestatud informeerimiskohustust.

16. Kohtule pole teada, et võlgnik oleks kohustustest vabastamise menetluse jooksul pärinud (

§ 173lg 6). 4

§ 173

lg 1–6 sätestatud kohustusi, mistõttu kohus ei hinda võimalikku süü küsimust ning võlausaldajate huvide kahjustamist. 18.

§ 175

lg 4 sätestab kohustustest vabastamise kolmanda keeldumise alusena teabe andmata jätmise oma kohustuste täitmise kohta. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks kohtule jätnud teavet esitamata. Samuti ei ole kohtul tekkinud kahtlust, et võlgnik oleks kohtule esitanud valeandmeid.

1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puuduvad alused, mil kohus peaks keelduma võlgnikku kohustustest vabastamast.
2. Kohus leiab, et ei ole asjakohane võlgniku kohustustest vabastamise menetlust pikendada, kuivõrd

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Menetluse pikendamine oleks asjakohane olukorras, kus võlgnikul on võimalik oma sissetulekuid suurendada. Arvestades seda, et võlgnik on osalise töövõimega ja töötanud 6 aastat samal ametikohal, ei ole suurema sissetuleku saamine tõenäoline, samuti täitub kohustustest vabastamise menetluse kestvuse lubatud maksimum tähtaeg 17.05.2020. 21. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad

§ 175

lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et M A tuleb

§ 175lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

22.

§ 176

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. 23.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud M A pankrotimenetluses täitmata 5

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kohus loeb usaldusisiku aruande esitatuks 30.09.2019 aruandega. Kuna kohus lõpetab M A kohustustest vabastamise menetluse, tuleb M A vabastada usaldusisiku kohustustest. Menetluskulud 25. TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad M A kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 6