1-18-9060/22

1 Kriminaalasi nr 1-18-9060 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-9060 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Olga Nõmmemees Kohtuasi Viru Vangla materjalid Aleksandr Fjodorovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ALEKSANDR FJODOROV, isikukood 39601090858, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 04.02.2019 ja lõpp 27.12.2020 Kaitsja v.-adv. Arina Liskmann-Getsu kokkuleppel RESOLUTSIOON Jätta ALEKSANDR FJODOROV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 18.10.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Fjodorovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 04.01.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-9060 tunnistati Aleksandr Fjodorov süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. Aleksandr Fjodorov tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2 p 1,3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 2 aastat ja 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti Aleksandr Fjodorovi liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati Aleksandr Fjodorovile mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust. KarS § 76 lg 8 ja KarS § 65 lg 2 kohaselt mõisteti Aleksandr Fjodorovile liitkaristus, suurendades Harju Maakohtu 17.09.2015 kohtuotsusega nr 1-15-4579 mõistetud karistuse ärakandmata osa (2 kuud ja 23 päeva) nimetatud kohtuotsusega mõistetud karistuse (1 aasta ja 8 kuud vangistust) võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud ja 23 päeva vangistust. Harju Maakohtu 14.12.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-10396 mõistetud rahaline karistus määrati viia täide iseseisvalt. Aleksandr Fjodorov kannab talle mõistetud vangistust alates 04.02.
2. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4 korda, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Käesolevat karistust kannab isik kehalise väärkohtlemise ja avaliku korra raske rikkumise eest. Varasemalt on teda karistatud varguse, grupiviisilise asja omavolilise kasutamise ja avaliku korra raske rikkumise eest. Väärteokorras on isikut karistatud 18 korda, millest 3 karistust on arhiveeritud. Kuritegusid pole kinnipeetav ette planeerinud, vaid on tegutsenud hetkeemotsiooni ajel. Kuriteod on toime pandud impulsiivsusest ja oskamatusest probleeme lahendada. Soodusteguriks on olnud alkohol. 04.09.2019 alustas kinnipeetav osalemist sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Kinnipeetaval üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mille ta sai Tallinna Vanglas karistust kandes. Isik ei allunud vanglateenistuse ametnike korduvatele korraldustele ning talle määrati karistuseks noomitus. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 9 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 1 kuu vangistust. Rahvastikuregistri kohaselt puuduvad andmed kinnipeetava elukoha kohta. Ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve alla on kinnipeetaval võimalus elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on 2-toalise heas seisukorras oleva korteriga, mis kuulub tema vanaemale V F ja vastab elektroonilise järelevalve kohaldamise nõuetele. Enne vangistust elas kinnipeetav samuti vanaema juures. V F on andnud nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Kinnipeetava väitel tema ennetähtaegse vabanemise korral tuleks antud aadressile elama ka tema tüdruksõber V R, kes muidu elab xxxx tema vanemate juures. Kui katseaeg ja käitumiskontroll lõppevad, siis plaanib kinnipeetav minna elama xxxx aadressile xxxx, kus elavad tema vanemad. Kinnipeetaval on põhiharidus, mille ta omandas xxxx põhikoolis. Isik ei oska riigikeelt, kuid on motiveeritud seda õppima. Kinnipeetaval on võimalik ennetähtaegse vabanemise korral tööle asuda ettevõttesse xxxx OÜ. Ettevõtte seaduslik esindaja O P kinnitas, et vabanemise korral saab ettevõte pakkuda kinnipeetavale töökohta. Isik alustas töötamist kohe peale põhikooli lõppu. Ta läks koos vanematega xxxx elama ning tegi ametlikult tööd ehitusalal. Isik käis ka emal abis maalritöid tegemas mitteametlikult. Viimane ametlik töökoht oli isikul
3. aastal xxxx ehitustöödel. Eestis olles tegi isik juhutöid. Teda ei tahetud ametlikult tööle võtta, kuna ta on viibinud vanglas. Kinnipeetaval on töökogemusi üldehitusel, kuid kvalifikatsioon puudub. Isik oli rahul oma palgaga, kui töötas, ja väidetavalt sai hakkama. Kinnipeetava ema Tatjana Fjodorova, isa Igor Fjodorov ja vanaema V F on kinnitanud, et on nõus kinnipeetavat materiaalselt toetama. Vangistuses pole kinnipeetav töötanud ega plaani seda ka teha. Kinnipeetav ütles, et vanglas saadav palk on nii väike, et selle eest ta ei ole nõus töötama ning enne kannab tööst keeldumise eest karistust. Teda toetavad majanduslikult 3 lähedased. 15.10.2019 seisuga on kinnipeetaval K-Raha andmetel tasumata rahalisi nõudeid 6405,66 eurot ning vabanemisfondis on 383,50 eurot. Isik on varasemalt toime pannud kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetaval on head ja toetavad suhted ema T F, isa I F, vanaema V F ja tüdruksõbra V R (R). Lapsi kinnipeetaval ei ole. Lähedased toetavad pidevalt kinnipeetavat materiaalselt. Varasemalt on isik suhelnud kriminaalkorras karistatud sõpradega, kuid antud hetkel seda ei tee. Ema soovib poja sõpruskonnast eraldada. Katseaja ja käitumiskontrolli lõppedes pakuvad vanemad kinnipeetavale xxxx elukohta ning abi seoses tööotsimisega. Ka kinnipeetav ise soovib vanast sõpruskonnast eemale hoida ning võimalusel xxxx elama ja tööle minna. Kinnipeetav on toime pannud kuritegusid grupis. Kinnipeetav väitis, et pani viimase kuriteo toime, kuna talle tundus, et teda solvati või talle öeldi halvasti ja sellest tingituna käitus ta vägivaldselt. Isik ei ole oma varasemast käitumisest järeldusi teinud ega oma käitumist muutnud, vaid on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav on kuritegusid toime pannud alkoholijoobes, ka viimane kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Varasemalt on kinnipeetav öelnud, et on alates
4. eluaastast tarvitanud alkoholi. Vangla meditsiiniosakonna poolt pole sõltuvust diagnoositud. Vangla meditsiiniosakonnas on 20.04.2019 diagnoositud narkosõltuvus, mis praegusel hetkel on akuutses faasis. Põhiuimastiks oli kanep, mida isik tarvitas igapäevaselt. Vestlusel ütles kinnipeetav, et viimase aasta jooksul enne vanglasse sattumist tarvitas ta kanepit, kuid varasemalt on ta tarvitanud ka amfetamiini. Eelmises riskihindamises oli kirjas, et isik tarvitas amfetamiini ja kanepit vähemalt 1 kord nädalas ja ecstasyt iga päev. Ecstasy tarvitamise kohta praegusel hetkel info puudub. Puuduvad andmed, et kinnipeetav oleks narkootikumidest tingitult käitunud vägivaldselt. Kinnipeetavat on karistatud NPALS § 151 alusel kolmel korral, viimati
5. aastal. Vangla meditsiiniosakond on 11.03.2019 hinnanud kinnipeetava töövõimeliseks. Kinnipeetav ei mõtle kuritegude tagajärgedele ja õigustab neid sellega, et kannatanud käitusid valesti ning tema tegutses vastavalt sellele. Kinnipeetav on eesmärgiks püstitanud seaduskuuleka elu ning tööl käimise ja raha teenimise, et elus hakkama saada. Kinnipeetava eesmärk on küll raha teenimine ja tööl käimine, kuid vanglas keeldub ta tööd tegemast. Seega on eesmärgid vastuolulised. Isik ei väljenda otseselt kuritegelikke hoiakuid, kuid õigustab oma kuritegusid ja vähendab süüd. Viru Vanglas viibides ei ole kinnipeetaval ametnikega probleeme esinenud. Kinnipeetav on varem kriminaalhooldusel viibinud, kuid on pannud katseajal toime uue kuriteo või rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Kinnipeetaval on motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 55%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 51%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, Viru Vangla ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Aleksandr Fjodorovi tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni ärakandmata karistusaja lõpuni, s.o 27.12.
6. Katseajaks on otstarbekas määrata A F KarS § 75 lg 2 p-des 2,21,4,7,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve tähtajaks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 2 kuud. Aleksandr Fjodorov kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda. Talle pakuti majandustöid, aga ta keeldus neist, kuna saadav töötasu on nii väike. Enne vangistust elas ta ka xxxx koos oma vanaemaga. Tüdruksõber V R elab xxxx koos tema vanematega. Ühes sotsiaalprogrammis ta juba osales, mis oli seotud alkoholiga. Veel on ette nähtud üks programm, mis on seotud konfliktide vältimisega. Ta ei tea, et tal oleks kunagi diagnoositud psüühilisi häireid. Ta ei ole kunagi 4 oma elus pöördunud psühhiaatriahaiglasse ravi saamiseks. Sotsiaalprogramm Eluviisitreening on tänaseks päevaks lõppenud. Ta on saanud täielikult aru oma süüst ja kahetseb toimepandut. Abiprokurör Tiina Viru on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Aleksandr Fjodorovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Aleksandr Fjodorovi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja v.-adv. Arina Liskmann-Getsu esitas kohtuistungil kohtule tunnistuse, mille kohaselt Aleksandr Fjodorov on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Vaatamata sellele, et vangla ja prokuratuur ei toeta Aleksandr Fjodorovi tingimisi enne tähtaega vabastamist, oli kaitsja seisukohal, et Aleksandr Fjodorovi koht ei ole vanglas. Tema iseloomustusest, mis on kohtule esitatud vangla poolt, tuleneb, et kõik formaalsed eeldused, nagu elukoht ja töökoht, on tema puhul täidetud. Oluliseks pidas kaitsja asjaolu, et tegemist on isikuga, kes oli lapsepõlvest alates psühhiaatriahaiglas arvel ja seoses sellega on ta läbinud kodused õpingud ja viimastes klassides on õppinud xxxx põhikooli eriklassis. Selle kohta on kriminaaltoimikus olemas kõik vastavad dokumentaalsed tõendid. Isiku suhtes oli kriminaalmenetluses läbi viidud isegi psühhiaatriline ekspertiis. Huvitav, miks vangla ei ole sellele tähelepanu pööranud ja miks see ei ole kajastatud iseloomustuses. Lapsepõlves on isikul diagnoositud mentaalsete häirete olemasolu. Tegelikult sellest iseloomustusest nähtub samuti, et kuritegude sooritamisel tegutses ta emotsionaalselt ja ta ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Seoses sellega oli talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud ainult üks sotsiaalprogramm Eluviisitreening, mille ta on edukalt läbinud. Vastates kaitsja küsimustele ei aktsepteeri kinnipeetav seda reaalsust, milles ta praegu on, sest ta isegi ei tea, et ta oli arvel lapsepõlves, ta ei tea, et tema jaoks ei ole ette nähtud rohkem programme. See kõik näitab seda, et tegemist on isikuga, kellel on erivajadus. Sellest iseloomustusest nähtub samuti, et ta oli väga mõjutatud sõprade poolt. Tema tugiisikuks on määratud ema, kes väga soovib teda sõpruskonnast eraldada. See eraldamine on võimalik ainult vabaduses, mitte vanglas. Üheks võimaluseks on ka see kohustus, mida saab panna käitumiskontrolliga – mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Iseenesest on selge, et mida rohkem ta viibib vanglas, seda rohkem sõpru ta võib sealt endale leida. Iseloomustusest on näha, et ta ei suhtle nende isikutega. Kaitsja loodab, et see nii ongi. Kui ta viibib veel ühe aasta vangistuses, siis me kunagi ei tea, kas ta hakkab suhtlema nendega edaspidi või ei hakka. Seega oli kaitsja seisukohal, et kõik võimalikud karistuse täideviimise eesmärgid on tema puhul käesolevaks ajaks täidetud ja edaspidine vanglas viibimine ei too temale kasu, vaid vastupidiselt võib suurendada võimalikke riske. Seoses sellega palus kaitsja vabastada Aleksandr Fjodorov tingimisi enne tähtaega ühes käitumiskontrolliga ja määrata talle kõik kohustused, mis on toodud inspektor-kontaktisiku Sander Sepa poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuses. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja kaitsja poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aleksandr Fjodorov ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, 5 kuigi tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, sest kinnipeetav kannab karistust teise astme kuritegude eest ning ta on käesolevaks ajaks ära kandnud talle mõistetud 1 aasta 10 kuu 23 päeva pikkusest vangistusest rohkem kui 1/3 ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 4 kehtivat kriminaalkaristust, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, kuid käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Tallinna Vangla on 11.03.2019 koostanud dokumendi nr 5-2/19/191, s.o kinnipeetava Aleksandr Fjodorovi distsiplinaarasi seoses allumatusega, millest nähtub, et kinnipeetav Aleksandr Fjodorov tunnistati süüdi VangS § 67 p 1 rikkumises ja talle määrati distsiplinaarkaristuseks noomitus. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all, alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. K-raha andmetel on isikul tasumata nõudeid 6405,66 eurot, mis võib raskendada tema majanduslikku toimetulekut vabaduses. Vanglas on kinnipeetav keeldunud majandustöödel osalemisest ning teda on majanduslikult toetanud lähedased. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et isik on varasemalt toime pannud varavastaseid kuritegusid. Seetõttu puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Viru Vangla andmetel on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus, mis võib samuti mõjutada tema majanduslikku toimetulekut. Kuna kinnipeetav on kuritegusid toime pannud alkoholijoobes, kuid ise ta alkoholi tarvitamist probleemiks ei pea, võib alkoholi tarvitamise jätkamine vabaduses suurendada uue vägivaldse kuriteo toimepanemise riski. Lisaks sellele on kinnipeetav ise öelnud, et on alates
7. eluaastast tarvitanud alkoholi. Samuti ei saa jätta tähelepanuta, et viimased kuriteod on isik toime pannud katseajal, mis määrati talle seoses vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Aleksandr Fjodorov vabanes vangistusest tingimisi enne tähtaega 28.06.2017 ning talle määrati 6 kuu pikkune katseaeg, kuid uued kuriteod pani ta toime juba 25.07.2017 ja 15.08.
8. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et katseaeg ja käitumiskontroll on sel korral piisavalt mõjusad vahendid, et hoida ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning et tal on vabanemisel olemas elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu Aleksandr Fjodorovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
9. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 25.11.2019 kohtumäärus jõustus 07.01.2020 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega