1-19-3791 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2019. a Tallinn Kriminaalasja number 1-19-3791 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšaro

§ 118lg 1 p 2; § 199 lg 2 p 9 ja § 4231 järgi Harju Maakohtu 9.

augusti 2019. a otsus lühimenetluses Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus Kaitsja Süüdistatava Vüzal Mirijevi kaitsja Indrek Põder Ülle Jaanhold Vüsal Mirijev, ik 38606230230, eluk XXX, viibib vahi all Tallinna Vanglas, XXX, XXX, XXX, kriminaalkorras korduvalt karistatud, sealhulgas Harju Maakohtu 08.06.2018.a otsusega

§ 199

lg 2 p 9 järgi vangistusega 1 aasta ja 6 kuud, mis jäeti

§ 74

alusel 2 aasta pikkuse katseajaga täitmisele pööramata; Harju Maakohtu 05.07.2018.a otsusega

§ 199

lg 2 p 9 järgi vangistusega 3 kuud,

§ 65

lg 2 alusel liitkaristusena vangistusega 1 aasta 8 kuud ja 27 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 627 tundi, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat; Harju Maakohtu 04.03.2019.a määrusega pöörati ärakandmata karistus – vangistus 1 aasta 6 kuud ja 24 päeva – täitmisele, karistus kustumata Indrek Põder Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus Apellatsiooni esitajad Prokurör Süüdistatav RESOLUTSIOON Harju Maakohtu

1. augusti
2. a kohtuotsus Vüsal Mirijevi suhtes jätta muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Vüsal Mirijev on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 21.01.2018 kella 15.45 ajal Tallinnas XXX asuvas X alkoholipoes lõi YY rusikaga näo ja pea piirkonda, mille tagajärjel kukkus kannatanu põrandale maha. Seejärel jätkas V. Mirijev maas lamava kannatanu peksmist käte ja jalgadega kogu keha ja pea piirkonda mitme minuti vältel. Peksmisega põhjustas Vüsal Mirijev kannatanule järgmised tervisekahjustused: marrastused otsmikul, ajusisese verevalumi vasakus suuraju-poolkeras (läätstuuma välimises osas) koos parempoolse osalise halvatusega (käsi pleegiline, jalas parees 4 palli), kerge motoorse afaasiaga ning näonärvi tsentraalse osalise halvatusega. Loetletud tervisekahjustused tõid vastavalt 28.06.2018 ekspertiisiaktile nr 18EPõI0081 endaga kaasa tervisehäire, mis ei ole eluohtlik, kuid mis kestab vähemalt neli kuud. Samuti kaasnes YY-le tekitatud tervisekahjustusega Eesti Töötukassa 06.03.2018 töövõime hindamise otsuse kohaselt puuduv töövõime. Sellest tulenevalt Vüsal Mirijev tekitas oma tahtliku tegevusega YY-le raske tervisekahjustuse. Seega Vüsal Mirijev pani oma tahtliku tegevusega toime tervisekahjustuse tekitamise, millega on põhjustatud tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud ja millega kaasneb puuduv töövõime, see on

§ 118lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Vüsal Mirijevit süüdistatakse ka selles, et tema isikuna, keda on Harju Maakohtu 05.07.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-5494 varguse toimepanemises süüdi mõistetud ja karistatud, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 30.11.2018 kella 22.02 ajal Tallinnas XXX asuvas C AS-ile kuuluvas M teenindusjaamas tankis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sõiduauto Toyota Corolla, reg-nr FFFFFF, kütusepaaki 8,08 liitrit mootorikütust 95miles maksumusega 10,09 eurot ning lahkus teenindusjaamast, jättes tangitud kütuse eest tahtlikult tasumata. Samuti tema 03.01.2019 kella 09.29 ajal Tallinnas PPP asuvas C AS-ile kuuluvas P teenindusjaamas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tankis sõiduauto Toyota Corolla, reg-nr FFFFFF, kütusepaaki 7,64 liitrit mootorikütust 95 milesPlus maksumusega 9,92 eurot ning lahkus teenindusjaamast, jättes tangitud kütuse eest tahtlikult tasumata. Samuti tema 08.01.2019 kella 12.18 ajal Tallinnas KKK asuvas C AS-ile kuuluvas K teenindusjaamas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tankis sõiduauto Toyota Corolla, reg-nr FFFFFF, kütusepaaki 7,80 liitrit mootorikütust 95miles maksumusega 9,90 eurot ning lahkus teenindusjaamast, jättes tangitud kütuse eest tahtlikult tasumata. Seega Vüsal Mirijev pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o.

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Vüsal Mirijevit süüdistatakse ka selles, et tema isikuna, kellel on Põhja prefektuuri 10.09.2018 otsusega väärteoasjas nr 231518004288 karistusena alates 05.10.2018 juhtimisõigus ära võetud kuni 04.04.2019, ja keda on väärteokorras Põhja prefektuuri 25.11.2018 kiirmenetluse otsusega karistatud LS § 201 lg 2 järgi 25.11.2018 sõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest, juhtis tahtlikult uuesti 30.11.2018 kella 22.03 paiku Tallinnas MMM juures asuvas C AS-i M tanklas mootorsõidukit Toyota Corolla, reg-nr FFFFFF, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, rikkudes süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. 2

§ 4231

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt. Maakohtu otsus 2. Harju Maakohtu 9. augusti 2019. a otsusega tunnistati Vüsal Mirijev süüdi

§ 118lg 1 p 2 järgi ning mõisteti karistuseks 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel V. Mirijevile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 3 (kolm) aastat. Vastavalt

§ 65lg 1 loeti mõistetud raskeima karistusega kaetuks Harju Maakohtu 05.07.2018.

a otsusega mõistetud kergem karistus ning liitkaristuseks mõisteti 3 (kolm) aastat vangistust. Arvati liitkaristusest maha eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus - 4 kuud ja 14 päeva vangistust ning määrati, et ärakandmisele kuulub 2 (kaks) aastat) 7 (seitse) kuud ja 16 (kuusteist) päeva vangistust. Tunnistati Vüsal Mirijev süüdi

§ 199

lg 2 p 9 järgi ning mõisteti karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust,

§ 4231järgi 4 (neli) kuud vangistust.

Vastavalt

§ 64

lg 1 suurendati mõistetud üksikkaristustest raskeimat ning liitkaristuseks mõisteti 1 (üks) aasta vangistust. Vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel V. Mirijevile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 8 (kaheksa) kuud. Vastavalt

§ 65

lg 2 suurendati

§ 199

lg 2 p 9 ja 4231 järgi mõistetud liitkaristust – 8 kuud vangistust – enne Harju Maakohtu 05.07.2018. a otsust toimepandud episoodi eest mõistetud ärandmata liitkaristuse - 2 (kaks) aastat) 7 (seitse) kuud ja 16 (kuusteist) päeva vangistust – võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud 16 (kuusteist) päeva vangistust. Vastavalt

§ 68lg 1 arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 05.02.2019.a.

– 27.05.2019.a., so 3 (kolm) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva, ärakandmisele kuulub 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. Kohaldati V. Mirijevi suhtes tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvati alates 09.08.2019. a. Mõisteti Vüsal Mirijevilt välja C AS kasuks 29,91 eurot, mis tuleb kanda C AS Luminor Pangas asuvale arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Mõisteti Vüsal Mirijevilt välja YY (ik XXXXXXXXXXX) kasuks 3500 eurot, mis tuleb kanda YY arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank. 3

§ 118

lg 1 p 2 järgi ning teha uus kohtuotsus, millega mõista Vüsal Mirijev vaidlustatud osas õigeks. Alternatiivselt palub kaitsja kvalifitseerida Vüsal Mirijevi tegevus vaidlustatud osas

§ 121lg 1 järgi ning kergendada vastavalt Vüsal Mirijevile mõistetud karistust.

3.1. Kaitsja märgib, et

§ 118

lg 1 p 2 sätestab vastutuse tervisekahjustuse eest, kui sellega on põhjustatud tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud või kui sellega kaasneb osaline või puuduv töövõime ning selle eest karistatakse nelja- kuni kaheteistaastase vangistusega. Kaitsja leiab, et Vüsal Miriejvi süüdistus

§ 118

lg 1 p 2 osas ei ole põhjendatud ning vaidlustab selles osas kohtuotsuse täies ulatuses. Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et

§ 118

lg 1 p-de 1-7 järgi saab karistada üksnes sellist raske tagajärje põhjustanud isikut, kellel oli tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus ehk põhikoosseisule (s.o

§ 121

lg 1) vastav tagajärg (vt RKKKo nr 1-17-105/35, p-d 10-11; nr 1-16-5213/61, p 16; nr 3-1-1-46-15, p-d 10.110.2). Oluline on sealjuures, et toimepanija tahtlus hõlmaks just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis

§ 118lg-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärje saabumiseni.

Vaid sellisel juhul avaldub isiku teos selline ebaõigussisu, mis õigustab võrreldes

§-des 117 ja 119 sätestatud koosseisudega oluliselt raskemat karistust ettenägeva kuriteokoosseisu, s.o

§ 118kohaldamist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-17-105/35, p 12).

Käesoleval juhul on kohus V. Mirijevi teo kvalifitseerinud

§ 118lg 1 p 2 järgi, ilma et oleks tuvastatud V.

Mirijevi tahtluse tekitada kannatanule tervisekahjustus. Käesoleva kriminaalasjas kogutud tõenditest ja kohtuotsusest ei nähtu, et kannatanul tekkisid rasked vigastused just 21.01.2018 süüdistatava poolt löögi tagajärjel, mitte kannatanu hilisemate päevade jooksul toimuva tagajärjel. Tegemist on kõrvaldamata kahtlusega, mis tuleb in dubio pro reo-põhimõttest lähtuvalt tõlgendada süüdistatava kasuks. 3.2. Kannatanu YY on kaitsjale teadaolevalt varasemalt

§ 121s.o valu ja tervisekahjustuse põhjustamises korduvalt kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest kriminaalkorras kriminaalasjas nr 1-12-9864

§ 121alusel.

Samuti ei ole kohus võtnud arvesse asjaolu, et kannatanu lahkus 21.01.2018 erakorralise meditsiini osakonnast ning sündmuskohal käinud kiirabi ei fikseerinud isikul raskeid tervisekahjustusi. Isik oli 21.01.2018 alkoholijoobes. Tervisekahjustuste olemasolule viitas kannatanu alles 26.01.2018, olles vahepealsel ajal mh käinud tööl. 4

§ 118lg 1 p 2 järgi etteheidetava kuriteo tehiolud.

3.3. Kaitsja on seisukohal, et alternatiivselt tuleks Vüsal Mirijevi tegevus kvalifitseerida ümber

§ 121järgi ning mõista talle kergem karistus.

Tõenditest ei nähtu, et kannatanul tekkisid rasked vigastused just Vüsal Miriejvi löögi tagajärjel. Kannatanu võis saada vigastused hilisemalt. Kohus ei ole välja selgitanud, millele oli süüdistatava tahtlus löögi hetkel suunatud. Kaitsja hinnangul võis Vüsal Miriejvi tegu hõlmata kannatanule löögiga valu põhjustamise, kuid kohus pole tuvastanud tema tahtlust tekitada kannatanule raske tervisekahjustus. Seega ei saanud kohus kvalifitseerida Vüsal Mirijevi tegu

§ 118lg 1 p 2 järgi.

Kaitsja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole maakohus arvestanud senises kohtupraktikas kinnistunud põhimõtetega, mh arvestada teo välise avaldumisega, sh löögi suuna, sellesse rakendatud jõu, löögijälgede olemasolu või puudumisega jne. Siinkohal on Riigikohus asunud seisukohale, et kuigi kohtupraktikas on üldtunnustatult loetud pea nn elutähtsaks piirkonnaks, ei tähenda see vältimatult, et iga rusikalöök pähe oleks oma väliselt avalduva ohtlikkuse astme poolest selline, et saaks n-ö automaatselt jaatada tagajärjena saabuva tervisekahjustuse põhjustamise tahtlikkust. Kui leiab kinnitust, et Vüsal Mirijevi tahtlus ulatus kannatanul tuvastatud tervisekahjustuse tekitamiseni, tuleb tema käitumine kvalifitseerida

§ 118lg 1 p 2 järgi.

Juhul aga, kui Vüsal Mirijevi löögi sooritamisena ei hõlmanud ajusisese verevalumi vasakus suurajupoolkeras koos parempoolse halvatumisega või piirnes üldse vaid valu tekitamisega, tuleb kõne alla tema vastutus

§ 121lg 1 järgi.

Maakohus märkis otsuses, et Vüsal Mirijev lõi kannatanut vähemalt kaudse tahtlusega ja põhjustas seega

§ 118lg 1 p 2 sätestatud raske tagajärje kannatanu YY-le.

Kaitsja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole maakohus hinnanud, kas süüdistatava tahtlus hõlmas teo toimepanemise hetkel kannatanule

§ 121lg 1 vastava tervisekahjustuse põhjustamist.

Kokkuvõttes leiab kaitsja, et maakohus jättes nõuetekohaselt tuvastamata süüdistatava tahtluse tekitada kannatanule tervisekahjustus, on kvalifitseerinud Vüsal Mirijevi teo ebaõigesti

§ 118lg 1 p-de 1 ja 2 järgi.

Seetõttu on maakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust KrMS § 362 p-de 1 ja 2 tähenduses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

1. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsioonis toodud väidetega, leiab, et esitatud apellatsiooni argumendid kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
2. Kohtukolleegium märgib, et arutatavas kriminaalasjas vaidlustab kaitsja V. Mirijevi süüditunnistamist üksnes 21.01.2018 toimepandud kuriteoepisoodis

§ 118

lg 1 p 2 järgi, seejuures jaatab kaitsja apellatsioonis, et süüdistatav lõi kannatanut rusikaga pähe. Kaitsja leiab, et mitte iga rusikalöök pähe oleks oma väliselt avalduva ohtlikkuse astme poolest selline, et saaks n-ö automaatselt jaatada tagajärjena saabuva tervisekahjustuse põhjustamise tahtlikkust. Esitatud apellatsioonis kaitsja viitab asjakohastele Riigikohtu lahenditele, kuid kohtukolleegiumi veendumusel tõlgendab esitatud apellatsioonis nende sisu valesti. Kaitsja ise viitab, et

§ 118lg 1 p-de 1-7 järgi saab karistada üksnes sellist raske tagajärje põhjustanud isikut, kellel oli tahtlus 5

§ 121lg 1, 1.

alternatiiv) vastav tagajärg (vt RKKKo nr 1-17-105/35, p-d 10-11; nr 1-16-5213/61, p 16; nr 3-1-1-46-15, p-d 10.1-10.2). Samas apellatsioonis palub kaitsja alternatiivselt kvalifitseerida süüdistatava tegevus

§ 121

lg 1 järgi, ehk kaitsja sisuliselt jaatab, et süüdistatava poolt sooritatud löök kannatanu pähe oli toime pandud tahtlikult. Kaitsja arusaama järgi ei olnud saabunud tagajärg – raske tervisekahjustus, aga tahtlik. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja selline argumentatsioon ei anna alust süüdistatava õigeksmõistmiseks ega tema tegevuse ümberkvalifitseerimiseks järgnevatel põhjustel. Kohtukolleegium sedastab, et 01. jaanuaril 2015

muudatuse jõustumisega

§ 118

esimene lõige täienes seitsmenda punktiga, mille lisamisel on tähendus ka lõike ülejäänud punktide (s.o p-de 1-6) jaoks. Nii on pärast 1. jaanuari 2015 toime pandud tervisekahjustuse tekitamise eest võimalik

§ 118

lg 1 p-de 1-6 järgi süüdi tunnistada ka isik, kes tekitas kannatanule tervisekahjustuse küll tahtlikult, kuid suhtus tervisekahjustusega põhjustatud raskesse tagajärge kas kergemeelselt (

§ 18

lg 2) või hooletult (

§ 18lg 3).

Kuivõrd

§ 118

lg 1 p-des 1-6 kirjeldatud tagajärgede tahtlikku põhjustamist (erinevalt surma põhjustamisest) ei ole seadusandja eraldi kriminaliseerinud, tuleb

§ 118

lg 1 p-de 1-6 järgi süüdi tunnistada ka selline isik, kes põhjustab tagajärje tahtlikult. (RKKKo nr 3-1-1-46-15, p 10.1, 10.2) Kohtukolleegium selgitab, et lüües tahtlikult kannatanut ka ühekordselt rusikaga pähe möönab süüdistatav kannatanule tervisekahjustuse (nt marrastus, verevalum, hamba murdmine, ninaluu murdmine vms) tekitamist ning peab võimalikuks (peab möönma), et selle tulemusena kannatanu kukkumise korral võib saabuda ükskõik kui rakse tagajärg (õnnetu kukkumise korral kuni kannatanu surmani). Sarnaselt kaitsja poolt viidatud RKKKo nr 1-17-105/35, p-d 10-11 kirjeldatud olukorraga

§ 118

lg 1 p 2 järgi realiseeritusest isiku käitumises ei saa rääkida juhul, kui isik ei kahjustanud objektiivselt kannatanu tervist või kui tal puudus tahtlus tervisekahjustuse tekitamiseks. Nii ei ole

§ 118

lg 1 p 2 koosseis täidetud näiteks olukorras, kus teo toimepanija tahtlus hõlmas vaid valu põhjustamist

§ 121lg 1 teise alternatiivi mõttes.

Käesolevas kriminaalasjas on uuritud tõendikogumiga (kannatanu, tunnistajate MR ja MP ütlused, asitõenditena vaadeldud turvakaamera videosalvestus) üheselt tõendatud süüdistuse versioon sellest, et süüdistatav V. Mirijev lõi YY rusikaga näo ja pea piirkonda, mille tagajärjel kukkus kannatanu põrandale maha. Seejärel jätkas V. Mirijev maas lamava kannatanu peksmist käte ja jalgadega kogu keha ja pea piirkonda mitme minuti vältel. Kohtukolleegium märgib samas, et esitatud apellatsioonis ei vaidlusta kaitsja ühegi viidatud tõendi usaldusväärsust. Mitmeminutilise peksmisega põhjustas Vüsal Mirijev kannatanule objektiivselt järgmised tervisekahjustused: marrastused otsmikul, ajusisese verevalumi vasakus suuraju-poolkeras (läätstuuma välimises osas) koos parempoolse osalise halvatusega (käsi pleegiline, jalas parees 4 palli), kerge motoorse afaasiaga ning näonärvi tsentraalse osalise halvatusega. Kohtukolleegium on seisukohal, et süüdistuses kirjeldatud ning tõendamist leidnud sellise objektiivse välise teopildi (peksmine käte ja jalgadega kannatanu pähe ja seejärel kogu keha piirkonda mitme minuti jooksul) puhul on välistatud kaitsja versioon sellest, et süüdistataval ei olnud tahtlust kannatanule tervisekahjustuse tekitamiseks, vaid ta soovis kannatanule üksnes valuaistingu tekitamist. 6. Kohtukolleegium leiab, et põhjendamatu on kaitsja seisukoht, et kannatanu võis saada temal tekkinud tervisekahjustusi tuvastamata asjaoludel peale süüdistatava poolt läbipeksmist ning omavolilist haiglast lahkumist ajavahemikul 21.01.2018 kuni 26.01.2018. Nähtuvalt YY suhtes teostatud isiku ekspertiisiaktist nr 18E-PõI0081, arvestades temal tuvastatud vigastuse iseloomu on võimalik, et see võib olla tekitatud vägivalla toimel ekspertiisimäärusel näidatud ajal ja viisil – s.o 21.01.2018 löökidest pea piirkonda kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega, näiteks rusikate või jalgadega. Tervisekahjustus ei ole ohtlik, kuid põhjustab tervisehäire kestusega üle 4 kuu. (kd I lk 141) Maakohus on asjakohaselt märkinud, et YY toimetati 21.01.2019 sündmuskohalt (kd I lk 6

§ 118

lg 1 p 2 järgi miinimumilähedase karistuse olukorras, kus süüdistatav end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnistanud ning puudusid teised tema karistust kergendavad asjaolud, kohtles maakohus korduvalt kriminaalkorras karistatud süüdistatavat üsna leebelt.

1. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi apellatsioonis nimetatud rikkumist ega KrMS § 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, § 344-345 lg-test 1, 2 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 09.08.
2. a otsuse Vüsal Mirijevi suhtes muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. allkirjastatud digitaalselt 7