1-14-7144/38

1-14-7144 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.01.

1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-14-7144 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Kristina Tomtšakovskaja Kaitsja Indrek Repnau (lepinguline) Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid Erki Toomla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Erki Toomla (ik: 37504230237; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 07.01.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada Erki Toomla karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 02.11.
4. a ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
5. KarS § 76 lg 5 alusel allutada Erki Toomla 24-ks (kahekümne neljaks) kuuks KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Kohaldada Erki Toomla suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida narkootikumidevastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist.
7. Erki Toomlale määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
8. Erki Toomla vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale, Erki Toomlale ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 17.12.
9. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Erki Toomla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Isik viibib avavanglas. Harju Maakohtu 09.10.
10. a kohtuotsusega tunnistati Erki Toomla süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja KarS § 65 lg 2 alusel karistati teda vangistusega 8 (kaheksa) aastat 7 (seitse) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. Karistuse kandmise algus oli 13.03.
11. a ja lõpp on 02.11.
12. a. Erki Toomla kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on varasemalt kriminaalkorras karistatud viiel korral ning vanglas viibib teist korda. Kõik karistused on seotud narkootilise aine valmistamise, omamise, tarvitamise või käitlemisega, sh käesolev karistus. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil ning enda sõltuvuse rahuldamiseks. Soodusteguriks on sõltuvus narkootikumidest. Vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud sotsiaalprogrammides „Loomateraapia“, „Vabastav hingamine“, „Eluviisitreening“, „Tagasilanguse ennetamise programm“. 01.09.2015-29.08.2016 omandas keevitaja eriala ning vangistuse jooksul on olnud hõivatud majandustöödega. Toimunud on riskipõhised vestlused kontaktisikutega. Alates 25.01.2017 viibib kinnipeetav Tallinna Vangla avavanglas. Alates 20.02.2017 töötab väljaspool avavanglat P OÜ-s ning käib igakuiselt lühiajalistel väljasõitudel kodus xxxx juures ning kaks korda kuus kirikus.
13. a on kinnipeetav läbinud Töötukassa vahendusel tõstukijuhi kursused ja veoautojuhi ametikoolituse, omab kutsetunnistust. Toimunud on vestlused inspektor-kontaktisikuga sõltuvuse teemadel ja ITK täitmisest. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxxx. Kinnistusraamatu andmetel on korteriomandi xxxx ühisomanikud kinnipeetava xxxx ja kinnipeetav ise. Korter asub eramu tüüpi kahekorruselises majas ja on heas korras. Esimesel korrusel elab kinnipeetava xxxx, teisel korrusel, kus on kööginurgaga kaks tuba, hakkab peale vabanemist elama kinnipeetav. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on vabanemisel võimalik jätkata töötamist ettevõttes POÜ, kus ta töötab ka käesoleval hetkel järelevalveta väljaspool avavanglat. Tööandja on kinnipeetava tööga tootmises väga rahul. Isik on vangistuse ajal omandanud väikeettevõtluse ja keevitaja kutse. K-Raha andmetel seisuga 25.11.
14. a ei ole kinnipeetaval tasumata haginõudeid ning vabanemisfondis on 1620 eurot. Ka kinnipeetava xxxx on nõus xxxx materiaalselt toetama võimaluste piires. Erki Toomla taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Marika Kreutzberg esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Erki Toomla vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör ei nõustu vangla seisukohaga ja leiab, et Erki Toomla vangistusest ennetähtaegne vabastamine ligi 3 aastat enne karistusaja lõppu oleks ennatlik arvestades toimepandud kuritegude iseloomu ja raskust ning asjaolu, et Erki Toomla on narkootilise aine käitlemisega seotud kuritegusid pannud toime korduvalt ega kanna ka vangistust esimest korda. Kaitsja on esitatud teesides toonud välja, et kinnipeetaval on vabanemisel olemas kindel eluja töökoht. Kinnipeetavat näitab positiivses valguses asjaolu, et talle on avavanglas viibimise ajal võimaldatud igakuiselt lühiajalisi väljasõite, mis on möödunud intsidentideta. Samuti puuduvad tal distsiplinaarrikkumised. Vanglas olles on kinnipeetav töötanud vangla majandusabitöödel ning on läbinud väikeettevõtluse koolituse ja keevitaja kutse. Samuti on ta läbinud Töötukassa vahendusel tõstukijuhi kursused ja veoautojuhi ametikoolituse ning saanud selle kohta ametitunnistuse. Isik paigutati 25.01.2017 avavanglasse, kus ta on alates 20.02.2017 töötanud ettevõttes P OÜ. Erki Toomla on töökohaga rahul ning soovib jätkata nimetatud ettevõttega töösuhet ka peale vabanemist. Kinnipeetaval on tugev toetus lähedastelt ning praeguselt ja tulevaselt tööandjalt. Kaitsja leiab, et kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Kohtuistungil jäi kaitsja enda teeside juurde. Oluliseks pidas veel märkida, et Tallinna Vangla on pidanud võimalikuks kinnipeetava vabanemist. Positiivne on ka see, et isik on vangistuses läbinud mitmeid koolitusi ja täiendkoolitusi ning tal olemas töökoht. Alates
15. a on ta avavanglas ning ei ole mitte ühtegi rikkumist toime pannud. Varasema TEV menetluse ajal prokurör toetas kinnipeetava vabastamist, kuid nüüd jääb arusaamatuks, et miks sel korral prokurör ei toeta. Kaitsja palub kinnipeetava vabastada tingimisi enne tähtaega. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et Erki Toomla võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Erki Toomla isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 5 aastat ja 10 kuud vangistust ning tema käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava poolt kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda narkootikumide tarvitamise tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on isiku puhul kuritegude sooritamise soodusteguriks sõltuvus narkootikumidest. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam narkootikumide kahjulikkusest ning tahe neid edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Erki Toomla tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Erki Toomlale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetab vangla, kuid prokurör ei toeta. Kohus arvestab, et kinnipeetav on käesolevaks hetkeks vangistuses viibinud peaaegu 6 aastat, millest viimased 2 aastat on ta olnud avavanglas. Iseloomustusest ei nähtu, et kinnipeetavaga oleks avavanglas viibimise ajal esinenud probleeme. Ta on põhimõtteliselt terve selle aja töötanud järelevalveta väljaspool avavanglat ettevõttes P OÜ, kus temaga ollakse väga rahul. Isikul puuduvad haginõuded, vabanemisfondis on 1620 eurot, ema on valmis materiaalselt toetama ning vabaduses on olemas kindel elukoht. Lisaks sellele on kinnipeetav pika vangistuse vältel olnud eemal narkootikumidest, läbinud sõltuvusega seotud programme ning näidanud üles motivatsiooni loobuda vabaduses täielikult narkootikumide tarvitamisest. Eelnevast lähtudes ei nõustu kohus prokuröri seisukohaga ning leiab, et kinnipeetava vabastamine on põhjendatud. Vabaduses on isikul pea kolmeaastane katseaeg, millest kaks aastat on ta allutatud ka kriminaalhooldusele. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/