1-19-3990/31

1-19-3990 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.01.

1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-19-3990 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Alissa Jarova Kaitsja Mirjam Frey (määratud) Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid Ken Plinki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu Ken Plink (ik: 38512240360; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 07.01.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada Ken Plink karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 03.02.
4. a, millest esimeseks 4 (neljaks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
5. KarS § 76 lg 5 alusel allutada Ken Plink katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Kohaldada Ken Plinki suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda hiljemalt 01.06.
7. a psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 5) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 4 (neli) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest; 6) osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis on seotud alkoholi tarvitamisest loobumisega.
8. Ken Plinkile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
9. Ken Plink vabastada määruse jõustumisel.
10. KrMS § 180 alusel mõista Ken Plinkilt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest (kaitsjatasu) summas 81€ (kaheksakümmend üks eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse Ken Plinkile eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esindusele, Ken Plinkile ja tema kaitsjale. Viru Vangla Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 12.12.
11. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Ken Plinki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Harju Maakohtu 20.05.
12. a kohtuotsusega tunnistati Ken Plink süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi ning KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2, § 69 lg 7 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud ja 16 (kuusteist) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 18.05.
13. a ja lõpp on 03.02.
14. a. Ken Plinki kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ka vangistuses ei viibi ta esimest korda. Kuriteod on enamjaolt eriliigilised. Praegune kuritegu on varguse katse. Vargused on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, soodustegur alkoholisõltuvus, riskiv ja hoolimatu elustiil. Vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vanglas olles kinnipeetav töötab vangla majandustöödel toidujagajana. Käitumine vangistuses on olnud eeskujulik. Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et isik on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama xxxx OÜ-le kuuluvasse ühiselamusse aadressil xxxx. Xxxx juhataja on andnud enda kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks ning elukoht on elektroonilise valve paigaldamiseks sobilik. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puudub garanteeritud vabanemisjärgne töökoht. Enne vangistust jõudis töötada ca 2 nädalat K OÜ-s abitöölisena. Vangistuses ei toeta materiaalselt keegi ja vabanedes ei toeta isikut ka keegi. Kutset omandanud ei ole, kuid on omandanud oskusi töö käigus. Varasemalt tasunud võlgasid ja on motiveeritud neid vabanedes tasuma. 22.11.2019 seisuga on isikul K-Raha andmetel vabanemisfondis 0 eurot ja nõuete fondis 5435,87 eurot. Ken Plink taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Marika Kreutzberg esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Ken Plinki vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta ühes elektroonilise valve kohaldamisega (Vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub täielikult vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja leiab, et kinnipeetava võib vabastada tingimisi enne tähtaega ühes elektroonilise valve kohaldamisega. xxxx ja selle tingimused on elektroonilise valve kohaldamiseks sobilikud. Isik on nõus elektroonilise valvega neljaks kuuks. Ta soovib vabaduses suhelda enda perekonnaga ning loodab ka nende toele. Kinnipeetaval on alaealine laps. Ta on töötanud majandustöödel, läbinud Eluviisitreeningu ja käitumine on korrektne. Ta soovib asuda ravile ja vastavaid programme läbida. Alused vabastamiseks on olemas. Kaitsja palub kinnipeetava vabastada. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et Ken Plinki võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Ken Plinki isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 8 kuud vangistust ning tema käitumine vangistuses on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava poolt kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholi tarvitamise tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on isiku puhul kuritegude sooritamise üheks soodusteguriks alkoholisõltuvus. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Ken Plinki tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valve kohaldamisega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Ken Plinkile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta vangla ega prokurör. Kohus arvestab vangla iseloomustuses märgituga, et isik on vestlusel viisakas ja koostööaldis. Kuritegelikke hoiakuid ei väljenda. Ametnikesse on suhtumine salliv ja lugupidav ning vanglas on nõus osalema taasühiskonnastavates tegevustes. Samuti avaldas kinnipeetav kohtuistungil, et ta tahab vabaduses tööd teha, tegeleda oma sõltuvusega ning suhelda enda perekonnaga. Eelnevatest asjaoludest lähtudes on kohus seisukohal, et käesolev vangistus on täitnud enda eesmärgid ning isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Pärast vabanemist on Ken Plinkil olemas kindel elukoht ja kriminaalhooldusega on nõustunud ka Ken Plink, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/