3-20-25/2

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-25 Haldusasi X.X. kaebus kohtutäitur Kristjan Leppiku poolt koostatud akti nr 018/2002/262 tehingu summa 312,85 tühistamiseks ja pangakonto aresti alt vabastamiseks Menetlusosalised Kaebaja – X.X. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON Tagastada X.X. kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
2. X.X. esitas 06.01.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada kohtutäitur Kristjan Leppiku poolt koostatud akti nr 018/2002/262 tehingu summa 312,85 selle aegumise tõttu ja vabastada tema pangakontolt arest, mis on trahvinõudega seatud. Kaebuse teksti on kopeeritud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 07.11.2019 e-kiri, milles vastatakse tema pöördumisele seoses vaidlusaluse nõudega.
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
4. HKMS § 4 lg 1 alusel on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
5. Kohus saab aru, et kaebaja soovib oma pangakonto aresti alt vabastamist, sest väidetavalt on trahvinõue summas 312,85 aegunud. Kaebaja on vastustajaks märkinud kohtutäitur Kristjan Leppiku, kes on alates
6. aastast ametist vabastatud. Kaebusest nähtuvalt on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel kohtutäitur Kristjan Leppiku menetluses olnud nõuded jaotatud kohtutäituritele Arvi Pink, Marek Laanemets ja Risto Sepp. Seega loeb kohus, et kaebaja eesmärk on vaidlustada selle kohtutäituri tegevust, kellele kaebuses märgitud nõue jaotati.
7. Kohtutäituri tegevusest tekkinud vaidluse lahendamiseks puudub halduskohtul pädevus, sest seadus on ette näinud teistsuguse menetluskorra. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 sätestab, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lõikes 1 nimetatud tähtaja saab kohtutäitur ennistada tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud korras (TMS § 217 lg 2 ls 2). TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kõigi kaebuse tekstis mainitud kohtutäiturite bürood asuvad Tallinnas, mis on Harju Maakohtu tööpiirkonnas. Seega tuleb kaebajal esmalt välja selgitada, millisele kohtutäiturile tema nõue üle läks (Arvi Pink, Marek Laanemets või Risto Sepp).
8. Kui kaebaja nõue ei ole ühelegi kohtutäiturile üle läinud, nagu kaebaja on kaebuses väitnud, tuleb kaebajal pöörduda üleskutsemenetluse raames avaldusega maakohtusse. Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 11 lg 3 kohaselt on isikul, kelle vara on arestitud või millele on seatud käsutamise keelumärge kohtutäituri poolt enne
9. aasta
10. märtsi nõude alusel, milles ei ole täitemenetlust jätkatud pärast
11. aasta
12. märtsi, õigus esitada kohtule avaldus sissenõudja õiguste välistamiseks TsMS-s sätestatud üleskutsemenetluse korras. Vastavalt TsMS § 475 lg 1 punktile 2 on üleskutsemenetlus hagita asi. TsMS § 477 lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 498 järgi kohus võib seaduses ettenähtud juhul teha üleskutsemenetluses nõuete või muude õiguste esitamiseks avaliku üleskutse, mille tagajärjeks on nõudest või õigusest teatamata jätmise korral õiguse lõppemine või muu õiguslikult negatiivne tagajärg. Üleskutsemenetluse algatamiseks tuleb avaldajal esitada maakohtule avaldus vastavasisulise nõudega. Kuna kaebaja elukoht on Tallinnas ja eelduslikult on ka vaidlusalune nõue tekkinud Tallinnas (kohtutäiturid on Tallinnaga seotud), tuleks avaldus esitada Harju Maakohtule.
13. Kuna halduskohtul puudub vaidluse lahendamiseks pädevus, tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel selle esitajale. Tiia Nurm 2