1-15-7765/37

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2019, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-15-7765 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. oktoobri 2019 määrus Albert Solodovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu määruskaebus Albert Solodov (ik 37404077011), RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. oktoobri 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 10.03.2016 otsusega tunnistati A. Solodov süüdi KarS § 121 (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav KarS § 121 lg 1) järgi ja mõisteti karistuseks kaks kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Ida-Viru Maakohtu 02.02.1996 otsusega mõistetud karistus ja KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti A. Solodovile liitkaristuseks eluaegne vangistus. Kinnipeetava karistusaeg algas 19.10.
6. Viru Vangla esitas 16.10.2019 maakohtule materjalid kinnipeetava A. Solodovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
7. Viru Maakohtu 21.10.2019 määrusega jäeti A. Solodov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et täidetud on küll formaalsed eeldused A. Solodovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise arutamiseks, aga puuduvad vabastamiseks sisulised alused.
8. Karistusregistri andmetel omab A. Solodov kahte kehtivat kriminaalkaristust. Esimese kuriteo, milleks oli tapmine, pani A. Solodov toime
9. aastal, mille eest mõisteti talle eluaegne vangistus. Viimase kuriteo pani A. Solodov toime kinnipidamiskohas. Seega ei ole kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ja isikul puuduvad oskused tulla toime seaduskuulekalt. A. Solodovil puuduvad küll kehtivad distsiplinaarkaristused, kuid samas on üks kuritegu sooritatud vangistuse kandmise ajal.
10. Maakohus peab positiivseks, et A. Solodov osaleb aktiivselt majandustöödel ja läbis riigikeele õppe tasemel B
11. Samuti on ta läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, taastava õiguse programmi „Tee“ ning osalenud eluaegset vanglakaristust kandvate kinnipeetavate tugigrupis. Pärast seda on ta osalenud jätkutegevuste raames psühholoogi (või kriminaalhooldusametniku) vastuvõttudel terve senise karistusaja. 27.09.2019 on läbi viidud vestlus alkoholi mõjust tervisele, käitumisele ja selle seostest kuritegevusega.
12. Vabanemise korral on A. Solodovil olemas kindel elukoht rehabilitatsiooni – ja adaptsioonikeskuses „Uus põlvkond“. Samas tuleb arvesse võtta, et A. Solodovil puudub isikut tõendav dokument, mis raskendaks tema võimalusi koosmõjus ebapiisava keeleoskusega tööle saada. Ühtlasi puudub tal ka erialane haridus ja vabanemise korral kindel töökoht. Seetõttu püsib maakohtu hinnangul risk, et vabanemise korral hakkaks A. Solodov vajalikke elatusvahendeid hankima kuritegusid toime pannes, välistatud ei oleks ka vägivalla kasutamine.
13. Uute kuritegude toimepanemist võib A. Solodovil puhul soodustada ka alkoholi kuritarvitamine, sest varasemad isikuvastased kuriteod (v.a kinnipidamiskohas sooritatud kuritegu) pani ta toime alkoholijoobes. A. Solodov ise tunnistab, et enne vangistust tarbis alkoholi, kuid väidetavalt on ta kaua vanglas viibinud, mistõttu enam alkoholi tarvitamises probleemi ei näe. Vaatamata sellele, et A. Solodov tunnistab probleemi ja on motiveeritud sellega tegelema, kahtleb maakohus, arvestades kinnipeetava varasemat käitumist, kas ta suudaks vabaduses alkoholist eemale hoida.
14. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et A. Solodovi varasem elukäik ja kuritegude toimepanemise asjaolud annavad küllaldase põhjuse arvata, et ta võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist. Määruskaebus
15. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A. Solodov, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
16. Maakohus põhjendas A. Solodovi vabastamata jätmist sellega, et viimane ei leiaks endale vabaduses töökohta, kuna valdab eesti keelt minimaalses ulatuses ja et tal ei ole ei haridust ega isikut tõendavat dokumenti. Samuti hakkaks A. Solodov maakohtu hinnangul vabanemise korral alkoholi tarvitama. A. Solodov eeltooduga ei nõustu. A. Solodov on vangistuses omandanud eesti keele tasemel B1, mis vastab tööandja nõudmistele. Nimelt töötab A. Solodov juba üle kuue aasta pesumajas. A. Solodov tunneb enda töövaldkonda põhjalikult ja oskab 2 juhtida tööprotsesse, mis vanglatingimustes nõuab head suhtlemisoskust. Samuti võttis A. Solodov ühendust pesumajaga Ida-Virumaal, kus palgamäär on 800 eurot. Sealt kinnitati, et sedavõrd pikaajaline töökogemus võimaldab A. Solodovil kergesti leida endale analoogse töökoha.
17. Samuti on paljasõnaline maakohtu väide, et ta hakkab vabaduses alkoholi tarvitama. Alates
18. aastast kuni tänaseni ei ole A. Solodov alkoholi tarvitanud.
19. aastast alates osaleb ta aktiivselt vestlustel psühholoogi ja kriminaalhooldusametnikuga, et tegeleda iseloomust tingitud probleemidega. Vestluste põhjal tehti kokkuvõte, mis on kajastatud ka vangla iseloomustuses – A. Solodov on sekkumise läbiviija hinnangul motiveeritud alkoholi tarbimisest hoiduma ja arvamuse koostaja on veendunud, et kinnipeetav enam alkoholi ei tarbi. Maakohus on eeltoodut ignoreerinud.
20. Ühtlasi on isikut tõendava dokumendi puudumine vastuolus tema individuaalse täitmiskavaga, milles on fikseeritud, et dokumendi taotlemine toimub
21. aasta IV-kvartalis, s.o A. Solodov saab dokumendi ühe kuu pärast.
22. A. Solodov toob lisaks välja, et ta ei soovi mitte niisama vabanemist, vaid ta soovib vabaneda rehabilitatsiooni – ja adaptsioonikeskusesse. A. Solodov hindab realistlikult pärast 25 aasta pikkust vangistust resotsialiseerumisest tulenevaid võimalikke raskusi ja on kindel, et rehabilitatsioonikeskus aitaks tal alustada õiguskuuleka eluga vabaduses.
23. A. Solodovi vabanemisfondis on 3400 eurot, mis aitaks lahendada ka pärast rehabilitatsiooni tekkivad olmeküsimused.
24. A. Solodov on karistuse ajal püüdnud muuta oma iseloomu ja käitumismudelit. Ta on korduvalt pöördunud vangla administratsiooni poole palvega suunata ta erinevatesse sotsiaalprogrammidesse. Vangla on A. Solodovile vastu tulnud ja viimane osaleb aktiivselt nii individuaalsetes kui ka grupiviisilistes teraapiates. Paraku ei ole vangla võimalused piiramatud ja tänase päeva seisuga on A. Solodovil individuaalne täitmiskava täidetud. Seega ei saaks edasine vangistus A. Solodovile enam midagi anda ja ta vajaks hädasti võimalust rakendada oma saavutatud teadmisi vabaduses. A. Solodov soovib abielluda ja olla hea isa. Ringkonnakohtu järeldused
25. Kriminaalkolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et A. Solodov tuleb käesoleval ajal jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
26. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused ammendavad ja määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on KarS § 76 lg-s 4 toodut hinnanud kogumis, võttes muuhulgas arvesse ka süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid (vt käesoleva määruse p 5), jõudes seeläbi õigele järeldusele, et A. Solodov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.
27. Esmalt leiab ringkonnakohus, et A. Solodovi puhul on täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt ka RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Nimelt karistati A. Solodovi Viru Maakohtu 10.03.2016 otsusega KarS § 121 järgi selle eest, et viimane kasutas koos kaaskinnipeetavaga kinnipidamiskohas kannatanu suhtes füüsilist vägivalda, pekstes viimast rusikatega kõhu ja selja piirkonda. Seega isegi 3 vanglas, kus eelduslikult peaks kuritegude toimepanemine olema täiesti välistatud, suutis A. Solodov panna toime isikuvastase süüteo. Kui A. Solodovil on õiguskuuleka käitumisega raskusi isegi kinnipidamiskohas, ei ole kriminaalkolleegium sugugi veendunud, et vabaduses suudaks A. Solodov käitumiskontrolli probleemideta läbida. Juba ainuüksi sellest tulenevalt on A. Solodovi ennetähtaegne vabastamine välistatud.
28. Samas on õige, et A. Solodovi iseloomustamiseks on võimalik välja tuua ka palju positiivset. Kuid kohtupraktikast tuleneb, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21).
29. Sellest tulenevalt, isegi juhul, kui A. Solodov on tõepoolest kinnipidamiskohas enda riskikäitumisega tööd teinud, ei too see käesolevalt veel kaasa süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Nimelt on A. Solodovi poolt toime pandud kuriteo asjaolud sedavõrd jõhkrad, et nendest tingituna ei ole teda võimalik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
30. Kokkuvõtvalt põhjustas A. Solodov koos kahe kuriteokaaslasega nelja inimese surma. Nimelt tappis A. Solodov koos kuriteokaaslastega jõhkralt eaka, kepi najal liikuva naisterahva (91 aastane), arvates, et viimase kodus leidub kulda ja tulirelv. Kannatanu surm saabus selliselt, et A. Solodov lõi mitmel korral nuudiga, millel oli tinaotsik, kannatanut peapiirkonda. Kannatanu surm saabus koljuluu murrust põhjustatud koljuaju trauma tagajärjel. Kulda A. Solodov koos kuriteokaaslastega kannatanu elukohast ei leidnud. Oma kuriteo varjamiseks süütas A. Solodov koos kaassüüdimõistetuga kannatanu elukoha koos viimase surnukehaga põlema. Sarnaselt tapeti A. Solodovi ja tema kuriteokaaslaste poolt veel kaks eakat kannatanut.
31. Muuhulgas karistati A. Solodovi veel ka selle eest, et auto ärandamise eesmärgil tapeti öösel valves olnud valvur selliselt, et A. Solodov peksis koos kaassüüdimõistetuga kannatanut, keda oli eelnevalt pudeliga pähe löödud, jalgadega pea ja keha piirkonda, kuni kannatanu kaotas teadvuse. Kuna sündmuskohal viibis ka raamatupidaja, otsustas A. Solodov koos kaassüüdimõistetuga kuriteo varjamiseks kannatanu tappa, lüües viimast metalltoru tükiga korduvalt pähe, kuni kannatanu kaotas teadvuse, pärast mida jätkas A. Solodov tema peksmist. A. Solodov arvas, et kannatanu surm saabus. Valvurist kannatanu suri teadvusele tulemata kaks kuud hiljem, raamatupidajast kannatanule tekitati aga eluohtlikke kehavigastusi.
32. Kuna A. Solodov on oma elus toime pannud sedavõrd jõhkraid, isikuvastaseid kuritegusid, tuleb tema võimalikku ennetähtaegset vabastamist sellevõrra põhjalikumalt kaaluda. A. Solodovi poolt toime pandud kuritegude asjaolud näitavad, et A. Solodov on võimeline äärmiselt kergekäeliselt kasutama ekstreemset vägivalda, mis võib muuhulgas kaasa tuua ka tema teele juhuslikult sattuda võivate isikute surma. Eeltoodut kinnitab ka tõsiasi, et A. Solodov kipub probleeme lahendama vägivalda kasutades, s.o A. Solodov on isegi vanglas viibides pannud toime isikuvastaste kuriteo.
33. Kokkuvõtvalt kriminaalkolleegium küll hindab A. Solodovi pingutusi kinnipidamiskohas ja tema tahet enda probleemidega tegeleda, kuid samas ei ole viimase puhul uute kuritegude toimepanemise risk tulenevalt varasemalt toime pandud kuritegude asjaoludest veel piisavalt maandatud. VangS § 6 lg-s 1 on toodud vangistuse kaks eesmärki – esiteks kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja teiseks õiguskorra kaitsmine. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole A. Solodovile mõistetud karistus praeguseks neid eesmärke täitnud. Seetõttu ei ole A. Solodovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine käesoleval ajal õigustatud. 4
34. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 21.10.2019 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 5