Obsah (6)
§ 199§ 201§ 64§ 65§ 76§ 75Kriminaalasi nr 1-17-11783 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. november 2019. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-11783 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtui
§ 199
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust,
§ 201
lg 1 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 8 kuud vangistust.
§ 64lg 1 alusel mõisteti Artur Kovaljovile liitkaristuseks 8 kuud vangistust, mida Kr
MS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra. Artur Kovaljovi ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 5 kuud 10 päeva vangistust.
§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 21.10.2016.
a otsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 09.11.
- a määrusega täitmisele pööratud karistuse, s.o 3 aastat vangistust, võrra. Artur Kovaljovile mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 3 aastat 5 kuud 10 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 10.10.
- a ja lõppeb 20.03.
- a. Vangla ei toeta Artur Kovaljovi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Artur Kovaljovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Artur Kovaljovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks. Aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond asuv elukoht on ühiselamu. Ühiselamu juhatuse liige andis kirjaliku nõusoleku elektroonile valve kohaldamiseks. Elukoht vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Artur Kovaljov selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja taotles kohtult Artur Kovaljovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. KOHTU SEISUKOHT
- Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Artur Kovaljovi ja tema kaitsja, leiab, et Artur Kovaljovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud.
- Artur Kovaljov kannab käesoleval ajal karistust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.
§ 76
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud
§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.
2 Käesolevaks ajaks on Artur Kovaljov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on Artur Kovaljov andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Sellest tulenevalt on olemas formaalsed alused Artur Kovaljovi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. 3.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Artur Kovaljovi on kriminaalkorras korduvalt karistatud (3 kehtivat karistust). Käesoleval ajal kannab Artur Kovaljov liitkaristust varguse katse, omastamise ja narkootiliste ainete suures koguse ebaseadusliku käitlemise eest. Artur Kovaljovi varasemast elukäigust nähtuvalt on talle korduvalt antud võimalusi karistuse kandmiseks vabaduses. Nimelt tunnistati Harju Maakohtu 18.12.
- a otsusega (kriminaalasi nr 1-14-10030) otsusega Artur Kovaljov süüdi varguses ja süütamises, mille eest mõisteti talle karistuseks vangistus, mis asendati 596 tunni üldkasuliku tööga. Siiski pöörati juba Harju Maakohtu 05.06.
- a määrusega mõistetud ärakandmata karistus täitmisele, kuna Artur Kovaljov rikkus kontrollnõudeid ja hoidis kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Vaatamata sellele, et Artur Kovaljovil tuli jätkata karistuse kandmist vabaduses, ei teinud ta ka sellest vajalikke järeldusi. Seda kinnitab, et Artur Kovaljov vabanes vangistusest 21.10.
- a, kuid juba novembris
- a pani ta toime uue ja veel raskema kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. Vaatamata uuele kuriteole, pidas aga kohus taaskord võimalikuks anda Artur Kovaljovile võimaluse kanda karistust vabaduses. Artur Kovaljovile mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust, mida ei pööratud 3-aastase katseajaga täitmisele (Pärnu Maakohtu 21.10.
- a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-7863). Katseajal tuli aga kriminaalhooldusametnikul esitada kohtule Artur Kovaljovi suhtes 2 erakorralist ettekannet (13.02.
- a ja 02.10.
- a). Ka erakorralise ettekande menetlemise ajal andis kohus Artur Kovaljovile võimaluse enda käitumise muutmiseks ja probleemide lahendamiseks ning seda põhjusel, et Artur Kovaljov oli vabatahtlikult asunud ravile. Sellele vaatamata loobus Artur Kovaljov ravist ja seda üksnes paari kuu möödudes (viibis ravil kuni 18.09.
- a) ning jätkas kontrollnõuete rikkumist. Selle tõttu pöörati Harju Maakohtu 09.11.
- a määrusega Artur Kovaljovile mõistetud karistus täitmisele. Lisaks aga kohustuste ja kontrollnõuete rikkumisele pani Artur Kovaljov katseajal toime ka uued kuriteod (vargus ja omastamine, mis oli toime pandud 07.10.
- a), mille eest Artur Kovaljov käesoleval ajal ka karistust kannab. Kohtu hinnangul järeldub Artur Kovaljovi varasemast elukäigust, et Artur Kovaljov on suhtunud äärmiselt ükskõikselt talle mõistetud karistustesse, sh määratud kohustustesse, ja seega ka kehtestatud õiguskorda üldiselt. See näitab ilmselgelt, et varasemad karistused (mida Artur Kovaljovil oli võimalik kanda ka vabaduses) ei ole teda mõjutanud õiguskuulekusele ja ei ole täitnud eesmärki. Seega puudub kohtul igasugune veendumus, et Artur Kovaljovile on senini ärakantud karistus avaldanud vajalikku mõju ja et Artur Kovaljov on vabanemise korral suuteline täitma kõiki talle käitumiskontrolli ajaks määratavaid kohustusi nõuetekohaselt ja ei pane toime uusi samalaadseid kuritegusid. 3.2 Vangistuse jooksul on Artur Kovaljov osalenud sotsiaalprogrammis Jõud muutuda, Tagasilanguse ennetamise tugigrupp ja Sõltuvusteemaline loengute tsükkel. Samuti on Artur Kovaljov täitnud töövihikut Viha ja kriitika ning Alkohol. Samuti osales Artur Kovaljov vangla majandustöödes. Artur Kovaljovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Sellele vaatamata peab kohus oluliseks, et Tartu Vangla 05.06.
- a käskkirjaga lõpetati menetlus Artur Kovaljovi avavanglasse ümberpaigutamise osas ja seda põhjusel, et Artur Kovaljovi suhtes on aset leidnud 3 intsident (kleepis kaaskinnipeetava kambri uksele ebatsensuursete väljenditega pildi) ja tema suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid (lubas rünnata kaaskinnipeetavat kui vangla ei soostu teda meelepärasesse eluosakonda või kambrisse paigutama). Kohus peab positiivseks, et karistuse kandmise ajal on Artur Kovaljov tegelenud aktiivselt alkoholi ja narkootikumide tarvitamise probleemiga. Samas peab kohus oluliseks, et probleemid joovastavate jookide ja mõnuainete tarvitamisega on Artur Kovaljovil olnud juba pikka aega. Arvestades ka varasemaid tagasilangusi (on alustanud ravi, kuid seejärel loobunud), on ilmselgelt Artur Kovaljovi jaoks lõplik eluviisi muutmine vabaduses äärmiselt keeruline ja nõuab kõrget motivatsiooni. Kuna Artur Kovaljovil on tekkinud soov ja motivatsioon loobumiseks alles käesoleva vangistuse jooksul, on muutused Artur Kovaljovi mõtlemises olnud liialt lühiajalised, et nende püsivuses olla veendunud. Seetõttu ei ole kohtul alust arvata, et Artur Kovaljovi puhul uute kuritegude toimepanemise riskid on maksimaalselt maandatud. 3.3 Vabanemise korral soovib Artur Kovaljov elama asuda aadressile Pxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxu maakond. Nimetatud elukoha näol on tegemist ühiselamuga. Kriminaalhooldusametniku andmete kohaselt on täidetud justiitsministri 22.02.
- a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ §st 51 tulevad nõuded. Ennetähtaegsel vabanemisel Artur Kovaljovil puudub kindel töökoht. Tartu Vangla andmete kohaselt on Artur Kovaljovil tasumata nõudeid summas 24 825,92 eurot, vabanemisfondis üksnes 14,12 eurot. Arvestades tasumata nõuete suurust, aga ka kuritegude toimepanemise asjaolusid ja Artur Kovaljovi alkoholi- ja narkootiliste ainete tarvitamise probleeme, on kindla töökoha olemasolu äärmiselt oluline. Töökoha olemasolu korral oleks Artur Kovaljovil tagatud kindel sissetulek ja seeläbi ka tema toimetulek. See omakorda aitaks kaasa uute kuritegude toimepanemise ohtude maandamiseks.
- Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Artur Kovaljovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Artur Kovaljovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud, osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal ja tema isik. Artur Kovaljovil tuleb jätkata karistuse kandmist. Kriminaalmenetluse kulud Artur Kovaljovi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaat Lembit Nirgi Rakvere Advokaadibüroost. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 124,40 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on täielikult põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 124,40 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 124,40 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel Artur Kovaljovilt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4